Accommodation

Kui seda suve ikka ei tule, siis tuleb see ise tekitada

/ / 1 Comment

Ma tahaks seda postitust alustada sõnadega ühel imeilusal soojal suveõhtul.… aga see oleks pettus, sest tegelikult valisime me Kuksina spordi-ja vabaajakeskuse külastamiseks selle ühe juunikuu päeva, mis ei olnud lihtsalt selle aasta suvelikult jahe ja vihmane, vaid meid võttis Setomaal vastu lausa torm. Sellise ilmaga on kaks varianti. Kas olla pettunud, mossitada ja öelda, et jube kehv puhkus oli (ja boonusena jätta veel võõrustajale Google’isse halb arvustus) VÕI ise oma oleku ja hea seltskonnaga tekitada suvesoojus.

Meie valisime selle teise variandi. Tõsi, ma ei ole ka väga ilmakartlik, selles mõttes, et ma arrrrrrmastan sooja ja päikest, aga olles sündinud ja üleskasvanud Eestis ning veetnud arvestusväärse aja oma elust ka Norras, siis olen ma aru saanud, et sooja ja päikest ei tasu iseenesestmõistetavalt võtta ning oluline on oskus iga ilmaga elust parim võtta.

Mis edasi?

/ / Leave a comment

Te olete mult küsinud, kuidas mul päriselt läheb ja ma olen ausalt öelnud, et ei lähe hästi. Ma hindan väga teie mõtteid ja soovitusi, aga ärge palun pahandage kui ma ka teie headele soovidele ei vasta. Kohati ei ole selleks lihtsalt jõudu ja kohati tunnen ma end liiga alasti, inimesed said minu kohta liiga palju teada ja mulle ei meeldi tegelikult see kui näitan kui haavatav ma olen.

Aga mis siis edasi? Mis on järgmised sammud, et läheks paremaks? Sest fakt on see, et feiknaeratuse taha peita ma end enam ei taha. Ma tahan midagi ära teha, olla kasulik ja vajalik. Teisi ma muuta ei saa, järelikult pean ma muutma ennast.

Dubai or not Dubai. Always Dubai.

/ / 2 Comments

Suure tõenäosusega te minu “reisiblogist”, midagi kasulikku ja asjalikku teada ei saa, aga kirja panen ma seekordse Dubai reisi loba koos suvaliste piltidega ikkagi. Mis mõte sel veebipäevikulaadsel asjal siis üldse on. No ja hea võrrelda hiljem. Näiteks kui ma nüüd vaatan oma kuus aastat tagasi tehtud reisi, siis need kaks kogemust on juba nagu öö ja päev. Võimalik, et põhjus oli ka selles, et eelmine kord käisin ma tööreisil. Nüüd puhkusereisil.

Üks, mida ma tean, et ma kindlasti teisiti teen järgmine kord, on reisi algus Tallinnast. Kui just ei ole üüratult suur hinnavahe, sest kui panna juurde kütus ja parkimine ja aeg, mis kulub sõidu peale (sinnasõit läheb libedalt, aga tagasi tulles tee venib ja kui arvestada nt et reisid ajal, mil meil on niikuinii hall ja trööstitu veel, siis hall Riia mõjub eriti rõhuvalt), siis see “kokkuhoid” ei ole seda väärt. Ja kui juba kaks kogemust Riia lennujaama passikontrolliga on kehvapoolsed, ega see kolmas parem olema ei saa. Õnneks saab sügisest Dubaisse lennata otse ka Tallinnast, nii et mulle tundub, et Lätita saab läbi küll.

Õdus Rakvere

/ / Leave a comment

Tartlased sai eelmise postitusega ära solvatud, aeg on minna järgmise linna kallale. Nali. Muidugi ei olnud mul ka kuidagi plaanis tartlasi solvata, Tartus on piisavalt palju ägedat boheemlaslikkust ning parim ülikool, eks mul on oma Tartu-trauma sellest ajast kui seal elasin ja see linn nagu välja surnud oli, eriti suviti. Kriitika käis pigem ikka nende kandiliste kontorihoonete kohta.

Ka ei kavatse ma järgmist väikelinna solvata. Vastupidi. Mul on hea meel, et just Rakvere otsustasime puhata. Ja mitte spaas, sest siis me linnaga nii palju tutvunud poleks, ma olen üsna kindel. Oleks spaas hänginud, pärast hotelli restoranis söönud, siis mõned joogid joonud ja tuppa vedelema läinud.

Lugu sellest, kuidas Herling wow-efekti pakkumisega üle pingutas

/ / 2 Comments

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, kuidas Herling mind kuus (juba kuus! kontrollisin järgi) aastat tagasi kutsus saunapaati külastama. Korra kutsus, aga mina sinna käima jäingi. Alguses üks kord suvel, siis juba ka sügisel ja talvel ja kevadel, üksinda, sõpradega, perega, aina rohkem ja rohkem. Võib olla selles ivantšais, mida nad pakuvad, mingi vilsterjalsteripalsam, mis Varnjasse ja Mesi Taresse armuma pani, võib olla on see lihtsalt üks Eesti parima vaibiga puhkusepaiku. Ega vahet ei olegi. See on koht, millesse mina olen armunud.

Naljaga pooleks oleme me öelnud, et igal suvel on Herling meile pakkunud uut wow-efekti. Küll on meie paadi katusel jalutanud rebased, küll on ootamatult võsast välja tulnud Ida tolle hetke lemmikkuulsused, küll on meid paadiga järvele viidud ja nii edasi. Ma ise olen ka alati öelnud, et nooh, millega sa siis sel aastal üllatad ja ta alati üllatab ka millegagi. Sel aastal pingutas ta “tibake” üle. Leppisime kokku, et kuus aastat on üllatusi piisavalt olnud, et ta nüüd rohkem elamusi meile ei paku. Teeme nii, et lihtsalt istume vaikselt terrassil ja joome veini. Piisab ka sellest.

Lugu sellest, kuidas ma koera sõin*

/ / Leave a comment

*Et te keegi ei ütleks, et miks ma pidin terve loo läbi lugema ja saama alles lõpus teada, et tegelikult sa koera ei söönud, siis ma ütlen juba ette ära, et ei söönudki.

Käisin lihtsalt peale messi ühes hiina restoranis, kus mulle tundus, et pean valima roa, mille kirjelduses seisis: “Üks kuulsamaid roogasid Sichuani köögis. Umbes kaheksakümmend aastat tagasi hakkasid Guo Chaohua ja tema naine Zhan Tianzheng tootma ja müüma vürtsikaid veiseliha-, südame-, keele-, mao- ja kopsulõike. Paaril õnnestus jõuda ustele koputamisest ja tänavaturgudel müümisest oma kaupluseni nimega “Fu qi fei pian”, tõlkes “Paari kopsulõigud” (täpsustus: ma eeldan, et see tõlge on õige, sest see tuli google translate´ist) Lisaks sellele, et paari signature-roog on fantastiliselt hea, ollakse kadedad ka nende tugeva armusuhte pärast, mida kutsutakse ka “igavesti sulle järgnev”. NB! Tänane roog ei sisalda kopsu.“

Kus, kuidas ja palju ehk reis kokku

/ / Leave a comment

Ma sain reisi jooksul päris palju küsimusi. Alustades piletite hinnast, lõpetades sellega, kas soovitan ühsitranspordiga liikuda või rendiautot. Muidugi pean ma ülema, et ma ei ole absoluutselt Itaalia asjatundja ning oma reisigi panin kokku tänu sellele, mida sõbrad ja jälgijad soovitasid. Minu esimene plaan oli vaid Napoliga piirduda. Läks aga nii, et kokku tegime Idaga sellise tiiru: Napoli – Salerno- Amalfi – Positano-Sorrento – Napoli. Ilmselt mitte midagi ekstraordinaarset, sest samal marsruudil näen läbi Facebooki hetkel paljusid tuttavaid reisimas, aga see on ka täiesti mõistetav. Soodsad lennupiletid ja imeilusad kohad.

Küll me Pompeisse ja Caprile ja mujale ka satume. Näiteks Marekiga käisime me paar aastat tagasi Milaanos ja spontaanselt sattusime ka Parmasse. Milanos sadas vihma, vaatasime lähiümbruskonnas, kus oleks parem ilm ja kuhu saaks rongiga ning mõeldud-tehtud. Tundub, et spontaansus on meie reiside märksõna.

4.päev. Roadtrip. Napolisse armumine

/ / Leave a comment

Nagu öeldud on täpselt meie villa ees bussipeatused – nii Amalfi kui ka Positano ja Sorrento suunas. Minu esimene mõte on võimalikut kuivalt tagasi Napolisse saada ning kaldun Amalfi-Salerno-Napoli suunda, aga kuna Ida on ikkagi mu laps ja olen talle välja pakkunud ka teise variandi Amalfi-Positano-Sorrento-Napoli, valib tema pikema teekonna. Olen temaga nõus, sest igal pool näitab vihma ja mida varem me Napolisse tagasi saame, seda kauem me lihtsalt hotelli toas passime, vaevalt me hakkaksime vihmaga kusagil ringi seiklema. Hahh, kuidas see lause mind veel tagumikust hammustab.

Sõidame bussiga Positano-Sorrento suunas ja tänan uuesti jumalat, et rendiauto peale ei mõelnud. Jah, mugavam ehk on, aga ma ei kujutaks end ette seal kitsastel käänulistel teedel koos busside, matkaautode, kihutavate kohalike ja vihmaga. Küll on vaja tagurdada, küll satuvad bussid udu tõttu vaata et kokku sõitma, üsna ekstreemne. Aga nemad on vilunud, nad on harjunud, ma oleks autoroolis juba ammu käed üles tõstnud kui oleks pidanud udus ja kitsal teel taguradama, et kui tahate edasi, siis tagurdage mind ise siit kuhu soovite. Autokooli eksami edasijõudnute tase. Isegi Paldiski laevale tagurdamine tundub nende teede kõrval lapsemäng. Udu on täiega intense. Ma ei tea, miks mulle selle reisiga kangastuvad silme ette nii paljud filmid, isegi need, mis pole absoluutselt Itaaliaga seotud. Need udused vaated toovad mulle silme ette “The others” filmi. Kohe kohe tulevad kusagilt välja Nicole Kidman ja “teised”. Kas te olete seda filmi näinud? Mu üks järjekordseid lemmikuid. Peakski täna vaatama.

Ööbimiskoht, mis muutis mind suunamudijaks

/ / Leave a comment

Ma olin esialgu planeerinud, et oleme Amalfis kaks ööd, välja sai valitud see B&B, aga nagu te aru saite, siis oli mul kaardidega mingi jama, sain teate, et ööbimiskoht ei saanud kaardilt raha broneerida ja enne kui jõudsin midagi muuta, sain teate, et broneering on tühistatud. Tol hetkel olin ma maruvihane, sest olin enda arvates leidnud hea hinnaga ja hea asukohaga sobiva ööbimiskoha, aga täna on mul selle üle hea meel, sest vastasel juhul ei oleks me Idaga ette võtnud seda road tripi ning poleks ka sattunud Villa Alba d´Orosse.

Ööbimiste eelarveks olin ma meile reisi jaoks pannud 300 eurot. Kuna Salerno ööbimine läks maksma 45 eurot ning Napolis otsustasin ma viimase öö hotelli vahetada ümber samaks hotelliks, kust me reisi alustasime, jäi mul vaba raha, millega mängida 150 eurot. Üldjuhul ma nii kalleid hotelle ei vaata, mulle nagu tundub, et see pole seda väärt ja oleksin kindlasti leidnud ka Amalfis 60-70eurose ööbimiskoha, aga te vaadake neid pilte. Kas teil ei tekiks samamoodi kiusatust? Minul tekkis.