Te olete mult küsinud, kuidas mul päriselt läheb ja ma olen ausalt öelnud, et ei lähe hästi. Ma hindan väga teie mõtteid ja soovitusi, aga ärge palun pahandage kui ma ka teie headele soovidele ei vasta. Kohati ei ole selleks lihtsalt jõudu ja kohati tunnen ma end liiga alasti, inimesed said minu kohta liiga palju teada ja mulle ei meeldi tegelikult see kui näitan kui haavatav ma olen.

Aga mis siis edasi? Mis on järgmised sammud, et läheks paremaks? Sest fakt on see, et feiknaeratuse taha peita ma end enam ei taha. Ma tahan midagi ära teha, olla kasulik ja vajalik. Teisi ma muuta ei saa, järelikult pean ma muutma ennast.