Blogisõda päriselt?

Blogijad aegajalt räägivad sellest, kuidas blogijad võiks olla selline ühte hoidev grupp ja olen ma kuulnud ka jutte mingist blogijate liidust, et kõik oleks eetiline ja kokkuhoidev ning üleüldse, et  blogijad ongi selline tore kokkuhoidev punt. Laias laastus olen ma sellega nõus olnud, suhtlen teiste blogijatega ja ei ole kunagi tundnud otsest vaenu minu kui isiku vastu. Jah, oma blogitüübilt olen ma selline kraakleja ja kutsun endale tihti kurja kaela, aga otseselt halba ei ole ma kellelegi soovinud. Sama olen ma tundnud ka enda suhtes.

Täna aga olen ma blogimises, või õigemini osades kaasblogijates nii pettunud, et mul on raske uskuda, et meie väikeses blogitiigis on siiski olemas lausa blogimaffia kui asju dramaatiliselt nimetada. Seda võiks lausa päris blogisõjaks pidada. Nii et kui ma siiani olen mõelnud, et noh päris kokkuhoidev punt võib olla ei ole, ja kas peakski, aga pole ka päris “metsik lääs”, siis täna ütlen ma, et osa blogijaid on ussid. Sellised väljastpoolt pehmed ja nunnud ja toredad nagu trööstiplaastrid, aga maski taga on peidus blogijate Dr.No.

Las ma alustan selgitamisega kaugemalt. Mul ei ole mitte mingit ambitsiooni oma blogist sõltuda, ma ei taha sellest kunagi tekitada elatusallikat ja eluviisi, ma ei kavatse olla vaid blogija. Ma blogin, sest ma tahan. Ma olen blogijana väikene vorst. Küll aga leiab minugi blogist koostöid ja reklaame, sest inimesena meeldib mulle katsetada uusi asju, samamoodi ei ütle ma ära kommirahast, mida blogi mulle sisse toob. Ma nimetan seda kommirahaks, sest ma ei tee reklaame ja koostöid eesmärgiga maksta ära oma laenud ja võlad, see on puhas boonus, millele ma stabiilselt ei looda ega panusta. Minu blogist leiab kolme tüüpi reklaami: reklaampostitused, mille eest on mulle makstud, aga rangelt on need vaid tooted/teenused, mis sobivad minu mõttemaailmaga, koostööd, mille eest mulle makstakse allahindluses või mõnes muus koostööversioonis, ja reklaam, mida ma teen puhtalt enda kogemusest lähtuvalt, ilma igasugu soovi ega tasuta, lihtsalt selleks, et jagada oma kogemusi.  Ehk siis ma rõhutan, et suuremad ja elukutselised blogijad ei pea minus kuidagi nägema konkurenti, kes nende leiva laualt ära võtab. Mul ei ole selleks soovi ega ka publikut.

Kuhu ma tahan jõuda?

Ma olen paar päeva seda infot seedinud, aga sain teada, et on blogijaid, kes ettevõtetel KEELAVAD minuga koostööd teha. Konkreetselt tean ma näiteks juhuseid, kus  ettevõte on palunud erinevatel blogijatel promoda oma tooteid ja kui seda olen teinud ka mina, ilma et keegi oleks seda palunud, aga lihtsalt selleks, et mul on kokkupuude selle ettevõtte toote/teenusega, on blogijaid, kes on ettevõttele kirjutanud KAEBUSE ja JÄRELPÄRINGU, miks ka mina sellest tootest/teenusest kirjutan, et kui see nii jätkub, siis nemad ei ole nõus koostööd tegema ja tahaksid olla AINSAD, kes  ettevõttega koostööd teevad. Kui ma oleksin selle ettevõtte turundaja, siis ma muidugi oleksin öelnud, et puhka jalga, kloun, blogija ei tee mulle ettekirjutusi, kellega ja kuidas ma oma toodet/teenust turundan, aga samas väikeettevõtjana saan ma aru kui oluline on, et õiged inimesed õiges kohas õigele publikule õigeid asju kirjutaksid. See toimib. See on oluline. Ma pööritan silmi, aga samas tean, mida see tähendab.

Blogijana pean ma ausalt ütlema, et olen sellisest kaigaste kodarasse pildumisest natuke šokeeritud. Nagu öeldud, ma olen blogijana või blogireklaamikanalina väikene vorst ja mulle jäävad täiesti arusaamatuks nende inimeste motiivid. Viimasel ajal langenud ka minu Instagrami jälgijate arv, ma ei tea, ei taha ju paranoiline olla, aga kas seal on ka keegi ette öelnud, et hei, sa jälgid minu kontot, mida sa seda estonianwithabackpacki jälgid? Davai, kiiresti unfollow, kui tahad veel minuga koostööd teha. Ma olen päriselt pettunud. On üks asi, et me, blogijad, kraakleme aegajalt ebaolulistel teemadel nagu välimus, imetamine, veganlus, you name it, aga et keegi päriselt näeb vaeva, et minu blogisse jumala eest ei ilmuks koostöid, siis see on minu jaoks juba blogisõja next level. Kurb, aga samas ka natuke piinlik.

Oma lugejale, kellele aknast ja uksest ja igast võimalikust kanalist reklaami peale lendab, tahan ma aga kinnitada, et see reklaam, mis on siin blogis, on 100% selline reklaam, mida ma ostaksin (ostangi!) ja tarbin. Ma ei viitsi hakata otsima, kas olen sellest kirjutanud blogis või jäi see vaid Instagrami, aga toon teile Valio näite. Ida on kohukeste sõltlane, aga ta on väga spetsiifiliselt vaid punaste kassikohukeste sõltlane olnud. Kui me toome poest muid kohukesi, siis ta lihtsalt ei söö. Paar kuud tagasi saatis Valio meilegi koti Delish kohukestega. Alguses ütles Ida, et eip, talle ei maitse (proovimata muidugi!), aga keelitamise peale sõi ikka ühe ära. Täna ostame me poest punase kassikohukese asemel Delish kohukesi (mis ei ole küll päris kohuke, aga see selleks). Niisiis saan ma teile 100% öelda, et kui näete minu sotsiaalmeedias Delish tooteid, siis seepärast, et meie pirtsakas printsess on selle heaks kiitnud ja see ei ole lihtsalt reklaam, sest keegi saatis mulle kotikese kohukestega.

 

54 thoughts on “Blogisõda päriselt?

  1. Ei ole need blogijad mingi ühtehoidev punt, samamoodi ei ole seda raamatupidajad ega rehvivahetajad. Kõik täitsa tavalised inimesed, kelle hulgas nii mõistlikke, inglikesi kui usse. Issanda loomaaed on kirju ja seda absoluutselt igas valdkonnas…

    • Ega ma pole kunagi arvanudki et peaks olema mingi punt, kes patse punub ja pidżaamapidusid peab, aga selline dikteerimine on mu meelest okse

  2. Imelik, et see sulle nii uskumatu tundub. Mina ütlen konkreetselt enamasti alati koostööpartneritele, et tahangi olla ainukene, sest me kõik teame, mis meki jätab reklaam, mis tuleb miljonist blogist korraga. Kas see ei tundu sulle loogiline? Mõne üksiku blogijaga samal ajal koostööd teha on minu jaoks ok, aga mõndade konkreetsete blogijatega ei teeks ma kindlasti samal ajal reklaami, sina oled üks neist 🙂 (Tundsin kohe ära, mis firmast rääkisid ja mäletan seda kirjavahetust) Kas tõesti imestad, et ma EI TAHA sinuga samasid asju reklaamida ja sinuga samadel teemadel kirjutada? Mis blogimaffia hallareid sa omad? Kas ma peaks tahtma sinuga samadest asjadest kirjutada? Või kas ma peaks tahtma olla üks kümnest, kes samal teemal kirjutab? See on ju turundaja täitsa enda asi, kas ta siis otsustabki ainult minu kasuks, või 5 teise blogija kasuks, nuga kõril ei ähvarda kedagi. Minumeelest täitsa pseudokas, mis sa nüüd enda jaoks dramaatiliseks mõelnud oled.

    • Kumb teema siis on, kas annad ettevõttele ultimaatumi, et ei taha olla üks kümne seast, või ei taha kirjutada samast asjast, mis Eveliis? Või mõlemad? Igastahes kaks täiesti eri asja ju. Esimesest veel saan aru, aga teine näitab pigem, et hallarid on Sinul.

    • Kumb teema siis on, kas annad ettevõttele ultimaatumi, et ei taha olla üks kümne seast, või ei taha kirjutada samast asjast, mis Eveliis? Või mõlemad? Igastahes kaks täiesti eri asja ju. Esimesest veel saan aru, aga teine näitab pigem, et hallarid on Sul.

      • Ok täpsustan sulle – kui mulle kirjutab firma, et soovib promoda toodet/kampaaniat, siis uurin ma alati, et kellega samal perioodil koostöö plaanis on. Kui sealt tuleb nüüd suur hunnik nimesid, siis ütlen ma viisakalt, et mul ei ole huvi olla massikampaanias, sest nende mõju lugejale on pigem “neeh”. Samas on blogijaid, kellega samal ajal toodetest kirjutamine on selle pärast pigem ei, sest nende postitused on üsna nadisti kirjutatud ja jätavad fake mulje, mistõttu ei taha mina samast asjast kirjutada. Lihtsalt ei tunne, et tahan osade blogijatega samadest asjadest rääkida. Eveliis on üks nendest – mitte, et tema postitused fake mulje jätaks, vaid konkreetselt isikuliselt EI TAHA temaga samu koostöid teha. Blogijaamet on nagu iga teine töö ja ma ei pea ju tööd tegema inimestega, kellega ma tunnen, et ma seda ei taha. Mitte sellel põhjusel, et ta “kommirahast” ilma jääb, vaid ma lihtsalt EI TAHA. Ja nagu Eveliiski kirjutas, on firmal selle peale igati vaba voli öelda, et “puhka jalga, kloun”. Lihtsalt ma teen oma koostöid nendel tingimustel, mis mulle sobivad. Nagu vast iga blogija. Ja tõesti – ma isegi ei käi ühelgi üritusel, kus Eveliis (va see üks, mille kohta ta kirjutas, et kui ma ära läksin, siis kõik hakkasid mind räigelt taga rääkima – just selle pärast ei käigi, et prõual päris 24/7 ka minust midagi kirjutada ei oleks) ja selle valguses, miks ma peaks tahtma temaga sama koostööd teha? Ei taha ja ei tee ka. Pole sellest absoluutselt saladust teinud, et peaks siin rõhutama, et teesklen seda ja teist. Keegi pole mult enne lihtsalt küsinud, et kas ma tahan või ei taha 😂 RAHE riided firmale tõesti kirjutasin peale Eveliisi postitust, et kuna ma ei tee temaga samu koostöid, siis kahjuks edaspidist koostööd jätkata ei soovi. Kui see on mu põhimõtte vastane, siis miks ma pean? Või nagu… oleks pidanud mitte kirjutama firmale vaid lihtsalt ignoma neid edaspidi? Siiski tegema, kuigi ma ei taha teha? Minu meelest elame me üsna vabal maal ja kui Eveliis on võtnud oma õiguseks minust kolm aastat jutti pidevalt negatiivset jama kirjutada ja emm olla, siis mina võtan endale õiguse mitte temaga samu koostöid teha. Easy!

        Aga näiteks Henry blogi soovitan alati koostööpartneritele, kes otsivad veel blogijaid 🙂

  3. Sinus räägib konkreetne ärapanemine, mis on selle loo valguses isegi irooniline, kuna Eveliis ei ole selle ettevõttega isegi koostööd teinud. Teie suhete kohta ütlen ma pada ja katel, ei ole sina ka ingel, kuigi tahad endast märtri teha. Sul on lihtsalt suurem jälgijaskond ja sellega manipuleerides saab jätta muljet, et oled kannataja.
    Kui koostöödest rääkida, siis sinu vastus on silmakirjalik. Eveliis on pikalt promonud BonBon Lingerie´d, kas mõne aja pärast ka sina mitte? Miks sa nendele ei öelnud, et ei tee koostööd, sest Eveliis teeb. Lottemaad on Eveliis kiitnud, miks sa sellest kirjutad? Oleksid ka võinud öelda, et ei tule külla, sest Eveliis käis. Appollost olete mõlemad kirjutanud. Kindlasti on neid brände veel. Sinu kius ja soov koht kätte näidata on põhikoolitasemel.

    • Kuidas küla koerale. Mul pole mingit soovi ega huvi “inglit” mängida. Räägin nii, kuidas on. Muuseas, esimene kord, kui BonBon mulle kirjutas, siis ma nii vastasingi, et mul pole huvi olla kokkupuutes ühegi ettevõttega, kes Eveliisiga koostööd teeb (või talle tööd pakub). Koostöö BB’ga hakkas peale tema lahti laskmist. Lottemaaga olen mina aastaid koostööd teinud, Eveliis minumeelest alles nüüd käis esimest korda ja seda ka peale seda, kui minu tollaastane promo tehtud oli. Apollo… ei tea, ei mäleta ja ei ole tähele pannud nende mingusugust koostööd. Minu kius on täitsa olemas, ei eita. Ei tahagi teha samade firmadega koostööd, absoluutselt. Ja kui vähegi tean, et teevad, siis ma EI TEEGI.

      Mingit märtrit ma ei pea vajalikuks endast teha, või kuidas meie praeguses kontekstis seda üldse tegema peaks? Eveliis teeb posti, et ISSAND APPI MIS MA TEADA SAIN, DRAAMA! Ma vastan, et eee pole väga suur draama, vaid loogiline mõtlemine – kui ma kedagi ei salli, ei taha ma temaga ka koostöid teha. Loogiline ju?

      Insta followeride puudumise kahjuks minu kaela veeretada ei saa, nendest ei tea midagi 😀

      • Ära vääna fakte ja levita valeinformatsiooni ütlen ma sulle. Selline suhtumine nagu sul siin on, on minu meelest väiklane. Või näitad kõigile, et vaadake, mis saab kui Malluka suhtes kriitiline olla? Mul ON õigus olla šokis, nii nagu sul on õigus teha ja öelda kõike muud. Ootan postitust, kus end õigustad ja mulle monuga ära paned. Mustrid kipuvad korduma. Üldsegi, MIKS sa siia oma nimega hüppama tuled? Ma ei näe, et oleksin sinust nimeliselt kirjutanud. Ahjaa, maailm keerleb ju ümber sinu nagu näha.

  4. Et kui sina kirjutad minus umbkaudselt, siis ma peaksin kommenteerima anonüümselt? 90% kordadest, kus sa “omast vanast tuttavast” kirjutad, olen ma üsna vait. Ehk proua aeg-ajalt lubab ikka sõna sekka öelda? Seda enam, et su postitus on konkreetselt täis küsimusi, millele ma lahkelt vastata võin.

    Ma ei näita absoluutselt, et mis juhtub, kui Malluka suhtes kriitiline olla. On teisedki olnud ja pole mul nendega pikas perspektiivis mingit probleemi. Pigem näitan ma, “mis juhtub”, kui inimene aastaid ei suuda lõpetada minust kirjutamist igast otsast, kus võimalik. Oled ju isegi öelnud, et ei suuda lõpetada, no vot, samamoodi nagu sina ei suuda minu teemal sõna võtta, ei suuda mina ka teha sinuga samu koostöid. Ma ei tea, mis siin šokis olla? Või mis fakte ma väänasin ja mis valeinformatsiooni ma levitan?

    Blogipostiks sa erilist ainet ei anna, ma usun, et enamikele see ei tule šokina, et ma ei taha sinuga samade firmade kaudu kokkupuudet, üllatav, et sulle tuleb.

  5. Sekundeerin Mariannile. Kampaaniat on mõttekas hajutada tõesti – ise olen ka tundunud, et ei viitsi lugeda järjekordset riidest mähkmete promo või sama mänguasja, mahla või maiustuse kohta mitmest eri blogist samal ajal. Seda enam, et iga blogija ei oska reklaampostitust kirjutada nii haaravalt nagu oma igapäevaelust. Isiklik vastumeelsus mõne konkreetse blogija suhtes on täiesti teine asi ja seda ma ei võta kommenteerida 🙂

    • Me räägime kahest erinevast asjast. Ma olen alati öelnud, et kampaaniaid peaks hajutama ja ei saa aru, miks turundusinimesed seda ei tee. Antud juhul me räägime hoopis teisest asjast. Ettevotte tellis reklaami erinevatelt blogijatelt, mitte minult. Aga ma olen selle brandi tarbija ja kirjutasin teiste postitustest ajendatuna oma kogemusest. Selle peale kirjutas Mariann ettevõttele, et ei tee nendega koostööd kui ma ka neid reklaamin. Mida siis see ettevote peaks tegema? Paluma mul postituse eemaldada, et tuntud blogija nendega koostood jatkaks? Absurd. Ja minu arvates ka liiga madal käitumine, isegi kui on isiklik vaen.

      • Ettevõte vastas mulle, et nad ei olegi sinuga koostööd teinud. Ma vastasin OK, tore. Ei palunud ma kellelgi kuskile kirjutada või maha võtta, lihtsalt ei teinud nendega edaspidi koostööd ja kõik. Mida sa liialdad. Mul, muuseas jäi ka see “kommiraha” saamata, kui koostöö lõpetasin. Mis siin madalat on, või täpselt mille üle sa siin räuskad, et madal ja piinlik? Et kommiraha jäi saamata ja nüüd mõtled, mitukümmend firmat veel sinuga minu pärast ühendust pole võtnud, et nii raevus oled? Kas on tõesti nii raske aru saada, et sa oled nii palju sitta kirjutanud minust, et ma tõesti ei soovi teha sinuga samu koostöid. Samuti ei suuda sa vastata, et mis valefakte ma esitan ja tõde väänan?

  6. no ma ütlen ainult seda, mida nad mulle sinust rääkisid, muud midagi. ma päris mingisugusele valetamistestile neid ei viinud ja mul ausalt öeldes max pohui ka, mismoodi teie töösuhe lõppes, et kas läksid ise ära, lasid nad su lahti, või tuli kuskilt metsast hobune ja sõi teie omavahelise lepingu ära – minu point oli see, et kuniks sa seal töötasid, mina nendega koostööd ei teinud.

      • Sul on kolm aastat olnud kõik ära öeldud, a ikka sa leiad minust uusi teemasid, mida käiata. Ma õpin vist parimatelt, igatahes tundub mulle, et kui minust räägitakse, võin ka kaasa rääkida. Ei?

      • Mariann, maailm ei keerle ümber sinu, kuigi sa nii arvad. Ma olen kirjutanud ühe postituse sinust, mida ma kahetsen, see oli mõeldud tobeda naljana, aga saan isegi aru, et minust oli äärmiselt debiilne sinu kodusisustuse motiive ja soove kritiseerida. Edasi oleme me olnud pada ja katel. Sina oled EELDANUD, et postitus (imetamine!) on sinust ja me kõik teame, milline reaktsioon sellele järgnes. Oled ka ise tunnistanud, et läksid üle piiri, aga see selleks.
        Ma olen oma blogis rääkinud ka teistest blogijatest, kui nad minu arvates midagi tobedat teevad (Jane postituste kustutamine, Marimelli paugupüksid jne), samamoodi olen ma reageerinud sinu kui blogija (minu meelest) tobedustele. See ei ole isiklik viha sinu vastu, aga sina seevastu tahad kõik isiklikuks keerata.
        Ja siia oli sul vaja kraaklema tulla, sest muidu ehk jääb kellelgi veel nägemata/lugemata, et ma jälle su kallal hambaid teritan. Sry, vbla ma olengi idioot, aga ma ei näe siin küll hammaste teritamist ega ilkumist. Nii nagu sinul on õigus teha nutulaive, on minul olla šokis, et sa niimoodi diivatsed.

  7. Suure M-i “ainult mina” koostöö palumine on tegelikult ka arusaadav. See on kogu tema sissetulek, millest tuleb ülal pidada mees, lapsed ja loomad, renoveerida maja, osta uus auto jm. sada pisiasja. See eeldab, et igas kuus peab sisse tulema mitmeid tuhandeid eurosid, vähemaga lihtsalt ei tule toime. Ja kui see sissetulek kokku kuivab, siis temal ei ole võimalik minna Töötukassasse või kandideerida uuele töökohale. See ongi kogu tema maailm ja ainus viis elatist teenida. Seega, ma küll ei poolda tema käitumist, aga igaüks satuks hüsteeriasse, kui keegi tema leivatükki käest võtma hakkaks. Või kui isegi ei hakka, see hirm on alati sellise ebakindla “ameti” puhul, nagu blogija ja hirm paneb inimesed ebamõistlikult käituma ja kogu aeg üle õla piiluma. Eriti, kui sul pole muud töökogemust ega oskusi, aga kodus ootab hea eluga harjunud seltskond.

    • Arusaamatuks jääb, miks ta ei saa mujale kandideerida tööle ja kust pärineb Teie kindel informatsioon, et töökogemust ja oskuseid ei ole?
      Mis paneb arvama, et tegemist on ebakindla ametiga? Vabandust… “ametiga”?
      Kui enamus inimestel on üks töökoht, mis raha sisse toob siis blogijatel ju neid mitu? Erinevad koostööpartnerid, kellelt igaühelt tuleb mingi summa. Kui tavaline tööandja võib öelda, et oli tore aga ära enam homme tagasi tule, siis kui Mallule ütleks üks ettevõte, et kahjuks tänasest meie koostöö saab läbi siis temal on veel kümneid firmasid, kes on nõus talle kohe maksma summasid, mida mõned ei teeni kuuga oma ühes töökohas. Siit tekib ka veel küsimus, et mis hirmust täpsemalt jutt on? Kas Teil on kuskilt ka teada mingi kindel informatsioon, et Mallul, või Suur M, nagu Teie teda vist tunnete, on tekkinud mingi suur probleem koostööpartnerite otsimisega/leidmisega? Seega see kommentaar tundub veidi ebaselge minu jaoks. Oma ARVAMUST avaldada on igati okei. Või noh, nagu näha siis mõne jaoks on okei, mõne teise jaoks mitte. Aga valefakte jagada nagu kindlat tõde? Ei saa aru, mis paneb inimesed niimodi käituma. Aga samas see tundub mulle justkui selle blogi mingi thing, et inimesed räägivad ebaselget juttu ja ega nad ka ei põhjenda madalamale klassile, et mida see kõik tähendab. Sõnavabadus kehtib ainult proua blogiomaniku taluvusepiirini. Kuigi veider tundub esitada kirjatükis küsimusi ja nendele vastus saades vastaja peale pahandada. Aga nagu ma ütlesin, ilmselt olen madalam klass ja sellist kõrgema klassi eetikapiire ei jaga 🙁

      • Info töökogemuse ja hariduse kohta pärineb ikka tema enda blogist. Kui teda kaitsed, siis eeldan, et ka loed seda.
        See “ära homme enam tule” on muidugi nii lihtsameelne väide, et seda on raske kommenteerida. Ühelegi töövõtjale ei ole võimalik midagi sellist öelda, veel vähem morjendab see hariduse ja töökogemusega inimest. Sinu soovitus rajada oma pere toimetulek rohkem eeldatavatele koostööpakkumistele või tasuta nännile, kui omandatud haridusele või töökäigule ei näita ka just suuremat arukust.
        Ebakindel on see “amet” just seetõttu, et on väga sõltuv lugejatest ja üldistest trendidest (pikad, paljusõnalised jutud, mida keegi ei viitsi lõpuni lugeda versus jutuuberid ja instagrami influencerid). Eesti on väike ja ettevõtjad suhtlevad omavahel- ka sel teemal, kas ühe või teise blogija kasutamine on ettevõttele tulu toonud või mitte.
        Koostööd pakkuv ettevõte tahab blogijate kaudu siiski uusi kliente leida, mitte pelgalt seda, et tema firma kohta loeb küll teatud arv inimesi, aga toodet või teenust keegi ei osta/telli. Mis puudutab koostööd, siis võin enda lähedase kogemusest rääkida- reklaamimiseks tasub pakkuda kuni paarsada eurot maksvaid asju, pigem veelgi odavamaid. Selliste asjade müük kasvab tõpoolest tänu blogijatele- mähkmed, kohukesed jms.nänn.
        Kallimate toodete/teenuste puhul kasvab küll huviliste hulk, kuid mitte müük. Ja mulle, kui müügist huvitatud ettevõtjale ei ole oluline, et tuleb mitusada laiki ja õhkamist- oh, kui äge toode, tahan kaaa. Mulle on oluline, et seda toodet ka ostetaks.
        Toon sulle lihtsa ja Mallukat üldse mitte puudutava näite- oletame, et ma müün kallimat sorti lapsevankreid või diivaneid ja blogijaga koostööd tehes teeb ta minu tootele reklaami. Postitusele tuleb laike, minu kodulehel kasvab külastatavus aga lõpptulemusena ostavad need laikijad ikka kolmanda ringi emmaljunga või Jyski diivani ja sellisel juhul ei näe ma asjas mingit kasumlikkust. Ehk siis- mind küll huvitab blogija populaarsus, aga samavõrd või hoopis rohkem huvitab mind, kui ostuvõimeline see lugejaskond on. Lugejad on oma blogija nägu ja vastupidi.
        Muu jutt- valefaktid, klassiühiskond, tekstist mitte aru saamine.. las see jääb, pole see teema.

    • Sa Kai kujutad küll M’i olukorda ülemäära traagiliselt. Või unustad, et tal on siiski üsna korralik laenuvaba eramaja pealinnas (kui paljud 20ndates sama omavad?), abikaasa vanemapalk, kolme lapse pealt saadav toetus ja lisateenistused (fotograafia, tele, raamatud..). Töökogemus ajakirjanikuna ka olemas. Pluss selline ättitjuud ja pealehakkamine, et nälga ei jää mingil juhul. Ja tõesti, on tal mingi eriseisus, et pole võimalik kuhugi kandideerida soovi või vajaduse korral?

      • See laenuvaba maja on ju saadud sellest, et Kardo invaliidist ema tõesteti oma kodust välja ning sunnitakse elama kodus hoovi peal asuvas suvemajas, sama mis juhtus Marianni õhutusel ka Kardo poolvennaga.
        Ma ei tea küll, et see oleks nüüd asi mille üle uhke olla ???
        Samamoodi see, et vaene mees peab koguaeg koos oma invaliidist emaga lapsi kantseldama, et proua Mariann saaks blogi pidada ja niisama ringi tilberdada. Kui need on väärtused, mille üle elu uhke olla, siis tõepoolest jah.. Minu meelest on Kai kirjeldus veel liialt vähe traagiline.

      • Igal perel on õigus omi asju ajada nii nagu nemad ajavad. See ei ole teiste kobiseda mida keegi oma emaga teeb või ei tee või kuidas abikaasad on omavahel lastekasvatuse ja rahateenimise ära jaganud. See et keegi täiesti võõras kedagi vaeseks meheks peab ja talle omast arust kaasa tunneb, ei ole kuskilt otsast tõestus sellest, et nimetatud peres asjad just nii ongi.

      • Milleks need küsimärgid, Viktoria? .. ma pole öelnud poolt sõnagi uhkeks olemise kohta. Mu kommentaari mõte oli, et pole põhjust M’i haletseda ega väita nagu oleks blogimine ta ainuke mõeldav väljund ja ainus sissetulekuallikas, millega kogu seda kampa ja majapidamist üksi üleval peab pidama.

  8. Äkki aitab juba Eveliis? Kui kaua te juba ei suhtle? Ikka ja alati on ta sul teemades ja hambus. Võid ju eitada ja väita, et küll sõbranna rääkis ja perekoolist lugesid aga….Kui haiglane peab olema obsession kellegi vastu, et nii kaua jaurata? Tõesti ei saa see üllatusena tulla, et kui keegi on ennast töötanud nii tippu nagu ta on, tekib ka õigus valida, millist “kommiraha” vastu võtad. Ühtlasi teenib sellega õiguse valida mitte olla seoses kellegiga, kes ei väsi soppa pritsimast.

    • Liisu, kas sa olid seda kommentaari kirjutades purjus? Ma ei ütle ühtegi sõna Marianni kui blogija kohta, mu teada olen ma isegi korduvalt öelnud, et ta on äärmiset tubli, et on blogimisest teinud endale ameti, see ei ole niisama lihtne ja loomulikult on tal õigus oma koostöd valida, aga ekstra kellelegi kirjutada ükskõik, millised on isiklikud suhted, on hale ja madal.
      Mis puutub siia obsession, perekool ja hambus olemine? Kui sa poleks näinud siin all Marianni kommentaare, siis ilmselt oleks sa lihtsalt lugenud, õlgu kehitanud ja edasi läinud, aga nüüd on kohe obsession?

      • Sa kirjutad praegu AINULT Mariannist blogijana! 😀 Konkreetselt tööalastest valikutest ja oled nüüd pahane, et inimene sinu anonüümse susimise peale sai enda eest kosta. Kuidas sa ei näe seda ise?

      • Ma näeksin ja saaksin aru INIMESENA, et on vimm ja kius, aga tööalaselt BLOGIJANA, on selline asi täiesti arusaamatu. Et siis kui mina tarbin toodet/teenust X, siis Mariann kirjutab ettevõtetele, et ma teiega koostööd ei taha teha, sest Eveliisi blogis on ka nendest juttu. Et siis ettevõtted peaksid vbla mulle maksma hakkama, et palun ära meie tooteid osta või vähemalt palun palun palun ära neist kirjuta, sest muidu me ei saa Marianniga koostööd teha. Ise ei näe, et see on absurdne?
        Koostöö on üks asi, ma saan sellest aru, et ei pruugi tahta olla üks mitmest või minuga koos teha asju, AGA see ei ole siin case. Ükskõik kui palju keerutada ja selgitada ja õigustada, faktiks jääb, et selline käitumine on konkreetselt mulle ärapanemiseks. Case closed!

  9. Ma loodan, et ma oma 40-dates leian muudki tegevust, kui kiruda mõnda “kuningannat.” Ehk nautida elu? Olla õnnelik?!
    Viiu viiu viiu, Tema ei tee koostööd kellegagi, kellega teed sina. Probleem on sinul ju? Sind häirib see piisavalt, et sellest kirjutada. Yet again ei ole näinud ma ühtegi Kuninganna suurejoonelist postitust sellest, kuidas ta EI tee koostööd firmadega, kellega sina teed. Antud juhul teed sa praegu end NII lolliks oma teema tõmbamistega.

    • Ka sul, Sandra, ei ole vist lugemis-ja analüüsivõimega kõik korras. Mind häirib, et täiskasvanud inimene on suhtumisega, et kui teie mängite Eveliisiga, siis mina teiega ei mängi. Okei, isiklikul tasandil, las olla, afa professionaalse blogijana on mu jaoks selline samm ebaeetiline. Kas sa lugesid “kuninganna kirumist” välja postitusest endast või said alles siis aru, millest jutt kui Mariann ise teemasse hüppas?

  10. Ma olen täiesti üllatunud ja väsinud, et me elame ikka maailmas, kus pidevalt käib mingi hea näo tegemine ja asjade ilustamine. Et kui keegi julgeb öelda, et ma ei taha ja ei tee, siis on kõigil nii suured silmad, et kuidas ta julgeb. Kelle heaolu silmas pidades me siis veel elama peaksime, kui mitte enda. Mul on tunne, et siit on üritatud väänata mingit loogikat, et Mallu ei taha, et sina raha saaksid või et ta üritab sulle kuidagi sellega kohta kätte näidata, kuigi tal tegelikult kama kaks, kes selle raha lõpuks saab või ei saa. Ta ei taha lihtsalt oma põhimõtete vastu minna ja kõik. Minu jaoks täiesti loogiline ka, miks tal need põhimõtted on. Ei pea kogu aeg igast väikesest asjast suurt paanikat tegema.
    Pealegi mul on tunne, et ükskõik mis olukord sul temaga on, siis ta ei saa võita niikuinii – oleks ta ise sellest kirjutanud ja selgitanud, oleks vastu päid saanud samamoodi, kui ta ignob sinu ilkuvaid postitusi, siis oled sina võitja, et said ära panna ja kui ta kommenteerib ja selgitab, siis on jälle sitt ja olgu vait 🙂 Ma lihtsalt ei mõista, kuidas sa ei väsi ja mis su eesmärk selle kõigega on…

    • Kätlin, sa oled jätnud aruka ja intelligentse naise mulje, et sa aga ei suuda objektiivselt asju näha, muudab minu arvamust. Kui siin poleks Marianni kommentaare, kas siis oleks sa ka tulnud kommenteerima või oleksid mõelnud, et krt, on jah nõme käitumine või oleksid lihtsalt õlgu kehitades lugenud ja mitte isegi reageerinud.
      Kas ma saan teie loogikast siis nii aru, et mul oleks targem oma postreid mitte Kukupesast osta või vähemalt mitte sotsiaalmeedias sellest rääkida, sest vastasel juhul ju Mariann ei promo teid. Sest nagu me aru saame, siis ta ei taha olla samade brändide/teenustega seotud kui mina.
      Ja tead, ilkuvatel postitustel on ikka ajalugu ka olemas, aa tegelikult sa ju tead, aga see pole siin oluline, eksju.

  11. Proua Mariann Kaasik- kahjuks või õnneks Te siiski ei ole maailma naba. Imelik muidugi, et on lausa koostööpartnereid, kes seda arvavad.
    Kui minu firmale mingi plikaohtu emme selliseid reegleid tuleks dikteerima, siis ma soovitaks kohe kindlasti jalga puhata, mitte ei alluks nendele lapsikutele manipuleerimistele.
    Kätlin Sulle, kui Marianni sõbrannale, on ilmselgelt arusaamatu nii mõnigi asi, mis teistele on ammu selge 🙂

    • Nimega paned vähe puusse, aga laias laastus sa kordad mu eelnevat kommentaari: firmal ONGI vaba voli mul soovitada jalga puhata minupoolsete koostöönõudmiste peale. Siiani on aga mu tingimused kõigile siiski sobinud. Kes tahab suuremat kampaaniat, see teeb selle ja kes tahab justnimelt minuga teha, siis teda üldiselt ei huvita ka, et miks ma selle või tollega koostööd teha ei taha.

  12. Ehh ma arvasin, et see on mingi aprillinali, sest õige aprillinalja õnge ma läksin 🙂 Aga noh vaevalt, et tuleks aprillinalja raames nii mahlakad kommentaarid siia…

  13. Kusjuures ma tõesti ei tajunud enne Malluka kommentaare, et Eveliisi postituses on vihje Malluka suunas. Olen mõlema blogisid lugenud u 3 aastat ning omavahelisest ebasümpaatiast teadlik, kui Malluka kommentaar “avas” taas mu silmad.

  14. Ma tahaks näha, kas Mariann loobub ka aiamajade koostööst. “Ma küll ässitaja pole aga verd tahaks näha” või kuidas see ütlus kooliajal oligi.
    Mu meelest te võiksite koos maha istuda ja läbi rääkida, mis siis valesti läks. Mul on üks sõbranna, paar maja Mallust eemal, kes otsustas üks hetk, et on mu peale solvunud ja siiani ei suhtle. Nojahh, eks inimesi on erinevaid aga üsna nõme on, alguses muudkui otsisin kontakti aga nüüd olen käega löönud, eks aastaid on ka möödunud.
    Aga üldiselt – kui inimeses midagi väga häirib, siis on see midagi, mis sinus endas olemas on – ma arvan, et siin on mõlemale osapoolele mõtlemist.

  15. Mallukale:
    Not everybody who disagrees with you is a “hater”. Learn to differentiate between people who are just talking shit about you and people who can actually know some shit that can help you.

  16. Ma ei tea, kus maailmas ma elanud olen, ma olin kindel, et rahunete ja lepite ära 😀 aga no mida ma üldse sellest draamast tean. Ma koguaeg miskipärast üllatun, et see ikka veel jätkub. Aga lugedes seda postitust, tuli mul küll kohe mõttesse, et no raudselt Mallukast jutt, ei jätnud muljet, et oleks üldine blogijutt, sellise kire ja emotsiooniga kirjutatud postitused on ikka kellelegi konkreetsele suunatud. Ma olen roosade prillidega lillelaps ja tahaks mõlema poolt olla, aga no üks võiks lõpetada teisest kirjutamise juba 😀 see ei vii kuhugi. Ja ma mäletan mingit draamat ja mäletan ka seda, kui enesekindlad olid need mahategemise postitused, pisaratega laivi häbistamine, et see on teeseldud ja turundus ja mis kõik. Noh, asjad on teistpidi keeratud ja nüüd oled sina haavunud – kas ka turundus? Ses mõttes, et haiget saamine ja pettumine ongi inimlik. Mallukas sai sinu käest oma “laksu” ja pettus, sina saad vastu ja pettud. Ja imestada pole küll millegi üle, et oh, kuidas ta võis. Ma mäletan küll postitusi ja sõnu, mida tema kohta lahkelt jagasid ja te olite sõbrannad – see pidi päris jama tunne olema lugeda. Nüüd siis tulemus käes. Ühesõnaga, blogi mõttes kahju, mõlemate blogid meeldivad, aga inimlikult mõeldes… Nõme ja mõttetu saaga, elage rahus oma elu, see jura on ajaraiskamine.

  17. Sorry aga Mallukas on nagu lasteaialaps,jonnib nagu 6-aastane, a la, kes kellega liivakastis mängida tohib.

    Mallu võiks aru saada, et eksisteerib ka PÄRIS maailm koos päris elu ja päris murede-rõõmudega. Pole ainult tema heleroosa blogimaailm. Oma viimaste postitustega ta tõestanud, kui eluvõõras ta on. Võttis 3 last arga, et aru saada, mis on elu lastega/beebiga. Nemad istunud kahekesi kodus kahe lapse beebi ea, elanud oma blogimullis, teadmata, et mis on tavalise pere elu. Sama lugu teiste asjadega, elab mingis oma kitsas maailmas ega taha aru saada, et eksisteerib veel inimesi peale tema.

  18. Ütlen siis ka sõna sekka. Ega see käitumine Malluka poolt väga kena ei ole, aga see on samas nii temalik. Hinnanguid väga ei taha anda, sest eks me kõik käitume vahel ebaõiglaselt või ülevoolavalt. Mind hakkas hoopis huvitama, millised on olnud need postitused Malluka teemal. Ise mäletan vaid üht, mis puudutas vastsündinute pildistamist ja see oli ehk pisut julm, aga teisalt ei ole ta ka ise mingi leebeke oma väljendustes ja postitustes olnud.

  19. Aga nüüd ongi ju hea võimalus – hakkagi aeg ajalt just meeleg kirjutama nendest asjadest, millest Marianngi. Vaatame, mis sel vaesekesel siis lõpuks üle jääb, paneb oma blogi kinni ja läheb Maximasse kassapidajaks 🙂

    • Hahh, sellel pole mõtet, sest ta nkn sööks oma sõnu. Pelagi mul on tunne, et ta ei tohiks juba päris paljude ettevõtetega koostööd teha, sest ma tarbin (ja ka räägin nendest blogis) ka neid. Esimesena tuleb Valio meelde.

  20. Mallukas, rahune maha nüüd. Jätad endast ehk vähe targema mulje kui praegu siin niimoodi klähvides.

    “Või unustad, et tal on siiski üsna korralik laenuvaba eramaja pealinnas (kui paljud 20ndates sama omavad?)”

    Tean 20ndates inimesi, kes on ise oma töö ja vaevaga endale kinnisvara saanud. Mitte lihtsalt “õigesse perre abielludes” ja ämma maja omastades. Vot neid tõesti imetlen.

Leave a Reply to Mari LaasCancel reply