Öine nohu leevendus ja pehmed lohutavad sõbrad.

April 16, 2017April 16, 2017 / Eveliis / 2 Comments

Mis need voodiklotsid üldse on? Need värvilised klotsid saab panna lapse voodi jalgade alla, et ülakeha tõsta kui laps on haige. Väikestele lastele ei soovitata patja panna ja nii ongi need klotsid ideaalne lahendus. Nii ma siis paningi Klaudiale 1 klotsi ja Ukule 2 klotsi voodi jalgade alla. Klaudia puhul ma erilist vahet ei näinud, sest tema magab meil juba umbes pool aastat nagunii padjaga. Uku puhul oli aga tunda erinevust. Enne kui klotsid panin hingas ta raskelt, lörises ja ärkas iga poole tunni tagant. Pärast klotside panekut magas ta rahulikult 4h järjest.

Loe edasi: Öine nohu leevendus ja pehmed lohutavad sõbrad. Tellida saab tooteid Trööstiplaastrite Facebooki lehelt SIIT

The original cot elevator invented for Yoga Girl 28 years ago!

Bed blocks helps angeling the babys upperbody while sleeping.
They help during colds, ear infections and mild respiratiory problems. Relieves symptoms of during colds, ear infections and mild respiratory problems by elevating one side of the bed. When the child sleeps with the upper body elevated the symptoms decrease and the child sleeps better.

Peadiatricians recommend bed blocks instead of pillows for small children. Place one, two or three blocks under each leg and check carefully that the child does not slide down, if so decrease the number of blocks. Each package offers six blocks and elevates the bed between 3-10 cm.

Bedblocks by Cuddlings fits most beds legs as wide as 9 cm.

Makrameekiiged

April 15, 2017 / Eveliis / 5 Comments

Kui te kuulete sõna “makramee”, siis mis teile silme ette tuleb? Minule tuleb silme ette vanaema ja rippuvad lillepotid ning öökullikujulised kammihoidjad. Ma ei saa öelda, et ma oleksin nendest erilises vaimustuse olnud. Aeg oli siis selline, et kõik käsitöö tundus mulle nõme ja ainsad ägedad asjad olid need, mis vanaonu Rootsist saatis ning olid Disney tegelaste piltidega.

Kui ma ei eksi siis mõnda aega tagasi tegi üks blogija ise sellise vanakooli makaramee-tehnikas lillepoti. Vaatasin seda ja mõtlesin, et nii paganama kihvt oli ning mul oli hea meel, et sõlmpits jälle moes ja aus on. Pidingi vanaemalt küsima, et kas ta oskaks veel paar sellist lillepotti teha. aga läks meelest ära ja tuli meelde uuesti nüüd kui kogemata sattusin Sahmiku kiiged (LINK) Facebooki lehele. Nad teevad makrameekiikesid.

Need on niiiiiii ägedad. Või pigem armsad. Sellised, mis sobivad maakoju. Ussipessa. Õue. Ida jumaldab kiikumist (nii nagu vist ka kõik teised lapsed), kuid ma pean ütlema, et minu meelest ei ole kiiged just kõige kaunimad. See tähendab, et õue õunapuu otsa sobib muidugi pea igasugune kiik, kuid tuppa tahaks ma midagi sellist, mis ka silmailu pakub. Sahmiku kiiged on mu meelest täpselt sellised.

Ma ei tea muidugi nende kiikude hindasid, kuid sellegi poolest. Nii ägedad. Ja lapsepõlv tuli meelde.

Armastades taimetoitu

March 24, 2017March 24, 2017 / Eveliis / Leave a comment

Noh, mis oli teie esimene mõte seda pealkirja lugedes? Et olen lolliks läinud ja taimetoitlaseks hakanud? Et siit tuleb mingi taimetoidu üle nalja viskav postitus? Et suvi on tulekul ja on aeg oma vormitu keha iga hinna eest vormi saada?

Tegelikult on Apollos käimas tervisekampaania “Terves kehas terve vaim”, kus väljapanekus tooteid, mis on seotud tervisliku eluviisiga, trenniga, dieedi, kaalu alandamisega, tervisliku toiduga (LINK) ja mille eesmärk on inimestele pakkuda inspiratsiooni liikumaks tervisliku eluviisi poole.

Nagu te teate olen ma ise ka sellega algust teinud ning käin aasta algusest korralikult trennis, et minu soov on ka kaalu alandada, hakkasin ma eelmisest nädalast jälgima oma toitumist. Ja vot see on minu jaoks raske. Esiteks olen ma terve elu olnud halbade söömisharjumistega. Ma kipun sööma üks kord päevas ja õhtuti, ajades endale siis sisse kõike, mida külmkapis leidub. Teiseks armastan ma küll taimetoite, kuid minu enda oskused taimetoitude valmistamisel on väga kehvad. Mu taimetoidud ei näe kutsuvad välja ning on ka maitsetud. Aga ma võtan seda tervislikuma eluviisi poole püüdlemist tõsiselt ja seepärast olen ma endale soetanud ka mõned raamatud, et end harida. Sealhulgas ka antud kampaania raames Külli Holstingi ja Erle Jõema “Armastades taimetoitu”, et saada inspiratsiooni tervislikemate õhtusöökide valmistamiseks.

Mis mulle selle raamatu juures eriti meeldib on see, et ära on toodud ka mineraalid ja vitamiinid, mida ühest või teisest juurviljast saab. Näiteks armastan ma peeti ja tean, et see on kasulik, kuid milliseid vajalikke mineraalaineid ma sealt saan, sellele ei ole ma varem mõelnud ega pole see mind varem ka väga huvitanud. Või miks on kasulikud kikerherned ja läätsed, minu enda suured lemmikud. Ma saan aru, et inimestele, kes on taimetoiduga nö sina peal juba ammu, võivad minu avastused mõjuda naeruväärselt ja naiivselt, kuid mina ei ole tervisliku toitumise peale varem oma elus mõelnud ja seepärast on see mulle uus, huvitav ning ka tundmatu maailm.

Eile sai õhtusöögiks ära proovitud kikerhernevorm kookospiimaga. Väga huvitav lähenemine tavalisele vormiroale, kus kookospiim andis argiselt hallile kartulile mõnusa maitse. Minu jaoks jäi küll toit natuke magedaks, kuid kui järgmine kord lisada veidike rohkem karripulbrit, siis võib sellest toidust saada küll üks minu lemmikuid nii argiroaks kui ka pidulauale.

Mul on hea meel, et aina rohkem püütakse inimesi suunata tervislike eluviiside juurde, sest tahame me seda endale tunnistada või mitte, keskmine eestlane on ikka väga ebatervislike harjumustega ja stressis ning ei mõtle sugugi oma tervise peale. Aga peaks. Ja tihti tekitab ka mõte tervislikust eluviisist ja toitumisest meis stressi. Ma tean omast käest. Ära stressa – iga algus on raske! Kõik algab mõttetasandilt, ka eluviisi muutus tervikuna.

Et esimest sammu tervislikuma eluviisi poole kergem teha oleks Apollo kokku koondanud laia valiku toitumis- ja terviseteemalisi raamatuid ja tooteid! Ostes Apollo tervisekampaania väljapanekust 20.03-2.04.2017 vähemalt 20 € väärtuses kaupa võid võita 100 € väärtuses treeningtooteid Sportlandilt. Osalemiseks peab olema Apollo Klubi liige või liituma Apollo Klubiga.

*Ja et ma ei läheks ootamatult liiga tervislikuks, siis pakkusin ma eile tervisliku vormiroa kõrvale külalistele ka klaasikese valget veini. Beebisammude haaval tervislikuma mina poole, ei saa inimesi ära ehmatada kohe oma uute eluviisidega;)

HARRY POTTER JA ÄRANEETUD LAPS. I ja II osa” eestikeelse versiooni esmaesitlus

March 2, 2017 / Eveliis / 5 Comments

Rääkisime täna just tuttavatega lemmikfilmidest, mul on neid palju ja nii ma unustasingi loetellu lisamast Harry Potteri. Ma ei tee nalja, ma olen täielik Harry Potteri fänn. Kui ma ei oska dvd riiulist midagi valida vaatamiseks, valin ma Harry Potteri. Kui ma lugesin, et Britt käis Sigatüükas (LINK) surin ma natukene sisemiselt kadedusest. Ühesõnaga Harry Potterist ei saa kunagi küllalt. Irooniline on muidugi kogu selle armastuse juures, et “Harry Potter ja äraneetud laps” saab esimeseks HP raamatuks, mida ma kohe lugema hakkan. Elevil nagu väike laps.

Aga mitte endast ei tahtnud ma rääkida, vaid tegelikult tahtsin ma lihtsalt natukene reklaami teha Apollos toimuvale eriüritusele. Homme, 3. märtsil kell 18:00 toimub Solarise Apollos Harry Potteri kaheksanda loo “HARRY POTTER JA ÄRANEETUD LAPS. I ja II osa” eestikeelse versiooni eriüritus. Kõik, kes tulevad eriüritusele mõne Harry Potteri kangelaseks kostümeerituna, saavad raamatu 20% tavahinnast soodsamalt! 🙂

Üritusel on kohal näidendile eesti keelse tõlke andnud kirjastus Varraku andekad tõlkijad ema-tütar Krista ja Kaisa Kaer, kelle pikaaegseks ühistööks on olnud mitme „Harry Potteri“ köite eestindamine. Tõlkijatega tuleb vestlema kirjandusminister Mart Juur.

„Harry Potter ja äraneetud laps“ on Jack Thorne’i uus näidend, mis põhineb J. K. Rowlingu, John Tiffany ja Jack Thorne’i uuel lool. See on kaheksas Harry Potteri lugu ning esimene, mis on ametlikult lavale seatud. See peaproovi versioon toob Harry Potteri, tema sõprade ja pereliikmete edasise elukäigu kõikjal lugejateni kohe pärast näidendi maailma esietendust Londoni West Endis 30. juulil 2016. Kaheksanda loos stsenaarium hargneb lahti 19 aastat hiljem. Harry, Ron ja Hermione on nüüd juba täiskasvanud ning neil on endal lapsed. Harry on Võlukunstiministeeriumi teenistuja, tööd on palju ning võib-olla ei suuda ta iga kord kõige paremini mõista oma lapsi, eriti aga Albus Severust, kellele on isa kuulsus pisut liiga ränk koorem. Siis aga näitavad mitmed märgid, et kogu must maagia ei ole veel maailmast kadunud ning see, et Harry arm on uuesti valutama hakanud, üksnes kinnitab Harry, Roni, Ginny ja Hermione kahtlusi. Taas pead tõstvale pimedusele omal kombel vastu astuma nii vanemad kui ka lapsed.

Mina püüan homme kell 18:00 kohal olla. Kas kohtume? Lisainfot leiate Facebookist SIIT

Kaisumõmmid, šokolaadisüdamed, suuseks ja võileivad

February 7, 2017 / Eveliis / 5 Comments

Mida aeg edasi, seda vähem huvitavad mind erinevad tähtpäevad. Kõige rohkem valentinipäev. Sõbrapäev mulle meeldib, aga valentinipäev imalate kinkide, mõmmikute ja roosidega ei ole minu teetassike. Kui mu abikaasa seda lugema juhtub, siis see ei tähenda sugugi, et ta ei pea mulle lilli tooma, peab küll, lilli tahan ma teadupärast kogu aeg ja alati, neid ei saa kunagi olla liiga palju. Ja noh kui läbi lillede vihjete andmiseks läks, siis need Ti Sento kõrvarõnga jubinad, mis ma ära suutsin kaotada, tead küll… See oli muidugi nali, nali selle koha pealt, et ma neid kõrvarõngaid valentinipäevaks ootan. Aga mõmmikuteks, šokolaadisüdameteks ja südamekujulisteks patjadeks olen ma lihtsalt liiga vana. Või ei, oot, mulle pole need kunagi meeldinud.

Ma olen hinges natuke romantik. Mulle meeldivad piknikud, lilled, päikeseloojang, merevaade, hämarad tuled, küünlad, lõkkevalgus…kogu kompott ja eks me oleme Marekiga valentinipäeva tähistanud küll, aga see on olnud selline impulsiivne ja juhuste kokku langemine, mitte otseselt planeerimine. Võib olla ma olengi aastatega muutunud mingiks küünikuks, aga nii veider on valentinipäevade eel lugeda igasugu naistele suunatud ajakirju ja õpetusi. 50 moodust, kuidas olla seksikas, 15 nippi, mis su mehe hulluks ajab, mis meestele meeldib, kuidas meest erutada ja nii edasi ja nii edasi. Rääkimata kingisoovitustest. Kui ma olin 19-aastane, siis ma lugesin ka neid naisteajakirju ja te ei kujuta ette kui lolliks ma end olen teinud, püüdes käituda nende igasugu soovituste järgi. Ma arvasin, et see kõik, mida Cosmod ja muud sellised ajakirjad kirjutavad, on puhas tõde ja romantika. Nii nagu täna näevad paljud “Viiekümnes hallis varjundis” romantikat. Ma isegi ei imesta kui mõned sarnast romantikat valentinipäeva puhul harrastama hakkavad, sest sellest räägitakse ja see on in. Ma soovitan lugeda seda artiklit, et aru saada, et tegelikult ikka ei ole.

Ja mis puutub kõikidesse nendesse nõuannetesse, siis ma tahaks tsiteerida Jesper Parvet. Miks ei küsita meeste käest? Ma saaks aru, kui sinna kirjutaksid neid soovitusi mehed. Kas te, naised, olete kunagi küsinud mehe käest, et ta ütleks sulle 50 eri viisi, kuidas teda õnnelikuks teha. Mees teeks lolli näo ja vastaks: «Kallis, miks neid nii palju vaja on? Mulle piisab kolmest. Tee mulle suuseksi, siis üks hea võileib ja pärast seda ole lihtsalt natuke aega tasa.» Kõik. Korras. Mees on õnnelik. Kogu artiklit saate lugeda siit.

Niisiis. Valentinipäev on tulemas. Romantika on ka olemas. Lihtsalt see ei pea olema klišeelik. Piisab võileivast ja suuseksist. Ma usun, et laias laastus kehtib mõlemale sugupoolele. Lihtsuses peitu võlu. Aamen, eks?

Aga kui te ikkagi ka “päris” kingitust tahate kinkida, siis Hotelliveebi blogis (siin) on mõned hotellisoovitused.

Mida teha laupäevahommikul koos lapsega?

January 14, 2017January 14, 2017 / Eveliis / 1 Comment

Raamatud on minu elus alati olnud olulisel kohal ja seepärast on mul suur au ja rõõm teha koostööd Apollo raamatupoega. Seekord kutsusid nad meid Idaga lasteklubi hommikule ja olgugi, et ma püüan end raamatupoodide uudistega kursis hoida, siis sellisest üritusest (LINK) ma kuulnud ei olnud. Nüüd ma tean, et sellised vahvad hommikud toimuvad ja ühtepidi on see muidugi paha, sest ma olen harjunud laupäeviti kodus laisklema, kuid enam ma seda vist teha ei saa. Me peame hakkama lasteklubi hommikutel käima. See oli SUPERKIHVT üritus. Nii lastele kui vanematele. Laias laastus kõigile lapsemeelsetele. Äärmiselt positiivne algus laupäevahommikule. Või no mis hommikule. Algavad need üritused kell 12, tegelikult täpselt õigel ajal, et end diivanilt püsti ajada.

Seekord tutvustati viisi, värsi ja värviraamatut “Tõeline muinasjutt” (LINK). Mulle on Stig Rästa alati meeldinud ja kui raamatu autorite nimekirjas on ka Stig Rästa, siis olin mina müüdud juba ilma suurema reklaamita. Aga kui nüüd natuke reklaamida, siis “Kuninga laul” (LINK) kummitab peas nüüd nii minul kui ka Idal. Raamatuga kaasas oleval CDl on kõik muinasjutu laulud ja ma ei saaks rohkem rahul olla, ma olin ammu otsinud uut lastelauludega plaati autosõitudeks (“Kardemoni linna rahvast ja röövleid” võin ma juba une pealt laulda). See plaat on täiesti ideaalne. Plussiks veel see, et lisaks lauludele on plaadil olemas iga laulu taust ehk meloodia ilma sõnadeta, nii et saad täitsa ise laulda. Sõnad on lauludel kaasahaaravad ja lustakad, jäävad ilma vaevata pähe. Raamatus on tore muinasjutt, mida toetavad laulud ning suurimat rõõmu pakub lastele ilmselt see, et nad saavad ise raamatu “elavaks muutmisele” kaasa aidata. Ise valid, mis värvi riietes kuningas ja kokk ning teised tegelased raamatus ringi hakkavad käima.

Samal ajal kui meie meisterduslaua taga olime, luges ukulelega jutuvestja Virko Annu raamatust lugusid ja laulis laule. Lapsed nägid kõik väga rahulolevad välja. Mu meelest on selliste ürituste puhul alati oluline, et eestvedajad lapsed kaasa haaraksid ja seda nad kahtlemata ka tegid.

Mina ei ole suuremasi meisterdaja, lapsega meisterdamine on minu jaoks paras väljakutse, sest mul lihtsalt ei ole ideid ja ma ei oska suurt midagi teha. Tänu Vunderi lauale sain ma ühe uue idee ja mitte vaid Idaga meisterdamiseks. Nimelt aitas juhendaja seal dekoratiivteibiga valmistada sõbrapäevakaarte. Dekoratiivteibist sai minu uus lemmikasi. Sellega sai lihtsa vaevaga valmistada kaarte, lisaks sobib seda kasutada nii klaasil kui puidul. Nii lihtne moodus mõnele asjale “vunki” juurde anda. Meie Idaga saime hakkama kahe kunstipärase kaardiga – minu öökullidega kaart pidi olema “minu issile” ja ma ei ole kindel, kas ta pidas silmas mu isa või meest, Ida enda oma sai valmistatud täditütar Rihannale. Ägedad eksju?

Teisel pool laua otsa aitas Klarika Tomsonist (LINK) valmistada printessikroone, käekotikesi, koeri. Nagu öeldud, siis ma ei ole meisterdamisegeenius ja selliseid asju nagu seal laual olid, ei oleks ma osanud isegi mitte otsida. Nii lihtsad ja ägedad asjad meisterdamiseks. Printsessikroonile kivikesi peale kleepima hakates arvasin ma küll, et mul ei ole selleks kannatust, kuid ühel hetkel tekib mingi hasart ja nii me Idaga neid kivikesi kleepisime. Ilus sai. Samal ajal kleepisid teised lapsed koeri ja käekotte kokku. Meil kleebib hetkel Marek üht koera kokku;) Ida on neist uutest mänguasjadest täielikus vaimustuses. Ikkagi ise tehtud!

Poolteist tundi möödus linnutiivul. ÄÄRETULT LÕBUS oli. Nii lapsed, vanemad kui juhendajad kõik olid nii sõbralikud ja positiivsed, abivalmid ja suhtlesid nagu oleks me kõik juba ammu vanad tuttavad. Kui te Solarise Apollosse ei jõudnud, siis homme kl 13 on teil võimalus Pärnu Apollosse minna.

Pea ees tundmatusse vette!

January 12, 2017January 13, 2017 / Eveliis / 5 Comments

Kui keegi oleks mulle veel kuu aega tagasi öelnud, et ma vabatahtlikult keset jaanuarikuu lõõtsuvat tuult ja lumetormi end vabatahtlikult riidest lahti koorin ja jäisesse merevette hüppan, oleksin ma öelnud, et see inimene on hull. Mu ämm on ka talisupleja ja ta on mulle kümme aastat püüdnud selgeks teha, et talisuplus on äge, ma olen siiani ka teda hulluks pidanud. Ometigi juhtus nii, et otsides, kellest võiks oma selle aasta esimese Hotelliveebi loo kirjutada, sattusin ma Tiiker kodumajutuse (LINK) talisupluse paketi otsa. See pidi olema mingi märk! Nii mõtlesin ma end kokku võtta ja selle omal nahal ära proovida.

Kui ma siis täna hommikul Tiikeris üles ärkasin ja oma toa romantilise pitskardina vahelt välja vaatasin, nägin ma, et väljas on metsik tuul ja lundki tuiskas. Kertu, kes Tiiker kodumajutust peab, oli mulle eelmisel õhtul pep talk´i teinud ja ma tundsin end nagu kange Eesti naine, kes muidugi saab hakkama, aga hommikune vaatepilt aknast pani mind mõtlema, et äkki ikka oli õigus mu sõbrannadel ja tuttavatel, kes mind hulluks nimetasid ja olid mind püüdnud ümber veenda.

Igatahes alustasime me hommikut joogaga. See on veider, kuidas mõnikord asjad nagu iseenesest õiges suunas lähevad. Selgus, et on täiskuu ja enne joogat rääkisime me täiskuu mõjudest – järgnevad kaks nädalat on õige aeg lasta lahti vanast, alustada uuega, minna edasi 2017 aastasse kergema lastiga, on õige aeg alustada dieediga ja usaldada oma organismi, täiskuu toob pinnale alateadvuses peituvad tunded, emotsioonid ja instinktid. On õige aeg alateadvuse puhastamiseks.Kuna ma joogast väga palju ei tea, siis mulle ei jäänud meelde selle mantra nimi, mida me lõpuks laulsime, kuid mulle jäi meelde, et selle tähendus oli ka, et “saad andeks isegi kui oled olnud alatu”. Ja küllust pidi ka tulema. Nüüd ma siis jään vaid kaks kätt laiali ootama andestust ja küllust.

Peale joogat oli aeg ujumisriided selga panna ja mere äärde sõita. Tuul tuhises täiega ja lund tuiskas, ma ei suutnud ikka veel uskuda, et ma hetk hiljem olen seal peaaegu alasti ja vabatahtlikult jääaugus. Teised naersid veel, et küll ma ikka valisin õige päeva oma esimeseks supluseks. Me saagisime ja kangutasime lahti jääaugu ning siis polnud muud kui riietuma minna. Või siis pigem riidest lahti võtta.

Nii ma ühel hetkel seisingi seal – jaanuarikuu tormis nelja kraadi külma käes vaid ujumisriietes, valmis hüppama tundmatusse kohta. Ja ma hüppasin! Kui ma suvel ei suuda ujuma minna enne kui merevesi on korralik „supp”, siis nüüd ei tundnud ma mingit külma. Ma ei mõelnud üldse, vaid lihtsalt astusin mööda redelit jääauku. Võti selles seisneski. Mina piirdusin paari ujumistõmbega seal samas koha peal, aga profimad ujusid vees lausa minuti. Ulme. Teate aga, mis on kõige naljakam? Mulle meeldis see täiega! Mul oli isegi kahju, et ma natuke arg olin ja kaugemale ei ujunud.

Kuid nüüd, olles selle omal nahal järele proovinud, saan ma neist aru, miks nad seda teevad. Peale suplust läksime me koos mõnusale hommikusöögile Müüriääre kohvikus. Ma olin kartnud, et ei saa peale suplust külma kontidest ära, kuid mu keha oli täiesti taastunud, vaid jalad surisesid veel natukene mõnusalt. Ma olin täis energiat ja positiivsust. Ja see seltskond inimesi! Nii ägedad ja ettevõtlikud naised. Haapsalu on minu lemmiklinn Eestis, mul oli korraks kahju, et ma seal ei ela. Mulle on alati tundunud, et Haapsalu on selline hoopis teistmoodi auraga linn. Minu moodi linn. Ma ei oska seda hästi seletada, kuid midagi kutsub mind sinna kogu aeg tagasi. Ja sealt lahkudes olen ma puhanud ja hoopis teine inimene.

Ma lahkusin Haapsalust täis uut energiat. Pühapäeval olen ma seal juba tagasi, sest mind kutsuti joogalaagrisse. Kes teab, võib olla lähme me ka talisuplema, tõenäosus selleks on täiesti olemas. Võib-olla saab minust lasua üks neist „hulludest”, kes regulaarselt talisuplema hakkab? Ja ma ei arva enam, et mu ämm on hull. Ta on hoopis täiesti normaalne. Võib olla peaks temaga koos hakkama talisuplema?

Postitus valmis koostöös Hotelliveebi ja Tiiker kodumajutusega. Loe lisaks ka Hotelliveebi blogist SIIT

When I was trying to find something cool to start my new year in Hotelliveeb blog I saw an offer from Tiiker Kodumajutus (LINK) which got my attention. Accomodation with ice swimming. That sounded totally insane. Who are these crazy people swimming in the middle of the winter? Nevertheless I got the urge to try it myself. When I woke up the morning of the ice swimming I regretted my decision. The wind was blowing, it was a real snow storm outside and the idea of going swimming in the icy sea didn´t sound too inviting.

We started the morning with yoga class and probably this was a sign that I attended there also. I got to know that it is the time of full moon right now and right time to start with something new. I could not have found a better day day for this totally new thing for me! But still I was not sure whether I will manage to jump into the sea. It looked so cold.

I almost cannot believe that the next moment I was standing there almost naked in the middle of a snow storm and volunteerily climbing down the ladder into the ice hole. I was sure I am going to die. The funny thing was that it didn´t feel cold at all, I didn´t think of the cold and just climbed into the water. The trick actually is to let your mind free and not think at all – this way you will not feel the cold, just the excitment. And I must tell you it is one of the coolest experiences. I totally liked it and enjoyed it.

When you are going to visit Haapsalu I suggest you to stay at Tiiker. Of course you don´t have to go ice swimming, but if you want a totally awsome and positive experience in addition to a cozy and friendly place where to stay. It is like you are not staying at B&B, but visiting old friends in Haapsalu.

Renessanssiaja naine

January 6, 2017 / Eveliis / 10 Comments

Teate kui piinlik on seda postitust ausalt kirjutada, tahaks natuke ilustada, aga kellele ma ikka valetan. Lugu siis selles, et septembrist hakkasin ma kohusetundlikult trennis käima (sellest saate lugeda siit), täpselt minu teetassike teed ja juba peale vähest trennis käimist tundsin ma end paremini ja kaal langes ka. Ma olin oma kaalu saanud 61,8 (64,5st) peale ja 59kg-st, mis on see kaal, mis ma soovisin saavutada, ei olnud see ju kuigi kaugel.

Samal ajal hakkasin ma tarbima ka antidepressante ja uusi beebipille, mõlema kõrvalmõju võib olla kaalutõus, ma olin selle paari kiloga arvestanud ja pealegi käisin ma ju trennis, nii et ei midagi hullu. Nii ma mõtlesin. Tegelikkuses tuli mulle aga külla sõber Laiskus ja selgus ka, et minu keha reageeris tablettidele nii, et kaal hakkas mühinal kasvama. Ma ei saa öelda, et ma sööksin metsikus koguses, kuid siiski pean ma ütlema, et ma armastan söömist ja tegelikult ju ka veini, kui siia lisada vähene liikumine ja rohud, siis selle tulemuseks saigi olla vaid katastroof.

Piinlikusest ei saa ma siia lisada pilti sellest, milline ma hetkel välja näen, et oleks pärast hea võrrelda, kas trenn on ka tulemusi andnud, kuid ma saan sellest ka siis aru, kui mu riided mulle uuesti selga lähevad. Ja kui ma räägin voldikestest, mis mu keha on vallutanud, siis ma ei räägi mingist paarist grammist olematust rasvakihist, vaid kui ma eile end vannis vaatasin, siis ma meenutasin täpselt renessanssiaja naist. Kunagi võis see ju iluideaal olla, aga mitte praegu ja minu maailmas. Niisiis ütlen ma siin ausalt ja otse välja, et paari kuuga tõusis mu kaal 61,8lt 67,7 kiloni! Saate aru jah? Seda numbrit on piinlik tunnistada. Eelkätt iseendale. Ja just seepärast olen ma korralikult tagasi Healthy Attitude Fit Clubis EMS treeningutel. Plaaniga kaks korda nädalas siia jõuda.

Esimene trenn peale pikka pausi oli metsik pingutus, treenerid armu ei anna, viilida ei saa ja nii ma seal oma pea 70kilose kehaga püüdsin järgi teha liigutusi, mis treeneri käes tunduvad nagu lapsemäng. Kõrvaltvaatajale võib tunduda, et trenn on lihtne, kuid ma ütlen teile, et ei ole. Ma püüdsin seekord endast anda ka maksimumi ja peale trenni oli mul jälle tunne nagu ma oleks maratoni jooksnud, praegu on valusad kõik lihased, mis mu kehas olemas on. Ma olen läbi nagu läti raha, aga see ei ole sugugi halb tunne, vaid selline mõnus tunne, et ma olen end liigutanud.

Plussideks selle trenni juures on minu jaoks ikka 1) see, et ma ei pea trenni ise ühtegi asja kaasa võtma, lähed kaks kätt taskus nagu muuseas kohale, sest kohapealt saad vastavad riided ja ka dušigeelid ja šampoonid ning käterätikud on olemas ja 2) see, et trenn kestab vaid 20 minutit. 20 minutiks suudab ka kõige suurem lohe end kokku võtta ja see läheb nii kiiresti, et ei saa arugi. Kui tundub, et enam ei jaksa, aga et raudselt on veel pool trenni ees, siis tegelikult ongi trenn ootamatult läbi saanud. Mõnus!

Minu lemmiktrenn. Lühike, intensiivne ja tõhus. Suveks niisiis saledaks!

2016 kokkuvõte – TOP7

December 30, 2016December 30, 2016 / Eveliis / Leave a comment

Aastalõpp on ikka selline aeg, kus tehakse kokkuvõtteid ja nii otsustasin minagi 2016.aastale tagasi vaadata ning panna kirja oma selleaastased lemmikud. See ei olnud lihtne, sest absoluutselt igal külastatud hotellil on olnud oma eelised ja head küljed, kuid ikka on ju nii, et mõni kogemus jääb eriliselt eredalt meelde.

Postituse pealkiri on mõnevõrra eksitav, sest paremusjärjestusse ei oskaks ma hotelle ka parima tahtmise juures panna, seega toon ma hoopis ära oma lemmikud erinevate kategooriates.

Aasta üllataja – Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel (LINK). Spaad otsides olin ma sellest hotellist ausalt öeldes mööda vaadanud, sest keset liiklusummikuid asuv hotell ei tundunud kuigi hubane. Suur viga, sest Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel on nagu omaette maailm Tallinna südames, heaoluoaas, kus olles teil pole õrna aimugi ummikutest, kiirustamisest. See on hotell, kus te puhkate.

Parim hommikusöök – Grand Hotel Viljandis (LINK). Minu arvates pakutakse Eesti parimat hommiksuööki Viljandis Grand Hotel’is. Ma ei räägi isegi sellest, et valikus oli sushi ja värske šokolaadikook, vaid sellest, et isegi praemuna oli täiuslik. Kuldkollane, parasjagu “jooksev”, ümar – moodustades röstsaial sulava või ning peekoniga täiusliku kombinatsiooni. Kas pole imeline, et midagi nii lihtsat ja justkui tavapärast saab pakkuda midagi nii meeliülendavat?

Tahad teada, kes on ülejäänud viis 2016.aasta lemmikut? Edasi loe Hotelliveebi blogist SIIT

If love is blind, why is lingerie so popular?

December 29, 2016 / Eveliis / 20 Comments

Hiiliv keskeakriis või mis, aga pesuteemadel ma jätkan. Tegelikult on aga ilma naljata lood nii, et mul oli eile võimalus käia Bon Bon Lingerie tootmises ja kogu selles pesuparadiisis tuli mulle meelde, miks ma kunagi ammu ammu BonBoni armusin.

Nagu te eelmisest postitusest aru saite, siis pesu on minu jaoks väga oluline. Mul on pesuga seotud kaks kiiksu – aluspüksid ja rinnahoidja peavad olema ühest komplektist või vähemalt sama värvi ning pesu peab olema kvaliteetne ja mugav. BonBoni poest käisin ma Tallinnasse kolides natuke kaarega mööda, ma kartsin sinna sisse astuda, sest see tundus nii luksuslik ja kallis. Ühel palgapäeval võtsin ma julguse kokku, astusin sisse ja üldiselt võin ma öelda, et nüüd juba üle kümne aasta on minu parimad ja lemmikumad pesukomplektid just sellelt brändilt.

Ma ei valeta teile, kui ma ütlen, et selle brändi pesu annab teile Victoria Secretsi modelli keha. Tehke proovi. Pange mõni nende komplekt selga, vaadake end peeglist, näidake end oma mehele ja te näete ise, et ma ei valeta.

Mõned aastad tagasi oli neil üks vintage korsetiga komplekt, see oli nii imeline, et ma ostsin mitmeid paare pükse. Korseti ostsin ma kahjuks vaid ühe. Enam seda müügil ei ole. Kuigi see, mis mul kodus pesusahtlis on, pigistab natukene, sest ma olen ikkagi kaalus päris mitmed kilod juurde võtnud, siis on see siiani minu lemmik, mille ma erilistel puhkudel selga panen. Ma ikka loodan aegajalt, et ehk tuleb see mudel tagasi tootmisesse.

Senikaua kuni ma ootan, olen ma endale leidnud uued lemmikud. Lyra komplekt on see, mis on täpselt minu teetassike – must ja pitsiline, lihtne, kuid elegantne. Mugavust ei hakka ma eraldi välja toomagi, sest selle brändi puhul on see minu jaoks lausa iseenesestmõistetav.

Ma olen siin blogis ka “paljastanud” oma lameda rinna. Tegelikult on nii, et sellel lamedal rinnal on palju eeliseid. Mulle meeldivad väga särgitüüpi tugevduseta rinnahoidjad ja eest avatavad kolmnurksed rinnahoidja. Need sobivad minu keha- ja rinnatüübiga kõige paremini (nt seesama) . Mugavad, loomulikud ja mu meelest äärmiselt seksikad. Vanasti kandsin ma lameda rinna tõttu vaid push up rinnahoidjaid, ka täna meeldib mulle mõne riietuse all neid kanda, kuid igapäevaselt armastan ma väga kanda “comfort”- tüüpi rinnahoidjaid.

Minu vaieldamatu salaarmastus on aga body´d ja korsetid. Eile BonBon laos olles leidsin ma end lausa mõttelt, et mulle meeldib pesu vist natukene rohkem kui vein. Ideaalset korsett-rinnahoidjat olen ma püüdnud leida erinevatelt tootjatelt, kuid peale seda vintage-korseti leidu olen ma truuks jäänud BonBonile. Need on samamoodi lihtsad, elegantsed ja istuvad nii hästi (nt see mudel)

Ma ei arva, et naise juures on kõige olulisem olla seksobjekt või keha, kuid kauni pesu kandmine on naisena meie (eelis)õigus ja ma ei saa sinna midagi parata, et minu jaoks on see selline nauding kanda kvaliteetset ja mugavat pesu, et ma ei vahetaks seda iial millegi muu vastu. Nagu ka öeldud eelmises postituses ei ole mul väga palju pesukomplekte, sest ma keeldun ostmast odavat pesu ja kui mul pole võimalust osta seda, mida ma tahan, siis ma ka ei osta.

Mingi aeg tagasi sattusin ma kusagil lugema arutelu pesuteemadel, kus paljud noored naised ütlesid, et üle viieka ei raatsi küll rinnahoidja eest kulutada. Ausalt? See ju läheb peale teist pesu katki! Ja kui vaadata Bon Bon Lingerie hindasid, siis siit saate luksusliku pesu ja kõrge enesehinnangu täiesti keskmisest hinnaklassist. Mu meelest, kui ma ei eksi, siis H&M pesu maksab kohati sama palju.

Üks kommentaator küsis minult hiljuti, et kust ma oma põhjendamatult kõrge enesehinnangu ostnud olen. Ma nüüd vastan talle, et ilmselt BonBon Lingerie poest.

Eveliisi eluviis

“There are too many confusing things present. Things I know. Thoughts I have. Sarcasm. Things I think I ought to be doing and places I ought to be going. Always other places.”

Ad