Tänapäevane Mina, ürgse Naise Hing

October 6, 2019October 7, 2019 / Eveliis / 11 Comments

“Lohvakad triiksärgid, püksid ja kontsad – see oled sina!” Nii iseloomustas minu stiili üks mu sõber. Ta ei eksinud. Minu “kontori-välimus”, milles ma end kõige mugavamalt tunnen on tõepoolest just selline ülalnimetatud kooslus. Ta unustas mainida vaid ühe asja. Ehted. Minu jaoks on olulised ka ehted, mitte nii, et ma oleksin pealaest jalatallani kulda ja karda täis, vaid mingi väike detail, mis liialt ei torka silma, aga paneb mind hästi tundma.

Siinkohal pean ma ütlema, et mul on äärmiselt hea meel, et ma WildWomani ehted avastasin. Mul on üks medaljon, mida ma kannan praktiliselt kogu aeg ja iga riietusega. Ka teksade, t-särgi ja tossudega. See on nii minu ehe ja ma tunnen, et see annab mulle enesekindlust. Nüüd te kindlasti juba mõtlete, et kuidas mulle siis WildWoman sobib kui ma armastan ehetes minimalismi, kas need pole mitte sellised ehted, mida vaatad pildil ja mõtled, et vau kui äge, aga ise ei kannaks välja. Kannate küll. Mina ju kannan. Tavalise naise, mitte modellina pildil. Kuigi mulle meeldivad ka WildWomani nö pöörasemad ehted, on mul nüüd äärmiselt hea meel öelda, et nende uus ehtekollektsioon, mis on disainitud Eestis ning valmistatud Indoneesias Bali saarel käsitööna taaskasutatud hõbedast, on just midagi sellist, mis ühendab moodsa naise minimalismi ja ürgse naise hinge.

Saage tuttavaks uue WildMe kollektsiooniga!

Kollektsiooni teeb eriliseks asjaolu, et ehted on valminud taaskasutatud hõbedast. „Balil korjatakse vana hõbe kokku (ka meie viime sinna enda garantiilised või katki läinud ehted) ja sulatatakse üles. Lisatud metallid põletatakse sulamassist välja, et saada kätte 100% hõbe. Seejärel segatakse see uuesti 92,5% hõbedaseguks, mida kasutatakse uute ehete valmistamisel,“ täpsustab WildMe autor ja brändi looja Marika Tamm tööprotsessi.

Mind ennast kõnetas aga ennekõike kollektsiooni sõnum. WildMe kujundid on nagu moodsa aja ruunimärgid. WildMe on sügav enesearmastus, mis teab Sinu kui naise väärtust. WildMe on kõikumatu eneseusk, et oled iseendana täiuslik. WildMe on oma unikaalsuse väljendus, mis ei vaja teiste heakskiitu. WildMe usaldab naiselikku intuitsiooni. WildMe on teadlikule naisele. Ma ei arva kaugeltki mitte, et mina oleksin täiuslik, aga rahuloluks ei vaja ma absoluutselt teiste heakskiitu ja ma tean oma väärtust. Just viimasel ajal on see hästi tugevalt esile tulnud. Enesekindlusega ei ole mul kunagi probleeme olnud, aga eneseusk on mõnikord minu takistuskivi, ma olen kippunud oma väärtust vähendama. Mitte enam.

Roosa kvartsiga hõbesõrmus

Roosa kvarts ei ole üldjuhul minu lemmikkivi, kuid selle komplektiga tekkis mul kohe side. Kui lugeda rohkem roosa kvartsi kohta, siis ma sain aru, kust ja miks see side tuli. Ma olen viimasel ajal õppinud rohkem oma tundeid ja soove väljendama, teate ju küll, tunnete väljendamine ja asjadest otse rääkimine ei ole minu teetassike. Selgus, et see ei olegi nii raske. Tänu sellele on mu elus hetkel kordades rohkem rahulolutunnet.

Kuukiviga kõrvarõngad

Kuukivi aitab jätta selja taha kõik vana ning leida oma küsimustele vastused enda seest. Minu jaoks seega täiesti loomulik valik. Lisaks meeldib mulle kõrvarõngaste disain – kui te lähemalt vaatate kodulehelt, siis näete paremini, et kõrvarõngad ei ole ühesugused. Mulle nii meeldib see väikene vimka nende ehete juures.

Kuukiviga hõbesõrmus

Selle konkreetse kollektsiooni puhul paelub mind nii väga teadmine, et tegu on Eesti disainiga. Kuigi ehted ei ole ju personaalselt mulle disainitud tunnen ma siiski nendega palju rohkem sidet kui seal taga on teadmine, et keegi on need siiski Eesti naise jaoks disaininud. Ma pidin paar kuud tagasi olude sunnil kandma ühe teise ehtepoe ehteid. Ütlen teile käsi südamel, et ma tundsin end ebamugavalt, sest ma nägin kui kehva kvaliteediga nood ehted olid, keegi on need lihtsalt odavalt Hiinas valmis vorpinud ja nendes ei olnud mingit hinge. Wild Womani ehetes on nii hing kui lugu.

Viimane komplekt, millega ma ka ehtepoest koju jalutasin, on minu jaoks eriline. Mitmel põhjusel. Roheline ametüst on tähtkuju järgi minu kivi. Puhta energiaga kristall, mis õpetab märkama enda edusamme ja liikuma julgelt arengu teel. Te olete ju saanud aru, et just edusammude märkamine ja areng on need võtmesõnad, mis praegu mul elus olulised on. Aga mitte vaid rohelise ametüsti pärast ei ole just see mu lemmik. Selle komplekti disain on minu arvates jälle selline, mis sobib iga riietuse juurde. Annab just selle väikese lisa, mida üks lohvakas triiksärk vajab.

Rohelise ametüstiga ripats

See komplekt oli täiesti mina. Poes ehteid valimas käies lappasin ma ehteid ühele ja teisele poole, olin kahevahel ja ei suutnud otsustada, siis aga nägin seda ripatsit ja olin müüdud. Mu meelest see ka iseloomustab kollektsiooni kõige paremini. Moodsa aja ruunikivi. Ürgse hingega moodsa naise hõbeehted.

Kuukiviga hõbesõrmus

Lõpetuseks näitan ma teile ühte pilti, mida ma tegelikult ei plaaninud näidata. Ma olin enne pildistamist käinud krüolipolüüsis ja mu kõht oli seekord üsna jõhkralt paistes. Ei armasta ma muidu pildistamist ja poseerimist, suure kõhuga tegi see pildistamise minu jaoks veelgi ebamugavamaks. Ses mõttes, et ma olen väga uhke, et Wild Woman näeb minus seda “tavalist naist”, kes sobib nende imelisi ehteid reklaamima, aga ma ei tahtnud neid alt ka vedada. Mõtle kui ükski pilt ei tule välja. Mõtle kui ma näengi välja nagu “rõve mammi” nagu armasad kommenteerijad aegajalt mulle meelde tahavad tuletada. Ühesõnaga, ma vaatasin allolevat pilti, esimese hooga tahtsin ma karjuda, et appi, palun photoshoppige mu kõht ära, aga siis vaatasin ma seda pilti uuesti. See pilt meeldib mulle. Miks? Kõhust hoolimata on selles pildis enesearmastus, kõikumatu eneseusk, teadlikkus, naiselik intuitsioon, unikaalsuse väljendus, mis ei vaja teiste heakskiitu.

Selles pildis on WildMe.

Rohelise ametüstiga kõrvarõngad

MUAH: Laura Salla MakeUp, Foto: Ethel Eliis Grünberg, Ehted: WildWoman Ehtepood

WildWoman on Eesti suurima hõbeehete valikuga ehtepood. Paljud WildWomani ehted sisaldavad erinevaid haruldasi vääris- ja poolvääriskive. Enamik ehetest on ainueksemplarid, kõik on valminud käsitööna. WildWomani ehtepood asub Tallinnas Foorumi keskuses, ehetega on võimalik tutvuda ka veebipoes www.WildWoman.ee. Kõigile ehetele kehtib kaheaastane garantii.

Naised on hullud, hullud ja uhked on nad

March 6, 2019March 6, 2019 / Eveliis / 25 Comments

Kuues pulma-aastapäev.

Ma vaatan meie botaanikaaias tehtud pulmapilte, vaatan välja aknast. Õues on imeilus ilm, päike paistab ja ma mõtlen, et küll oleks tore sealsamas botaanikaaias tänast päeva piknikuga tähistada. Ma olen oma peas romantilise plaani välja mõelnud, kuid mingil kummalisel põhjusel ei loe Marek mu mõtteid, vaid küsib, mida ma teha tahaksin täna. Ma solvun. Kuidas ta ei tule selle peale, et mind botaanikaaeda viia, kuidas ta on nii ebaromantiline, kuidas ta ei suuda mind üllatada? Ma keeran end sisimas üles ja vastan ükskõikselt, et kodus tahan olla. Marek noogutab ja eemaldub. Kuidas ta ei saa aru, et ma ju tegelikult ei taha kodus olla, vihastan ma. Kuidas ta on nii ebaromantiline. Kuidas?

Ma jään magamistuppa nutma, alguses vaiksemalt, siis aga üha dramaatilisemalt, et ta ikka kuuleks. Kuulebki. Tuleb üles ja küsib, et miks ma nutan. Ma ei vasta midagi. Kui ta püüab mind lohutada, vastan, et mingu ära, ma tahan üksinda olla. Ta lähebki. Kuidas ta ei saa aru, et ma ei taha tegelikult üksi olla, kuidas ta ei saa aru, et ma tahan, et ta mind lohutaks.

Alustan uuesti nutmist, alguses ikka vaiksemalt, siis dramaatilisemalt. Marek tuleb uuesti mind lohutama. Ma ei taha, et sa mind lohutaks, nuuksun ma, ma ju ütlesin, et ma tahan üksinda olla! Marek lahkub. Jobu, igavene jobu, mõtlen ma, kuidas ta ei saa aru, mida ma tegelikult tahan! Nuuksun edasi. Ikka kõvemini. Marek ei tule enam lohutama. Mis mõttes ta ei tule, vihastan ma ja keen juba sisemiselt. Kuidas ta saab mu pulma-aastapäeva ära rikkuda.

Kolm tundi hiljem ei jaksa ma enam nutta. Ma sain aru, et selle asemel, et mõista, et mees ei loe mu mõtteid, rikkusin ma ise pool meie pulma-päevast ära.

See on üks neid kordi, kus ma sain eredalt oma näitel aru, et naised, vähemalt mina, on tihtipeale ebaratsionaalsed. Kui te arvate, et ma sellest korrast õppisin, siis te eksite. Tuli veel teisigi pulma-aastapäevi.

Seitsmes.

Kaheksas.

Üheksas.

Iga kord olen ma eeldanud, et mees võiks mu mõtteid lugeda, aga kuna ta aastatega ikka polnud seda ära õppinud, on see loomulikult erinevaid probleeme tekitanud. Mõnikord ma imetlen tema kannatlikkust, et tulnud on ka kümnes ja 11. pulma-aastapäev. Tundub, et neid on tulemas veelgi.

Argipäev.

Marek otsib kapist teed. Meil pole enam teed, konstateerib ta fakti. Vähemalt nii ta väidab. Mina kuulen ta häälest süüdistust, nagu oleks mina tee ära joonud ja unustanud varusid täiendada. Miks sa mind kogu aeg süüdistad, tõstan ma häält. Miks sa häält tõstad, kui ma lihtsalt midagi küsin, vastab tema. Sa ei küsi, vaid süüdistad, ärritun mina veelgi rohkem. Marek pööritab silmi ja lisab, et minult ei saa midagi küsida, sest ma ärritun kohe. See on nagu härjale punase rätiku näitamine. Ahah, et kogu aeg ärritun jah, karjun ma. Ma ei ärritu, kisendan ma, sa süüdistad mind hoopis kogu aeg, sa ei ole kunagi rahul mitte millegagi, mida ma teen. Nuttes jooksen ma vannituppa. Miks ta ise seda paganama teed ei osta! Miks ta arvab, et mina selle tee ära jõin? Ma isegi ei joo teed! Kõige hullem – Marek ka ei joo, miks ta seda üldse otsima hakkas. Miks ta mu tuju pidi ära rikkuma oma tobeda süüdistamisega.

Argipäev.

Otsin kapist suhkrut. Marek, meil pole suhkrut enam, miks sa mulle ei öelnud, et peaksin ka suhkrut ostma, konstateerin fakti. Ma ei teadnud, et meil seda pole, ma ei tarvita suhkrut. Issand jumal, pööritan ma silmi, aga võiks ju ometi teada, mis kapis otsas on. Kuidas sa kunagi midagi ei tea, pahandan ma. Mina pean alati teadma, kas ja mida meil kapis on.

Vestlused.

Tulen koju seminarilt, kus esines Lilli Jahilo. Ma olen vaimustunud ja hakkan kodus ka temast rääkima. Ja saad sa aru, peale seda, kui Isabella Löwengrip ta kleiti kandis, läks ta äri viraalseks. Täiesti uskumatu ja nii inspireeriv. Ma räägin veel ja veel, kui inspireerivad naised need on. Marek kuulab ja küsib lõpuks, et kellest üldse jutt on. Kes nad on? Appi, sa ei tea, kes Lilli Jahilo on, olen ma minestuse äärepeal. Appikene, no natukene võiks ikka teada ju asju. Marek vastab, et tal ei ole selle teadmisega, kes ja kuna kellegi kleiti kandis, midagi peale hakata. Mehed. Muud ei ole mul selle peale öelda.

Vestlused.

Marek saab sõnumi, et tema autol hakkab ülevaatus läbi saama. Kuidas nii, arutleb ta, mu auto viimane number on seitse, siis on ülevaatus aprillis või midagi sarnast ja arutleb edasi, et sinu autol on ju kuus viimane number ja ülevaatus märtsis. Ah, tõstan ma kulmu, millest sa räägid? Marek selgitab, et auto registrimärgi viimane number näitab ära ülevaatuse. Või midagi. Ma ei süvene väga. Ebaoluline info. Küsin siiski, et kas see on mingi selline asi, mida igaüks autojuhiks saades teab või milleks ja kust selline info. Marek vastab, et võiks ju lihtsalt teada. Minul aga ei ole ju selle infoga midagi peale hakata. Mehed. Muud ei ole mul selle peale öelda.

Ma ei saa meestest aru. Kui raske neil on naisi mõista? Mossitav ei tähendab üldjuhul jaad, kui see just ei tähenda ei-d, ning „jah, olgu nii“ tähendab üldjuhul rahulolematust, kui see just ei tähenda „jah, hea küll“. Mõtete lugemine ei tohiks olla nii keeruline. Mel Gibson sai sellega ühes filmis hakkama. Vaadake ise, kui palju lihtsamaks tema elu läks. Mehed võiks õppust võtta. Õppige lihtsalt naiste mõtteid lugema!

Olgu, olgu, te ju saite aru, et tegelikult ei olnud see postitus etteheide meestele, vaid ma konstateerisin fakti, et võin vahepeal päris hull olla. Naine. Tujude ja kiiksudega. Aga ilmselt omamoodi veetlev. Nii nagu ühe laulu sõnadki ütlevad. Hullud ning veetlevad naised, hullud ja upsakad nad, ometi neid ma armastan just nende hulluses. Kas teie olete ka vahel ebaratsionaalsed oma meestega? Või olen ma ainus? Jagage kommentaare oma kiiksudest või „hulludest hetkedest“! Või siis jätke endast lihtsalt märk maha, kui „naise tujud“ äratundmist tekitasid ja muigama panid. 😊 Üks kommenteerija saab preemiaks 50 € WildWoman Ehtepood kinkekaardi– milline kommentaar täpselt, selle valivad seekord välja WildWomani naised ise.

PS! Kas teadsid, et WildWomani autoriehete kollektsioon Crazy Woman ongi just pühendatud Päris Naistele, kes julgevad olla isikupärased, kiiksuga ja vahel tujukadki, aga samal ajal julgevad ka enda üle naerda ning on vabadust ja loovust täis? Vaata neid ainueksemplare siit.

Kui nalja ei saa, siis mina ei mängi

January 25, 2019August 21, 2025 / Eveliis / 47 Comments

Minu suhe WildWoman ehetega sai alguse üsna hiljuti ja kogemata. Ma ilmselt olin üks väheseid naisi Eestis, kes sellest ehtebrändist midagi kuulnud ei olnud. Kui jagasin pilte nende T1 poe avamispeost õhkasid paljud kaasa, et see just nende lemmikbränd. Mina tundsin end nagu naine metsast. Hmmm… Ühesõnaga. Sain ma nendega tuttavaks, kuidas ma sain, oluline on, et sain.

Mulle pugesid need ehted koheselt hinge. Selleks on mitu väga lihtsat põhjust. Mul tekkisid nende ehetega seosed.

Lapsepõlvest mäletan ma tädi Thead, kes oli tõeline daam – kandis alati uhkeid ja ma julgeks öelda, et tolle aja kohta isegi ekstravagantseid ehteid, punaseid huuli ja lõhnas tugevalt Dzintarsi lõhnaõli järele. Ma imetlesin ja kadestasin teda ning lubasin endale, et tahan suureks saades olla samasugune daam. Daamiks ei ole ma veel saanud, aga kes teab, võib olla pole ma ka veel suureks saanud.

Vahetusõpilasena Norras olles sai minu parimaks sõbrannaks Uus-Meremaalt pärit Faylyn. Kui oli aeg lahku minna, kinkis ta mulle ühe imeilusa merekarbist ripatsi. Tol ajal ma hõbeehteid ei kandnud ja nii sai ta mingi hetk lastud ümber teha kuldsõrmuse kiviks, ent olles halvasti kinnitatud, kadus see kahjuks lõpuks siiski ära.

Kohe kui ma WildWoman ehtemaailma sisenesin tulid mulle meelde tädi Thea ja Faylyn. See oli hea tunne. Ma tundsin, et olen õiges kohas. Etteruttavalt võin ka öelda, et WildWoman ehtepoed on olnud ainsad ehtepoed, kuhu minnes ma olen tundnud, et ma olen oodatud. Kõik teised poed ei tundu kutsuvad ja mul on alati tunne, et ma segan seal müüjat, eriti viimane kord kui ma endale kõrvarõngaid läksin ostma tundsin ma, kuidas müüja mind pealaest jalatallani mõõtis, et sina, mida sina siit poest tahad. See oli äärmiselt ebameeldiv tunne, ma ostsin küll kõrvarõngad ära, ent tagasi ei ole ma sinna poodi läinud. See vahejuhtum oli viis aastat tagasi. WildWomani ehtepood, eriti Kadriorus (Vilmsi 27) asuv pood ei ole üldse nagu pood, see on nagu ühe uhke naise aaretekamber, kuhu võib end tundideks ja tundideks unustada.

Hiljuti ma end sinna tundideks ka unustasin. Nad korraldavad oma poekestes palju toredaid üritusi ja kutsusid mind külastama poodi kui neil oli külas ka tarookaartidel ennustaja. Fun fact – mulle meeldib tohutult astroloogia, aga ma ei ole kunagi lasknud endale ennustada. Nüüd lasin. Natuke kõhe tunne tekkis kui see, mida see naine ütles, paika pidas või pigem, et ma sain aru, mida ta ütles. Jajaaa, skeptikud ütlevad, et nad räägivad ju seda, mis kõigile sobib, et sa ise mõtled sinna juurde, mis sul parasjagu meelel või mida sa tahad kuulda, aga ma ei teaaaa….On vaid üks inimene, kes mind varasemalt liblikaga võrrelnud ja põhjendanud ära, mida ta selle all mõtleb, rääkimata muudest asjadest, mida lampi ja igale suvalisele on minu meelest keeruline öelda nii, et see täppi läheks. “Kui nalja ei saa, siis mina ei mängi on sinu suhtumine,” ütles ta mulle. Isegi kui te tunnete mind vaid läbi blogi, siis te ju teate ka, et see on lause, mis mind absoluutselt iseloomustab.

Ja siis ehted. See paganama ehtepood ajab iga naise hulluks. Teate, ma natuke tundsin end nagu printsess kui mul lasti peaaegu kogu ehtepood “selga” proovida, et ma leiaksin oma ehte. Selline kannatlikkus ja selline pühendumus, mina oleks minusuguse pirtspeki ammu pikalt saatnud, aga mitte need naised seal. Oo ei, proovi, võta aega, katseta, vaata, tunneta. Ma kasutasin seda maksimaalselt. Lõpuks jäid valikusse neli sõrmust ja üks ripats. Ma ei osanud valida, ma eeeeiiiii oooosaaaanud vaaaalidaaaaa. “Vat kõrvarõngad ma küll välistaks hetkel, ma ei kanna väga kõrvarõngaid,” vastasin ma, kui nad mind lõpuks ikka ka kõrvarõngaste juurde suunasid. “Aaa, no muidugi, sa ju kannad Ti Sentosid,” naersid nemad. Selgitasin, miks ma neid kannan (ja palun ärge nüüd arvake, et ma suhtuks Ti Sentodesse üleolevalt, need on minu meelest tegelikult väga kaunid, klassikalised, aga need on kõrvas igaühel). “Ma tean täpselt, mida sa mõtled, ma tean, milliseid kõrvarõngaid sa kannad,” ütles üks neist võrratutest daamidest seal poes, “aga seda tüüpi meil väga hetkel ei ole.” Kurb ma ei olnud, sest ma polnud kõrvarõngastest huvitatudki. “Oot, ühed leidsin!” hüüatas keegi ja näitas mulle kõrvarõngaid, mis olid tõesti minu teetassike. “No proovi, proovi kõrva ka!”

Ma proovisin, noh nii poolviisakusest… Ma ei liialda, et kohe kui ma need kõrvarõngad kõrva panin, lõid need mu särama. Need olid nii minu kõrvarõngad kui veel vähegi olla saab. Seal samas letil olevad Ti Sentod tundusid ühtäkki nii mannetud, kõik enne välja valitud sõrmused ja ripatsid olid meelest läinud ning mul oli silmi vaid nendeks kõrvarõngasteks. Need karjusid “Eveliiiiiiiiiiiiis!”. Enne kui ma sain endasse armumisest üle tänu uutele rõngastele, oli mul kaelas juba kõrvarõngastega kokkusobiv ripats. Ma tundsin end Naisena suure algustähega. Nagu oleks suureks kasvanud ja tädi Theaks saanud.

Ma ei tahaks öelda, et see on koostööpostitus, ses mõttes, et ma ei tahaks, et te arvaks, et ma kiidan lihtsalt kiitmise pärast, sest peab. Aga samas, te ju tunnete mind. Kas ma kiidaks midagi, mis mulle ei meeldiks? Just. Iga kiidusõna, mis ma selle poe, nende ehete ja sealsete võrratute võrratute naiste kohta ütlen on sulatõsi, ilma liialdusteta. Pealegi – WildWoman ei vaja liialdusi. Koostöö või mitte.

Kood estonianwithbackpack10 tagab ka teile alati -10%, aga mul on teile seekord pakkuda ka midagi rohkemat. 50-eurone kinkekaart läheb loosi kõikide kommenteerijate vahel. Rääkige välja, milliseid ehteid teie kannate? Millised on teie lemmikud? Nii WildWomani valikust kui üldse.

Siis kui ma korraks end tõelise naisena tundsin

December 10, 2018December 10, 2018 / Eveliis / 7 Comments

Ega ma täpselt ei teagi, kuidas või miks mina ja Ida Wild Woman poe avamisele neljapäeval sattusime, aga see polegi tegelikult oluline. Mul on väga hea meel, et sattusime. Glamuuri, tõeliste naiste, täielike kunstiteoste keskele. Täitsa piinlik kohe tunnistada, et ma ei olnud sellest poest ega brändist midagi varem kuulnud, tuttavad ja sõbrad küsisid hiljem Facebookis, et kuidas ma neist midagi ei tea, no ei teadnud, ju ikka liiga kaua ema olnud. Igaks juhuks kohe ütlen, et see ema osa oli nüüd nali,et keegi ei hakkaks ütlema, et ma tahan väita. et emadus ja kaunid ehted ei käi kokku. Ma pean silmas seda, et ma olen viimased viis aastat rohkem keskendunud lasteasjadele (aah, ja kuidas ma lubasin, et minust küll ei saa sellist ema, kes lapsele rohkem kulutab kui endale!).

Aga et siis Wild Woman. Hõbe, kuld, kristallid. Üks ehe ilusam ja isikupärasem kui teine. Ma ei liialda kui ütlen, et oleksin vabalt võinud pool poodi tühjaks osta. Ma pole ammu juba kullalaine olnud, kuid see pood ja sealsed ehted pani mind jälle kord ka kulla peale mõtlema. Klassikaline ja kaunis. Ja kristallid, ikka kisub hetkel ka kristallide poole. Vaatasin hetkel huvi pärast, et mis see kivi siis on, mis hetkel kõige rohkem kõnetas. (ma olen hästi kehvasti kursis kristallidega.) Selgus, et ametüst. Huvitav vaimne mõju ja võime tervisele. See tähendab huvitav valik minu poolt. Keda huvitab, siis tähtkujude järgi saab ka poest sobiva ehte valida (kingivihje meestele!)

Kui mina oleksin pool poodi tühjaks ostnud, siis Ida muidugi arvas, et me peaksime kõik asjad ära ostma. Ma arvasin, et äkki on okei kui me jõuluvanale teada anname, et see on pood, kust ta võib sisseoste teha. Ida nõustus. Te võite oma jõuluvanale ka vihje teha. Kood estonianwithbackpack10 tagab alati -10%.