Tööle sõites kuulasin nagu ikka Vikeraadiot, kus tutvustati tänaseid ajalehti. Ühe teemana toodi välja rahvastikuminister Riina Solmani arvamus, et lapsele on kõige õigem ja õnnelikum kasvukeskkond perekond, kus on ema ja isa. Mul läheb iga kord seest keema kui ma seda väidet kuulen. Mitte et ma oleks selle peremudeli vastu, jumala eest mitte, aga kaua võib sellel teemal nii rumal olla ja kinniste silmadega ringi käia. Kas tõesti iga hinna eest peab lapsel olema ema ja isa? Aga kui need ema ja isa on lahku kasvanud ja vaid tülitsevad? Kas see on ikka kõige parem keskkond? Kas halvem on naabri-Mari, keda kasvatas vaid isa, või tuttava tuttav, keda kasvatas vanaema või keegi sinuga ühest külast, kes kasvas üldse üles onu Kallega, sest ta vanemad olid joodikud? Miks me ikka veel rõhutame, et see üks peremudel on teistest kõikidest parem kui me teame, et on nii palju erinevaid mudeleid? Mind on kasvatanud ema, vanaema ja tädi, mulle on eeskujuks pere loomisel olnud hoopis mu onu. Mis te selle mudeli kohta ütlete? Julgen öelda, et minust on suhteliselt adekvaatne inimene kasvanud. Iseloom iseloomuks, aga väljaspool blogi olen ma suhteliselt kirgas kriit.
Mu meelest oleks aeg see perekonnamudeli ümber nämmutamine ära lõpetada. On palju suuremaid probleeme kui see, kes kellega ja kas magab. See öeldud, tahan ma ka rõhutada, et gay´ks olemine ei ole vaid vikerkaarevärvides lipuga paraadidel osalemine. Gay on täpselt samasugune nagu sina ja mina, lihtsalt oma magamistoas teiste huvidega. Aga kas sina tead, mida mind magamistoas huvitab või erutab? Ei tea. Suure tõenäosusega sa ei tahagi seda teada. Miks meid siis peaks huvitama, mida seal teevad gay´d?
Ma järelvaatasin eile “Pealtnägija” lugu Taivo Pilleri ja Mart Haberi perest (saate siit ise vaadata). See oli nii armas lugu, nii armsad inimesed, näha juba kaugelt, kui palju on selles peres armastust ja kuidas nad naudivad lapsevanemaks olemist. Kas tõesti on kedagi, kes julgeb öelda, et nendel lastel ei saa olema õnnelik lapsepõlv? Issand, ma oleks ise hea meelega nende laps. Need lapsed saavad ilmselt väga korraliku hariduse ja tulevad väga laia silmaringiga, mitte mingid kitsarinnalised kommentaatorid, kes oma nina otsast kaugemale ei näe. Mis rumal jutt inimkaubitsemisest ja lapse ostmisest. Kuulake nende intervjuu ära kui te arvate, et nad tegid Ebay-s tellimuse ja neile saadeti postiga kaksikud. Gay-peredes on lapse saamine väga läbimõeldud (ja keeruline protsess). Erinevalt heterovanematest, kes võvad süüdiamtult sigida, peavad gay-paarid tõestama, et nad sobivad vanemateks. Kui see pole diskrimineerimine, siis mis on. Kust üldse ka võetakse, et lastest ilmtingimata samuti gay´d tulevad? Kas see on mingi teaduslik fakt või on inimesed lihtsalt niivõrd rumalad. Ja kui neist lastest tulevadki gay´d, siis mis selleski halba on? Kohe päriselt küsin.
Gay tähendab tõlkes ka kerget ja muretut. Parem olla gay (selle sõna igas tähenduses) kui kibestunud ja kurb, traditsioonilises suhtes.