Head uut aastat ei sobi enam soovida ja olen aus, ei saa öelda, et see just kõige paremini ka alanud oleks. Hästi stressirohke ja pingeline periood on olnud ning olles nüüd terve nädalavahetuse haavu lakkunud tundsin ma, et mu on vaja väljundit, et mitte hulluks minna. Mitte sõna otseses mõttes, aga siiski. Näiteks tunnen ma, et mu depressioon ei allu päris minu soovidele, või võib-olla on see pigem ületöötamine ja tööstress, mis mind hetkel kurnab, ma ei ole päris kindel.

Kui viimane, siis see teeb mind kurvaks, sest olen siiani tundnud, et olen leidnud just oma koha, koha kus mind hinnatakse ja kuhu mina tahan panustada, ometigi on see aasta alanud just mõtetega, et ma tahaks alla anda, sest mul on tunne, et ei saa hakkama ja vean oma kliente alt. Oma klientide alt vedamine tähendab tellimuste kadumist ja mõjutab minu rahakotti. Ja me räägime siin suurtest tellimustest. Müügi ja kliendisuhtlusega saan ma oivaliselt hakkama, selles pole küsimustki, küll aga olen ma kaks korda olnud seotud toote K1 10 D-s2,d2 tuletõkke testi tegemisega ning see pole läinud nii nagu oleks pidanud. Mhm, ma võin leida vabadusi, et see polegi minu valdkond ja mina pole süüdi, aga sellel kõigel pole vahet, sest ma võtan seda ikka isiklikult – minu klient, minu vastutus.