Tegelikult ei käi see pealkirjaks olev tsitaat Erlend Loe sulest minu kohta. Et see käiks minu kohta, peaks seal olema kirjas, et mul on palju häid sõpru, aga  nendel kõigil on üks halb sõber – mina.

Igal aastal kui me saame Heily õhutusel enne 1. detsembrit kokku, et üle anda traditsioonilised advendikalendri kingitused, tunnen ma end ekstra paha sõbrana, sest igal aastal mõtlen ma, et mulle üldse ei meeldi see kinkide tegemine ja see on nii nõme kohustus ja ma lähen stressi ja ma ei oska midagi osta ja ma luban endale, et ütlen, et järgmisel aastal ma ei osale ja siis me saame kokku, see on nii lahe ja mõnus ja soe üritus, et ma tunnen end halvasti, et olen nii mõelnud. Edasi teen ma lahti esimesed kingitused ja tunnen end jälle paha sõbrana, sest kingitused on alati nii lahedad ja isiklikud ja läbi mõeldud, samal ajal kui mina olen mõelnud, et isssssand, saaks ma need kingitused tehtud ja pakitud.

Ma lohutan end sellega, et igal inimesel peab olema ka üks halb sõber ja tunnen samal ajal ääretut tänulikkust, et Heily seda traditsiooni elus hoiab. Iga-aastane advendikalendri kinkide jagamine tähistab minu jaoks jõuluaja algust. Asi pole loomulikult sugugi mitte kingitustes, vaid selles, et see tuletab mulle meelde kui oluline on aeg sõprade ja pere jaoks.

Ilusat esimest adventi!