Kumb ma olen – tädi Helju või polkovniku lesk?

Kust alustada?

Kas sellest, et me oleme alati rääkinud, et ma olen nagu oma tädi Helju. Sh ka tervise poolest. Ma mäletan nii hästi seda kui ma tulin peale tsüsti eemaldamist koju tulin haiglast, seljas vaid hommikumantel, Marek mind tuppa talutas, sest ma ei jaksanud ja kui mul siis hommikumantli varrukast taskurätikud maha kukkusid (tal olid need alati varrukas varuks), ütlesin ma, et nüüd olen tädi Helju valmis.

4 thoughts on “Kumb ma olen – tädi Helju või polkovniku lesk?

  1. Ma olen terve elu periooditi sarnasete erinevate probleemidega maadelnud. Kinnitan ka omalt poolt, et mullivesi ja röhatised aitavad:) Nii jubedalt, kui see ka ei kõla. Minul aitab ka see, kui hakkan lihtsalt edasi-tagasi liikuma, ühesõnaga käimine. Ja õhk. Töötab ka selline kummaline asi, kui sellised olukorras jalad paljaks võtta ja täistallaga maha panna.
    Olen aja jooksul õppinud, et selliste probleemide/teemade ägenemine annab selget märki sellst, et mu elus on midagi viltu/pinged.

    • See mullivesi ja röhitsemine oli eile nö elupäästja, kuna teadsin proovida, siis ei tekkinud seda paanikat, mis muidu, et appi, mis nüüd saab, ongi kohe infarkt ja insult ja jumal teab, mis.
      Hea on neid nippe teada, palju kergem kuidagi on.
      Sellega olen ka nôus, et sellised probleemid agenevad kui on pinged ja eks neid on ikka omajagu, sp tegelen ka sellega hetkel tôsiselt

  2. Mina ka ärevik ja paanikahoogudega. Kodus olles aitab mind jââtükk peos. Suunab mōtted mujale. Ahjaa, näo kastmine jâisss vette samamoodi

    • Jäise vee abisse usun ka. Kui end veega üle kastsin, siis vesi oli üsna jäine ja toimis. Igatahes hea teada kõiki väikeseid nippe, et saaks tagasi kontrolli alla oma tervise.

Leave a Reply