Tegelikult oli täna tore päev.
Tööandja poolt on 1.september meil vaba päev (st neil, kelle laps algkooli läheb) ja nii võtsin ma täna tõesti veidi vabamalt. Kusagilt viskas mulle ette reklaami, et 10.09ni saab Tallinna Linnahallis näitust külastada ja selle võtsin ma kindlalt plaani. Idaga on see hea asi, et ta on alati nõus sellistesse kohtadesse tulema ja nii me sinna läksimegi. Kordan ennast, aga nii äge näitus, lisaks veel see, et kes teab palju sinna Linnahalli veel üldse sisse saab.
Mul on nii hea meel,et lõpuks saad õiget ravi. Nüüd saab vaid paremaks minna🤗
Sellist kannatuste rada läbides tuleks mul nii vihast,kui rõõmust pisar silmi.
no mul olidki nii rõõmu, viha, hirmu pisarad segamini, aga usun ka et saab vaid paremaks😍
Kallis Eveliis, mul see haigus ka läbipõetud ja ütleme nii- väga jube kogemus. Siiamaani meeles see, kuidas ma kõndidagi ei suutnud ja kõik kohad valutasid meeletult. Õnneks sai AB ravikuur läbitud ja pärast seda nosisin veel 6 kuud nii sipelgapuukoorekapsleid Pau d’arco kui ka mustika kapsleid (üks rahvameditsiini inimene soovitas neid). Peamine ongi, et teeksid korralikult ravi läbi ja hiljem tugevdaksid oma organismi. Ja hoian pöidlaid, et tüsistusi ei tekiks. Mul onunaine jäi tüsistuste tagajärjel lonkama ja peab nüüd kepiga käima. Kuid tema oli põdemise ajal 60, meie oleme ju alles 40+😘
ma ise arvan, et esimese hooga oli see hirm ja ehmatus koige hullem, eriti kuna eile oli no nii halb olla ja ei saanud aru, miks keha valutab. aga ma usun ka, et kui nüüd ravi ja ikkagi veel ju noor (onju😎), siis saab kõik korda.
praegu mul kusjuures üle pika aja selles mõttes hea olla, et ma tean, et valudel põhjus ja siiski ravi ju hetkel alustan. aga ei valeta üldse kui ütlen, et hirm tekkis suur
Borrelioos pole tore, aga olen seda meelt, et diagnoos on parem kui teadmatus ja kui diagnoosile leidub ka kindel ravi, siis on ikkagi hästi.
olen absoluutselt nõus, et parem kui teadmatus ja vähemalt saab ravida, siiani oli jube just ka see, et ma enam ei saanud aru, miks see aina hullemaks läheb
See on väga vastik haigus, ja kui liiga kaugele lasta, siis lausa ohtlik haigus ju. Kahjuks räägin oma kogemuse pealt😢 ma ei tea, kas tõesti poleks perearst võinud sellise asja peale tulla… ma sinu asemel pöörduks vist mõne ajakirjaniku poole su kogemusest artikli kirjutamiseks. Mitte arsti avalikustamiseks, vaid et väheneks võimalus, et veel palju palju inimesi sama vea teeks…
ma selle peale olengi kôige rohkem vihane, et kuu aega käisin ringi ilma ravita, kuigi valud ja enesetunne läks aina kehvemaks. kui pereôde poleks testile saatnud ise, siis praegu raviks ma kuu aega veel pingepeavalu. ma ei taha edasi môeldagi.
sest ausalt puugi peale ma ise poleks tulnud, poleks osanud arvata et kokkupuude olnud
Mul on olnud puukborellioos 4 korda, kusjuures ainult ühel korral oli punane rõngas; ja kõik need tervisehäired, mis vaevavad, võib vabalt panna selle haiguse arvele. Aga mul puuke ka igal aastal hulgi.