Kuu ilma antidepressantideta

Kui kaua te mind tunnete? Tõenäoliselt olen ma poole sellest ajast/terve selle aja tegelenud depressiooniraviga ja elanud antidepressantidega. Ma olin selle aasta alguses peaaegu arvamas, et saan ilma hakkama, aga siis tuli suvel tagasilöök ärevushäire näol ja jätkasin rohtude krõbistamist. Appike, ma panin just nüüd tähele, et kirjutasin “krõbistamist”, mulle üldse ei meeldi see sõna antud kontekstis, aga enam ümber ka ei hakka muutma.

Panen selle sõnakasutuse selle arvele, et ma ei söö AD-d enam ja aju on nagu ta on. Paneb mind veidraid sõnu kasutama. Aga palun öelge mulle kui ma peaksin teid külla kutsuma, kooki pakkuma ja siis “mõnusat maiustamist” soovima. See on veel õudsem sõnapaar kui “rohtude krõbistamine”.

4 thoughts on “Kuu ilma antidepressantideta

  1. Täiesti võimalik,et suplus ja trenn mõjuvad hästi.Olen kuulnud ütlust,et nt suitsetamisest loobumisel leia uus tegevus,millega suitsetamist asendada.Ehk mõjub ka ravimite võtmisel. Jõudu ja jaksu!

  2. Jõudu Sulle! Äkki nüüd lähebki nii, sest Sul on ju tegelikult praegu kõik elus korras – armastav ja hooliv mees, töö mis Sulle meeldib, imeline andekas tütar kes muutub aasta aastalt ju mõistlikumaks (ok, puberteet on veel tulemas, pane siis vaim valmis) 🙂

    • Ma loodan, et läheb toesti. Olen kuulnud siit-sealt, et paari kuu pärast alles tuleb see “hull seis”, aga ma püüan ise oma panuse anda, et ei tuleks

Leave a Reply