Ütlen täiesti ausalt, et mina olen koroonakriisi ettevaatusabinõudesse suhtunud äärmise tõsidusega. Püsisin kodus, kandsin maski, pesin käsi nii et isegi kooliaegsed spikrid tulid välja, vältisin sõprade ja perega kokkusaamist. Kuni läinud nädalavahetuseni kui ma lihtsalt sõbrad külla otsustasin kutsuda. Tegin seda vist päev enne kui ametlikult lubatud, aga oleme nüüd ausad – viirus ei kadunud kuhugi ka tänasest ööst kui eriolukord ametlikult lõppes ja mulle hakkasid keelud ja see, mis lubatud tibake vastuolulised tunduma. Või olen ma piisavalt rumal, et ei saa lihtsalt aru. Seega olid meil 24 tundi enne eriolukorra lõppemist külalised. Tehke ja öelge, mida tahate. Mina ütlen vaid ühte. Nii tore oli.

Üle pika aja oli maja täis inimesi. Laste kilkeid, naeru, kisa, nuttu ja kaebamist. Tubades oleks nagu tuulispask üle käinud, mänguasjad, riided ja jalanõud vedelesid igal pool. Multikad üürgasid nii et me pidime karjuma, et pangeeee omeeeti vaiksemaks. Siis hakkas üürgama muusika. Pangeee omeeeti vaiksemaks. “Minge ometi õue!” karjusime me lõpuks, et natukenegi oleks toas rahu ja vaikust. Korraks oligi. “Mida me teeme seal?” karjusid lapsed sekund hiljem. “Ma ei tea, korjake lilli!” Nad korjasid. Mulle meeldis. kas ei ole nurmenukud ilusad? Ja teate mis veel – nädalavahetusel nägin ma tee ääres juba oma kevadlemmikuid. Anemoone. Ahh elu on lill. Natukene.

Täiskasvanud istusid köögis ja …. kas tohib enam avalikult öelda? Testisid erinevaid vahuveine. Tegime listi nendest, mis meeldivad ja mis totaalselt kohutavad olid. Kui te tahate katsetada erinevaid eesti vahukaid, siis kindlapeale minek on Nudisti Rabarbra Brut, täiesti keelatud peaks olema aga juua/müüa Mulin Spritzi.  Mis mulle muidugi külaliste juures kõige rohkem meeldib on see kui nad ise köögis toimetamise üle võtavad. Ma ei ole kehv kokk, ausalt, kuid ma ei tea, no üldse ei viitsi viimasel ajal ja siis on nii kuradima hea kui näiteks Leen külla tuleb ja kokkama kukub. Samas sellel on ka miinuspool. Ta ei oska vähe süüa teha ja nii mööduvad sellised koosviibimised liigselt süües. Ei tohiks. Tahaks ju ikka uuesti “suveks saledaks” saada, aga samas no ausõna, ma olen selleks liiga nõrk. Teine asi, mis mulle meeldib, on külalised, kes koristama hakkavad. Okei, võib olla see tõestab fakti, et kui Marekit kodus pole, siis meie kodu on nagu seapesa? Igatahes Meelis oli nagu Marek. Puhastas põrandat koerakarvadest ja pesi nõusid. Samal ajal kui kolm big mama’t laua taga endale head ja paremat sisse pugisid, nii et ei jaksanud pärast köögist diivanilegi komberdada. et Liba-Eurovisiooni vaadata. Kehv saade oli, pole siis ime, et lapsi magama pannes, kõik emad – kes lubasid alla ikka tagasi tulla saadet vaatama – hoopis laste kõrvale magama jäid. Uni oli iga kell parem kui liba-Eurovisioon.

Enne seda vaatasime erinevate inimeste TikTok videosid. Ma ei tea, kas ma olen ainus, aga mu meelest peaks see 20+ inimestele keelatud olema. Ma jõudsin mõelda kahte asja. Kui pinnapealseks on inimesed muutunud. ja kui igav peab olema inimeste elu, et neid videosid teha. Või neid vaadata. Ma tunnen end ikka üsna noore/nooruslikuna, aga vat selle moehulluse jaoks olen ma ilma kahtluseta liiga vana.

Pühapäeval tegime kodu kiirkoristust. Minu arvates sai täitsa korda. Aga kui nüüd selgus, et Marek vist tuleb juba homme korraks mandrile, pean ma küll varem koju minema ja pesu pesema panema. Pesukast ajab üle. Ja ma ei saa ju talle näidata, et tal on õigus, et kui teda pole, siis me ei tee mitte midagi. Ida läks lasteaeda. Oli vist aru saada, et tal on kodus olemisest nii kopp ees, sest ta nõudis olla esimene laps hommikul ja viimane õhtul. Kuigi mu õnneks on vihma sadanud ja ma ei ole pidanud muretsema selle pärast, kas taimed on kastetud (pigem muretsen ma selle pärast, et ega külm neid ära ei võtnud), on see õnnetu vihm ja rahe ja lumi ka põhjus, et mul on muru niitmata jäänud. Selle eest me veel saame. Et üks on laisk ja teine on…ka laisk, tema peab üksi rabama.

Samas. Olgugi et ilm on olnud megakehv, istutasin ma eile ära viimased istikud taimekastidesse. Käed olid pärast täiesti jääs, sest maikuu asemel oli talv tagasi. Leidsin ühest Facebooki grupist sellise lehe nagu Pipar & Münt. Kui nüüd uuesti vaja midagi tellida on, siis kindlasti tellin sealt. Hästi tore suhtumine, hea valik ja mulle meeldib kui saan oma tegemistega väikeseid tegijaid-tootjaid toetada. Loodetavasti ei lähe mu esimene ametlik aiamaa-projekt pekki ning juba varsti on mul sealt võimalik noppida nii peterselli, salveid, koriandrit, tilli. Herneid. Maasikaid. Ma isegi ei mäleta, mida kõike nendesse kastidesse maha sai pandud.