Ma elasin lapsepõlves Kivi tänavas otse toidupoe kõrval ja loomulikult kuuluvad minu lapsepõlvemälestusse ka selle poekese ees sabas seismine, sest vastasel juhul oleks värskest saiast ilma jäänud. Midagi oli veel, mille peale murdu joosti, aga ma ei mäleta, mis. Vahukoor? Kohukestele joosti ka tormi, aga neid minu mälestustes jooksin ma nendele tormi ühes Tallinna poes kui suvevaheajal tädi-onu juures olin. Igatahes mingi piimatoode see oli lisaks saiale.

Aga värske ja soe sai kadus nendelt puidust riiulitelt tõesti loetud minutitega. Kui hiljem läksid oli saiariiulisse alles jäänud vaid kõrsikupakid ja sepik. Ja kes siis sepikut tahaks, kui üle poe levib veel sooja saia hõng. Kes oleks osanud arvata, et need 1990aastate saiajärjekorrad tagasi tulevad ja lettidelt pole saada isegi sepikut. Soojast saiast pole muidugi isegi lõhna alles.