…ja on aeg rääkida natukene tööst. Iga kord (okei, need kolm korda) kui ma Instas teen anonüümsete küsimuste-vastuste vooru, on esimesed neli-viis küsimust töö kohta. Kas ma töötan, kus ma töötan, miks ma kandideerin ja nii edasi. Ma saan sellest aru. Ma olengi segaseid signaale andnud. Teate, see polegi oluline, kus ja kas ma töötan/töötasin. Võttis aega, mis ta võttis, aga ma sain aru, et liiga palju ei tasu endast blogis rääkida, sest te ei kujuta ette kui fantastilisi jutte ma viimaste kuude jooksul enda kohta olen kuulnud ja seda teatud määral just tänu blogi persoonale. Inimesed siiski ei oska üht teisest eristada.

See selleks. Puhtalt mu enda (karu)teene.