Kui kaua te mind tunnete? Tõenäoliselt olen ma poole sellest ajast/terve selle aja tegelenud depressiooniraviga ja elanud antidepressantidega. Ma olin selle aasta alguses peaaegu arvamas, et saan ilma hakkama, aga siis tuli suvel tagasilöök ärevushäire näol ja jätkasin rohtude krõbistamist. Appike, ma panin just nüüd tähele, et kirjutasin "krõbistamist", mulle üldse ei meeldi see sõna … Continue reading Kuu ilma antidepressantideta
antidepressandid
Tabletiunenäod
Ma vahetasin nädal tagasi antidepressante, sest eelmiste toime oli minu arvates kadunud. Mind ärritasid asjad nii nagu kunagi depressiooni alguses ja kuna sellest ilmselt tingitud ka praegused ärehvushäired/paanikahood, siis otsustas perearst mu AD toimeainet vahetada. Appi, mul on praegu tunne nagu see blogi oleks muutunud hädaldava haige keskealise äreviku heietusteks. Muud siin ei olegi viimasel … Continue reading Tabletiunenäod
Depressioon vol 1000
Ma pean vabandust paluma. Et olen olnud sõnumitele kehv vastaja. Peale toda Pere ja Kodu usutlust, kus natukene avasime tagamaid, mida depressioon meie eluga tegelikult tegi, sain ma mitmeid sõnumeid ja lubasin endale ka, et vastan homme, aga homsest sai ülehomme ja nii edasi. Oli selline kiire periood ja hiljem kui hakkasin otsima, et kes … Continue reading Depressioon vol 1000
Üks kord alkohoolik, alati alkohoolik
Teate küll ju seda ütlust, et alkoholismist ei paraneta. Sama on ilmselt ka depressiooniga. Mina maadlen viimasega. Teate, neil, kel pole depressiooni olnud, on hea öelda, et jaluta, mediteeri, tee oma sisemus ise korda, aga ära söö tablette, aga depressioon ei ole midagi sellist nagu "halb tuju" või "niisama ärritus", see on haigus, mis lööb … Continue reading Üks kord alkohoolik, alati alkohoolik
Vikerraadio
Juba aastaid kuulan ma hommikul autoga sõites Vikerraadio hommikuprogrammi. Nii ka täna hommikul. Mulle meeldib see "igav vanainimeste" raadio, sest seal ei ole üleliigset müra ja lärmi. Ma ei ole väga hommikuinimene ja hommikuti ajab mind ilgelt närvi loll loba. Natuke teemast kõrvale, aga eile õhtul koju sõites kuulasin ma Rahva oma kaitset R2-st. Ma … Continue reading Vikerraadio
Kogemus: tol õhtul kui ma hüsteeriliselt nutsin ja tunnistasin endale, et vajan abi, jõudsin ma tegelikult salaja isegi hüvastijätu valmis kirjutada…
Delfi Naistekaga olen ma pikalt koostööd teinud. Kui nad seekord küsisid, kas oleksin nõus oma depressiooni lugu detailsemalt nendega jagama, mõtlesin ma küll korraks, et kas ma olen valmis selleks, et veel rohkem inimesi mind anonüümsetes kommentaariumites hulluks sõimama hakkab. Samas olen ma ju niikuinii üsna avameelselt juba oma depressioonist rääkinud. Nii et mis seal … Continue reading Kogemus: tol õhtul kui ma hüsteeriliselt nutsin ja tunnistasin endale, et vajan abi, jõudsin ma tegelikult salaja isegi hüvastijätu valmis kirjutada…
Elu antidepressantidega volX
Elu on naljakas. 20 aastat hiljem istume vanade sõpradega järve ääres ja räägime elust. Uskuge mind, 16-aastasena ei osanud keegi meist arvata, mis meid ees ootab. Mitte et me keegi kaebaks, aga kui sa oled 16-aastane, siis sa kujutad ette, et hiljemalt 25. eluaastaks on sul olemas maja, lapsed, abikaasa, koerad, kassid, autod, unistuste töö, … Continue reading Elu antidepressantidega volX
Jämejala peaarst või peahull*
Ma ei tea kui pikka aega ma nüüd antidepressante söönud olen, aga päris pikalt. Suvel läks meelest ära retsepti uuendada ja nii olin mõnda aega ilma rohtudeta. Täiega tundsin tagasilööki (võttes ka arvesse, et ma jätsin ju rohtude söömise päeva pealt) ja alustasin uuesti. Nüüd said umbes kuu aega tagasi rohud jälle otsa ja üllatus-üllatus … Continue reading Jämejala peaarst või peahull*
Elu antidepressantidega
Kui ma hiljuti sõbrannadega väljas käisin, rääkisin ma neile, et hakkasin uuesti antidepressante sööma, sest tundsin, et ma ilma ei saa hakkama. Mind ärritasid pisiasjad ja ma läksin nii kergesti endast välja, et ma sain ise ka aru, et see ei ole normaalne, aga midagi teha ka ei saanud ega osanud. Ma lihtsalt tundsin taltsutamatut … Continue reading Elu antidepressantidega
Paks ja rahulik või peenike ja kuri?/ Fat and calm or thin and angry?
Ma olen nüüd antidepressante neelanud suvest saati ja nii kummaline on ise tajuda muutusi. On positiivsemaid ja negatiivsemaid külgi, naljaga pooleks mõtlen ma, et kumb on parem olla, kas paks ja rahulik või peenike ja kergeltsüttiv inimpomm? Ehk siis. Plussideks on kindlasti see, et mu meeleolukõikumised on kontrolli all. Ma ei hakka meeleheitlikult nutma, kui … Continue reading Paks ja rahulik või peenike ja kuri?/ Fat and calm or thin and angry?