Oi, kuidas mulle meeldis kogu selle Repsi-jama juures see vabanduste osa. Kahju vaid, et valgeid kampsuneid seljas ei olnud, muidu oleks täitsa “Seenelkäik” olnud. Istud ja kuulad seda “Noh, eks ma pean ka nüüd lapsi oma isikliku autoga kooli ja lasteaeda viima” juttu Ratase suust ja mõtled, et mida tsirkust. Nagu asi oleks selles olnud, et lapsi ametiautoga tööle minnes ka lasteaeda viiakse. Või, et “muretsen oma laste turvalisuse pärast ja astun selle pärast tagasi” jutt. Keegi ei jälitanud pahatahtlikult kellegi lapsi! Aga tapke sõnumitooja, muidugi, keerake üle vindi asi ja viibutage näppu, et ai kui paha ajakirjandus. Ja tagatippu see “nüüd on hea meel, saite naisministrist ja tublist emast lahti” -kräpp. Aargh! Täielik “Seenelkäik”. Jube piinlik. Mul sõbranna küsis ka, et mida ma selle Repsi kallal hambaid teritan, et maailmas on palju olulisemaid ja päris probleeme. Ma tean väga hästi, et on pärisprobleemid ka ja ausalt tõesti, mu elus ei muutu suurt midagi, kas ma ütlen oma arvamuse välja või mitte, aga ma ei taha kogu aeg tõsistel teemadel rääkiv tõsine täiskasvanud inimene olla. Mulle meeldib ka sellistel “kollastel” teemadel sõna võtta. Nii lihtne ongi. Ja peaministri vabandused ajasid vihale, lihtsalt ajasidki vihale, sest kui lolliks ta õige inimesi peab. Tohin emotsioone välja elada? Või olen liiga pinnapealne inimene, et sellistesse teemadesse süvenen?
Teine teema, millele ma mõtlesin, on Printsessi blogi ja Jesper Parve. Nägin storyt, et Jaanika tahab raamatut kirjutada ja pakkus oma käsikirja muuhulgas ka Jesper Parvele, aga too ütles ära, sest Printsess olla oma blogis ühe tema kirjastuse raamatu kohta kehvasti öelnud. Mul täiega kukkus arvamus Jesper Parvest (hea, et ma ühtegi raamatut ei plaani kirjutada, sest muidu oleks võib olla ka bye bye võimalused, sest julgen kritiseerida). Selles mõttes, et ole mees ja ütle, et tead, ma ei viitsi su jama lugeda ja sa ei sobi mu kirjastuse stiiliga või jumal hoidku mida iganes, aga selline “eidelik” vabandust inimeselt, kes peaks meeste mees olema, on nii mage. Mu meelest raamatuid, filme ja teatrietendusi on alati arvustatud. Mitte kunagi ei ole kõik ühtemoodi kiitvad. Maitsed on nii erinevad. Mulle näiteks abosluutselt ei meeldinud Margus Vaheri “Tee mehe südamesse” raamat, see oli klišeelik ja igav, aga ma tean naisi, kes selle endale sisse ahmisid ja “kui hea raaaaamat” hüüdsid peale lugemist. Või ei tohi tänasel päeval enam raamatuid ka arvustada? Või telesaateid? Nagu “Hingesoojus”. Minule ka see saade ei meeldi, saatejuht saatejuhiks, aga esiteks käib mulle ilgelt pinda see sada korda üle küsimine, et kas te tõesti pole kunagi spaas käinud, kas te tõesti pole kunagi väljas söömas käinud. Äkki ühest korrast piisaks? Ei pea neid inimesi seal veel haledamaks muutma kui nad on. Ja teine asi on see veider tilulilu. Okei, ma saan aru, et vaja on vau-efekti enne ja pärast vahel tekitada, aga mis kasu on nunnust postrist seinal ja põlevatest küünaldest vannitoas kui ilmselgelt on näha, et peredel oleks muid asju rohkem vaja. Ja ma saan aru, miks see saade eetrist kaob. Kehv koopia on. Peredest muidugi on kahju. Sest abivajajaid on nii palju ja noh on see saade, mis ta on, siis tegelikuks kaotajaks jäävad need pered. Sellest on kahju. Loodetavasti tuleb ikka mingi selline heategevussaade asemele või tagasi.
Mingi loba oli veel, millest ma tahtsin kirjutada, aga praegu nagu peast pühitud. Ju siis ei olnud nii oluline (hmm, nagu eelnevad lõigud oleks jube olulised olnud:D) ja aju annab märku, et kao arvuti tagant ära ja tee midagi asjalikku (mitte et ma viitsiks). Nädalavahetused on nii lühikesed. Ma tahaks nii, et kaks päeva saaks lihtsalt vedeleda voodis Netflixi seltsis ja kaks päeva oleks selline asjalik, et koristaks ja peseks pesu ja vahetaks voodilinu. Ehk siis neljapäevane nädalavahetus ei ole ju palju palutud? Olgu. Kolmest päevast piisaks. Aga hea küll, kuna mul meelde ei tule, mida ma rääkida tahtsin, siis lähen voodipesu vahetama. Ma olen seda piisavalt kaua edasi lükanud juba.
Vot jah – mul on hea meel, et ma teiste kirjastuste eesti autoreid pole negatiivselt arvustanud, muidu oleks vist nendega ka kööga. Või ei tea ka tegelikult – see ilmselt sõltub inimesest, et kes kuidas asja võtab. Minu meelest on ka loogiline, et kõik raamatud ei saagi meeldida (ja samas Jes-kirjastuse Piltsbergi raamatut ma kiitsin, sest see mulle tõesti meeldis). Aga no kes teab – vbl see oligi pigem ettekääne ja sisimas mõtleski, et ei viitsi mu jama lugeda, aga ei tahtnud otse öelda. Kusjuures ma olin täiesti valmis, et teades tema otsekohesust, siis just selline vastus võibki tulla – ma poleks solvunud ega midagi, sest selline see elu on. Et ma ei kujuta ette, kas ma jätsin haavad siis talle endale või Marju Karinile – ma pigem usun, et viimasele (ei meeldinud kumbki raamat). Teisi raamatuid ma tema kirjastuselt lugenud pole. Et saingi vastuse, et ta pole huvitatud käsikirjaga tutvumast, sest olen haavad hinge tema kirjastuse autorile jätnud ja Eesti on nii väike.
Ei ütleks, et “Marju Karini raamat on puhast saast” (nagu sa kirjutasid) eriline arvustus on 😀
Ma pole Marju Karini raamtut lugenusd, aga sõbranna tsiteeris paari kohta ja tundus juba saast küll 🙂
a Jesperi enda omad võib olla on😂
https://kultuur.err.ee/981276/arvustus-jesper-parve-mees-2-189-lehekulge-opetussonu-kuidas-olla-nome-mees
ja nooh veidike rohkemate sõnadega arvustus, et ikka võib täitsa saast olla ka see raamat: https://kultuur.err.ee/1033607/arvustus-ilusustifeminism-ja-jauramine
Täitsa võimalik jah, et rohkem ma tema raamatu kohta suurt ei öelnudki. Samas huvitav fenomen, et kirjastaja, kes jätab meelega grammatikavead raamatutesse sisse, et need kas või (anti)reklaami saaksid, sest igasugune reklaam ju müüb, sellest nii solvatuna end tunneb. Kirju maailm – mis seal muud 😊 Aga eks igaühel on õigus enda firmaga seonduvad otsused ise teha – olgu need põhjused siis millised on. Jes-Kirjastusega asja ei saa igal juhul – see on fakt.
Kuulsin, et edaspidi hakkavad Repsi lapsed koolis käima Rattaga 🙂
Ma avaldasin kõigest arvamust, et minu jaoks on selliste probleemide kallal nädal aega ajakirjanduslikku saagimist populistlik demagoogia stiilis “vaata kus kurat, varastab rahva tagant”. Õhtuleht iseenesest tegutses ebaseaduslikult, mu teada ei ole neil seadusandlikku õigust jälitustegevusega tegelda. Repsi tegevus oli vale, avalike vahendite jultunud ära kasutamine, ei ole vabandus, et on kuus last. On ka 4x keskmine palk ja hästi teeniv eksabikaasa, kellel on kohustus oma järeltulijaid toetada.Aga siin oleks olulised sammud olnud – Jüri juurde vaibale, valge paber ette ja saba jalge vahel ametist minema. Aga selline kellamine ja arutlemine nagu see oleks kaasaja kõige suurem probleem Eestis, see on nii vale. Ei ole, see ongi väikene kolme sammuga lahendatav rikkumine. Aga Jüri oleks pidanud vaibale kutsuma nii mõnegi teise seltsimehe (sihilikult ütlen seltsimehe), kelle tegevus ka päriselt riiki kahjustab. Mida ta ei tee! Säh sulle kooki moosiga!
Mis puutub sellesse, et igaüks on järsku kirjanik…eks kõik tahavad raamatut lugeda!
Minu käest küsiti ka, kas tõsisemaid probleeme pole – kulla inimene, ära alahinda mind, ma jaksan KÕIGE kallal vinguda. See, et ma vingun Repsi kallal, ei tähenda sugugi, et mul muu kallal vingumiseks enam energiat ei jääks. 😀
Aga Ratas väidetavalt lasi täpselt sama moodi autojuhil lapsi kooli sõidutada, ilma et ta ise autos oleks, nii et ilmselt sellele vihjas ta. Vähemalt nii ütles Perekool ja see on ometi kõige usaldusväärsem allikas.
Kui Perekool ütles, siis on 110% tõsi👍 See on selgem kui seebivesi.
A mul sama, ma jaksan ka kõige muu kallal vinguda😎🤓