Teate seda Chalice´i laulu – Täna on nii selline trussikute väel mööda kodu ringi kondamise päev
Õudselt palju teha on, kuid väljas kehv on, Sodi vaiba all, mu üle kaob kontroll? Universumi aku laadija on selle nimi ja ilma liialdamata võin ma öelda, et see on minu nädalavahetuste moto väga väga tihti. Te ju teate, et igasuguse sahmerdamise asemel ma eelistan akusid laadida ja molutada ning seda teen ma väga tihti just trussikute väel.
Muide, ka sõna “trussikud”, mida ma kasutan ka ilusa pitspesu kohta, tuleb mul sellest laulust. Külge on jäänud nii see kondamise fraas (otsige, mitu korda te mu postitustest selle leiate) kui “trussikud”. Trussikutes kodus ringi kondamine on aga minu “signature look”, mis Idat ja Marekit hulluks ajab. Või noh ma ei tea, kas just hulluks, aga ma ikka kogu aeg kuulen, et “issand jumal, jälle ta on paljas”. Ei ole paljas, aluspesus olen.
Hahhaa… sul on riideid seljas veel küll. Mina olen hommikumantli-usku (ja need on on mul sellised pehmed ja veits kulunud, mitte peened negližeed (sest nendega on ebamugav). ja võin päevi hommikumantlis veeta (üleeile just oli üks). Aga mul on üks sõbranna, kes kodus päriselt käiski alasti (pean ütlema ja ütlesin ka talle, et ma ei saa aru, mismõttes), kuni poeg pubekaikka jõudis ja teatas, et “võiksid midagi selga panna, mul on ebamugav”, siis hakkas ka pikkade särkidega käima.
Mul on pidevalt hommikumantli-päevad. Enamasti on need veel need kõige töisemad päevad.
Kusjuures sama siin. Mõnikord haaran hommikul arvuti, et paar kiiret asja ära teha ja siis möödub päev nii, et pole aega pissilegi minna ning olengi hommikumantlis olnud suurema osa päevast
Nojah, ma päris nii edasijõudnu levelil ei ole õnneks (vist), et paljalt käin. Enne Ida sündi ma küll magasin alasti, aga nüüd Ida ohib juba siis kui ma mõnikord rinnahoidjata magan, nii et olen siis sünnis ja magan vähemalt pesus:D