Ajastus ehk ei ole sel postitusel kõige parem, aga ma olen tähele pannud, et selliseid sarnaste teemade kirjutamise kokkusattumusi tuleb ikka ette. Mhm, ma tahtsin (jälle!) koristamisest rääkida. Inimese kohta, kes ei armasta koristamist, räägin ma sel teemal liiga palju mulle tundub. Aga võib olla ma ka valetan, et mulle ei meeldi koristada, sest natuke koristan ma kogu aeg, sest noh ma päriselt lähen hulluks kui asjad on nö vale koha peal.

Aga koristamise standardid on ilmselgelt erinevad. Minu ema jaoks on minu kodu must nagu “Kostivere Maiel”. Olla üks sugulane olnud, kellele meeldis kärakat panna, kodu oli nagu sealaut, aga kurgipeenrad olid täiuslikud olnud. Naersime selle peale, et tädil olid lihtsalt prioriteedid paigas. Kärakale oli ju pealevõtukat vaja. Kui meil koristaja käib (kes ma loodan, et on puhkusel ja ei vasta seepärast mu meilile, mitte et ignob mind, sest ei pidanud meie juures vastu), siis tema puhas kodu ja isegi Mareki puhas kodu on kaks eri vaatepilti. Kodul on puhta kodu lõhn ka juures.