Not even sorry

Teate, mis ma just avastasin? Ma pole viis aastat PÄRISELT puhanud. Ma ei saa öelda, et mul pole puhkust olnud, kuid alati on mul pidanud olema telefon ja arvuti käepärast, sest ma ei ole endale saanud puhkust lubada – iga suvi on olnud midagi teha. Aga nüüd on mul korraga päris puhkus. Meilidel on peal auto reply ja ma ei pea muretsema, et keegi kell kümme õhtul mind Skype´i teel ahistab. See on nii mõnus tunne.

Alles 2/3 puhkusest hakkab otsa saama, aga ma võin juba öelda, et see on absoluutselt kindlasti üks parimaid puhkusi. Esiteks vahetusõpilastega kohtumine. Ma ei saa üle sellest kui tore see oli. Nagu aeg polekski edasi läinud. Nagu me oleks olnud need samad 17-aastased tüdrukud, ainult selle vahega, et enam ei olnud me arad ja häbelikud. Leppisime kokku, et enam me nii kaua ei oota, et kohtuda ja juba järgmisel aastal plaanime me osaleda Rotary konverentsil Hamburgis. Võite mu üle naerda küll, et issand kaua võib ühest vahetusaastast heietada, et kas tõesti elus polegi midagi muud juhtunud, aga kui ise ei ole selles programmis osalenud, siis ongi raske mõista kui palju see mind (ja meid kõiki) muutis. See oligi üks oluline ja elumuutev aasta. Ma loodan ühel päeval isegi Rotaryga uuesti ühineda ja loodan, et Idalgi tekib huvi vahetusõpilasprogrammi vastu.

Aga see selleks.

Praegu peaksime me Idaga veetma aega Poolas. Meil olid piletid täna varahommikusele Varssavi lennukile, aga mina ei oleks ju mina, kui mu plaanid ei muutuks viimasel hetkel. Selle asemel, et sõita neljapäeva hommikul tagasi Rootsi ja sealt edasi Poola, juhtus hoopis nii, et emme tuli Idaga hytta´sse. ma isegi natuke ei suuda uskuda, et vanaema ka kaasa tuli. Kaheksa tundi autosõitu on köömes minule, aga vanaemale võis see paras väljakutse olla. Ida oli teda lihtsalt nii palunud.

Ma ei saa öelda, et ma seda väikest plaanide muutust kahetsen. Vaadake ise neid pilte! See on täielik paradiis. Täiesti satumainen puhkus. Midagi rohkem oleks raske soovida. Ei oleks ma kunagi uskunud, et ma Norrasse suvepuhkust veetma tulen. Päike kütab nii, et isegi vesi on üle 20 kraadi.

Üks mu tuttav, kes käis just ka puhkusel, ütles, et ta ei viitsi pilte üles panna, sest kedai ei huvita tegelikult võõraste elu. Võib olla tõesti, aga mina pean ütlema, et not even sorry, et internetti üle külvan oma puhkuse piltidega. Ma olen lihtsalt nii vaimustuses sellest puhkusest.

Viimane kolmandik puhkusest algab esmaspäeval varahommikuse rongisõiduga. Meie rong läheb Lillehammerist 4.40 hommikul. 

Välimuse kommenteerimisest ehk kahepalgelisus

Teate, ma olen nüüd ikka siin mõelnud, et me oleme ikka täiega kahepalgelised. Kui minu välimust (mitte blogi, olekut, suhtumist, tegusid, stiili, vaid konkreetselt välimust) on kritiseeritud, siis on mulle öeldud, et ah, see käib ju avaliku blogimisega kaasa. Eks käibki ja kui esimestel blogiaastatel tegid sellised ilkumised mind päriselt kurvaks, siis nüüd ma tõesti mõtlen, et no mis mu elus ikka sellest muutub kui keegi mind koledaks peab. Samuti olen ma täiesti seda meelt, et kui mina kritiseerin teisi,siis annan ma sellega ka õiguse ennast kritiseerida. See kõik on okei.  Mida ma aga ei mõista on see, kui blogija kellegi teise kohta midagi öelda julgeb (ja mitte välimuse, eks), siis läheb ristisõda lahti. Kuidas sa julged inimest tema välimuse järgi arvustada? See on madal ja lame ja tühine ja niiii nõukaaegne ja eilne päev?

Allpool on vaid mõned näited kommentaaridest, mis mulle mu välimuse kohta on öeldud. Need on “avaliku blogimise tavaline osa”. Ma näen teatud kahepalgelisust nende suus, kes ütlevad mulle, et välimust pole ilus kritiseerida, samal ajal kui ise kritiseerivad mind. Olge siis vähemalt naised ja tunnistage, et klatš ja arvustamine on ka osake meie geenikoodist!

-See inimene näeb küll välja hullumeelne

-Välimuse kohta ei tohi teadupärast midagi öelda, aga ma ka tõepoolest iga kord ehmatan, kui seda pilti näen. kui minust selline ülesvõte oleks tehtud, peidaksin seda iga hinna eest.

– Ei tea ka tema pärisnimegi, et neid otsida. Lihtsalt selline õudne pilt + sisutud vahutvad pikad tekstid (mõnd proovisin lugeda) kahjuks viitavad, et kõik ei ole ok.

– Ta on ise ka korduvalt kirjutanud, et nägu ongi paari aastaga väga loppi vajunud. Põhjuseks tema enda arvates lapsega magamata ööd. Pole siin midagi enam omalt poolt juurde panna. It is what it is. Kas sellest ei või siis rääkida, kui inimene on ise ka teema üles võtnud ja ise väga hästi tunnistab, et jah, näeb praegu kehv välja ja vanem oma päris vanusest. Mis siin maha salata, ma ei saa aru.

– Uskumatu Toomas on see proua ikka. Välimust kritiseerida on küll lapsik, aga no andke andeks, kolmekümnendates see prouake küll välja ei näe. Keskealine muti.

– mis välimusse puutub, siis tõepoolest on suurim ja kahjuks ka mitteparandatav viga hambad. seetõttu ei näe ma nö tibi, kelleks ta end kutsub, paraku üheltki pildilt.

– Ma ennist unustasin koledate blogijate nimekirjast veel Eveliisi. Nüüd ta proovib ka moeilmas läbi lüüa, aga tal endal pole eriti tegu ega nägu.
Naljakas on lugeda, kuidas ta kirjutab, et on terve elu tibi olnud ja kui äge linnapreili ta oli/on, aga see jutt ja välimus ei lähe omavahel kuidagi kokku.
Ma mõistan kui sellist juttu räägiks Kristiina Heinmets või Cathy Tulkvist, kes on tõesti olnud nooruses kaunid, ja on praegugi kaunid naised ja emad. Kuid Eveliis…..kindel ei.

– Eveliis (liiga suured hambad ja loppis, aga noh ta magamata ja joob palju veini ka vist)

Oi appi. Sellel lingil olev naine on ikka täiega inetu. Ma esimest korda näen seda pilti, aga noh…

Pilt mida lingiti oli see allolev pilt, mille ma riputasin Facebooki üles, et enda üle naerda, milline ma nägin välja perioodi kui ma arvasin, et olen jube tibi.

10931323_1576534759230392_9104510946568766276_n

– Vau ilu on tõesti vaataja silmades, sest ma Marinat ja Britti küll Malluka ja Eveliisiga ühele pulgale ei paneks. Marina on ikka väga kena, Britt samuti, lisaks on ta olemuselt väga armas. Ülejäänud kaks…nagu öeldakse, kui midagi head pole öelda, ära ütle mitte midagi.

– Eveliis, sa ei pea muretsema, kui Kersti Kaljulaid peaks presidendiks saama, siis küll ta vastavad stilistid saab, aga sina võid ju oma kaltsud seljast võtta ning lõpuks ka reaalselt stiilseid riideid kandma hakata, aga näed ikka 45 välja🙂 Seda viimast ei saa aga öelda Kersti kohta, kes on 47-aastane, aga näeb Eveliisist oma 10 aastat noorem välja. Minu esimene mõte oli kunagi ammu Eveliisi blogi lugedes, et nii tore, et 45-aastased ka sünnitama on hakanud😀 Siis sain aru, et naine on napilt üle 30ne ja mõtlesin, et oi, mõnel pole ikka geenidega vedanud. Ehk siis – kui Eveliis üks kord tõesti need maitsekad ja stiilised riided selga paneb, mida ta endal kogu aeg arvab olevat, siis oma geenide suhtes ei saa ta nagunii midagi ette võtta

-KK peaks Eveliisist olema 12 aastat vanem. Aga välja näeb noorem.

-Mina muide ei näe ka sinus mingit stiilsust ega ilu

 

IMG_4209.JPG