Mul on isal täna sünnipäev. Ta on natuke nagu mina või mina olen natuke nagu tema, et ega nendest sünnipäevadest suurt ei hooli, aga sünnipäevaks õnne ikka tuleb soovida. Isa sünnipäeva on ka üsna raske ära unustada, sest terve päev tuletatakse seda raadiost ja televisoonist ja internetist meelde. Vot sihuke isa on. Okei, tegelikult tuletatakse muidugi meelde teatripäeva, aga jube hea meeles pidada ja kui sünnipäeva tähistada ei taha, siis teatripäeva ju ikka tähistad hea meelega.

Aga kuidas soovida õnne, et see oleks meeldejääv? Mida kinkida? Selle “probleemi” lahendas täna hommikul minu eest mu kolleeg. Ja nüüd, listen very carefully, I shall show ziz only once!