Jõulud rahasse arvutatuna

Kogumispäevikusse ma ei ole vaadanud, aga sain aru, et Marimell sai oma jõulueelarve kokkupanemiseks inspiratsiooni just sealt. Kulutada tonn või kaks jõulude peale tundub mulle ausalt öeldes ikka räme raiskamine ja mul oleks rahast täiega kahju. Mulle meeldivad küll jõulud ning pean ausalt ka tunnistama, et kingitusi on ka tore saada, aga et jõulud vaid rahaga siduda, on minu jaoks natukene vastukarva mõte. Seepärast võib olla tundub mulle ka kogusmipäeviku jõulueelarve mõte võõras. Ma lihtsalt ei kuluta jõulude ajal ulmeliselt rohkem kui muudel kuudel, ma ei tea ausalt, kas see on vanusega tulnud või milles asi, aga igasugu niisama ostlemine ostlemise või mingite pühade pärast on mulle täiesti vastukarva.

Natuke offtopic, aga käisin üle saja aasta reede õhtul peale tööd Järve Keskuse Selveris ja peale poolt tundi, mis ma seal veetsin, tahtsin ma põgeneda. Tegelikult põgenesingi (kuigi plaan oli nädala toit valmis osta), sest kogu see jõulumöll ja rahvamass (reede õhtu peale tööd, halloooo, kus mu aju oli!) oli nii väsitav. Igalt poolt kargas näkku ja kõrva reklaam, mida kõike ma jõuludeks soetama peaks. Ma ei taha jõuludeks midagi erilist soetada.

Jõuluehetele ei kulu mul suurt midagi, sest ehted on olemas ja ma ei ole kunagi taga ajanud viimase moe järgi kuusepuud, sest kuigi mulle meeldiks ameerikalikult kaunistatud kodu, siis ma lihtsalt ei oska kodu kaunistada ja nii tuleb leppida sellega, mida oskan. Kuusk ja küünlad põhimõtteliselt. Kuuse sel aastal ostsime, kunstkuusk oli meid aastaid teeninud, aga eelmisel aastal tundus juba liiga niru, et läks kunstkuuskede taevasse ja sel aastal…ma ei tea, uue naftakuuse ostmine, et säästa loodust, tundus  vale. Kuusk maksis 19 eurot, jalg kaheksa eurot ja Ida rõõmuks lasin tal valida mõned uued meelepärased ehted 19 euro eest. 46 eurot kodukaunistamise peale jõulueelarvesse kui mul selline asi oleks.

Päkapikusussi lähevad väikesed asjad. Loodusväe batoonid ja kohukesed ning pakimahlad, mis olid sussi sisse mõeldud kahjuks loosi ei läinud, sest tšikk avastas mulle saadetud paki ja võttis mult ära võimaluse neid sussi sees kasutada. Ta lihtsalt oleks aru saanud. Ma juba tean eelmisest aastast kui ma oma arvates hullult hea päkapikk olin ja kõigile BonBoni asju sussi sisse panin, siis vaatas Ida oma komplekti pettumusega, et pähh see on ju su töö juurest. Täna hommikul püüdsin ma teda ära petta laevast saadud Lotte memory-mänguga. Mis te arvate, mis ta ütles? “Nüüd on mul neid ju kaks tükki, ma JUST laevast sain sellise.” Mitte et ta oleks mäletanud, kus see “teine” on, sest järgmine küsimus oli, et aga kus see on, mis ma laevast sain. No ei saanud vastata, et ootas minu seljakotis õiget aega. Sussi sisse lähevad asjad, mille hind on ikka keskmiselt euro. Nätsupakk, mullitaja, väike šokolaad. Täna lähen second handist läbi ja vaatan, kas sealt sobib mõni mänguasi. Ida tahaks hetkel KÕIKI mänguasju maailmas, aga ma ei ole nõus talle rohkem mänguasju ostma, sest 1) meil on mänguasju niigi liiga palju ja 2) mulle tundub, et ta enam ei hinda asju, ma ei taha lihtsalt selle pärast osta, et saaksin endale vastu rinda taguda ja öelda, et olen “hea ema”, kes lapsele imelist lapsepõlve loob, isegi kui saab hetkel päkapiku aja varju pugeda. Ei ole liiga palju asju vaja! siit tuleb eelarvesse kui mul see oleks ca 25 eurot.

Sõbrannade advendikalendrit ma kokku arvestada ei oska, sest sinna sai täiesti seinast seina asju – meil on küll (vist) reegel, et kingid peaks jääma paari euro sisse (v.a üks suurem – 24. pakk), aga vaadates minule tehtud pakke, siis ma vist olen ainus, kes on ka siin koonerdanud ja püüdnud hoida eelarve ca 3 eur/kink. Ma avan iga hommik pakke ja mõtlen, et pagan, kas ma tegin juba 24. kingi lahti. Kui mul oleks eelarve, siis umbes 50-60 eurot ehk kulub selle kalendri peale.

Kingituste peale ma ei tea palju kulub, sest ma ei tea isegi seda kas ja mida ja kellele ma ostan. Okei, Ida loomulikult saab kingi, aga mis see olema saab, seda ma ei oska isegi välja mõelda, sest ta tahab kõike. Kui ma oleks egoistlik, siis ma kingiks talle Harry Potteri Sigatüüka Lego, aga ma ei ole nii egoistlik, et kingin lapsele mänguasja, mida ma ise tahaks. Jajah, ma täiega tahaks seda lego, kuigi ma olen kohe 40. Kui ma teaks, kust sellist asja saab, siis ma kingiks talle jõuludeks Miraculous Ladybug kostüümi. See vist on selle aasta wishlist´is siiski esikohal. Kas keegi teab, kust selliseid asju leida võiks? Aliexpressist kindlasti, aga selleks olen ma juba liiga hiljaks jäänud. Igatahes üle 50 euro ka Ida kingitusele ma kulutada ei plaani.

Marekile tean ma ka laias laastus, mida ma kinkida plaanin, aga seda ma siia väga kirja ei pane, las mingi üllatusmoment säilib ka. Midagi eksklusiivset ja erilist…mitte. Ma igal aastal mõtlen, et oleks see hea naine ja teeks ka mehele advendikalendri, aga siis ma vaatan peeglisse ja saan aru, et ma ju ei ole see hea naine. Ma olen see laisk ja mugav naine, kes igal aastal lubab, et järgmisel aastal. Võib olla siis järgmisel aastal.

Ka toidu peale ma ei tea palju kuluda võib, sest ma ei tea, kas me oleme kodus, kas meile tulevad külalised, kas me peame midagi kaasa võtma, kas….Sada “kas”-küsimust, millest sõltub ka eelarve. Samas meeldib mulle traditsiooniline Eesti jõululaud, mis ei ole teab mis edev ja kulukas, nii et ega siin ka väga palju raha ei kulu.

Mis me siis kokku saime. Paarsada eurot? Rohkem ei oska küll kulutada isegi kui tahaks. Tuhandeid ei kulutaks ma eales, kui kulutaks, siis ilmselt ka nii, et ostaks kingitused majale. Uus aed, uus välisuks, uus terass, uus garaaž, remont teisel korrusel, uued söögitoolid, uus vaip….Või säästaks raha mõne reisi jaoks. Tilulilu peale ma reaalselt ei raatsi raha kulutada.

*Räägib inimene, kes võiks kulutada lõputult raha lillede ja küünalde peale.

 

And I have several good friends, and just one bad one.

Tegelikult ei käi see pealkirjaks olev tsitaat Erlend Loe sulest minu kohta. Et see käiks minu kohta, peaks seal olema kirjas, et mul on palju häid sõpru, aga  nendel kõigil on üks halb sõber – mina.

Igal aastal kui me saame Heily õhutusel enne 1. detsembrit kokku, et üle anda traditsioonilised advendikalendri kingitused, tunnen ma end ekstra paha sõbrana, sest igal aastal mõtlen ma, et mulle üldse ei meeldi see kinkide tegemine ja see on nii nõme kohustus ja ma lähen stressi ja ma ei oska midagi osta ja ma luban endale, et ütlen, et järgmisel aastal ma ei osale ja siis me saame kokku, see on nii lahe ja mõnus ja soe üritus, et ma tunnen end halvasti, et olen nii mõelnud. Edasi teen ma lahti esimesed kingitused ja tunnen end jälle paha sõbrana, sest kingitused on alati nii lahedad ja isiklikud ja läbi mõeldud, samal ajal kui mina olen mõelnud, et isssssand, saaks ma need kingitused tehtud ja pakitud.

Ma lohutan end sellega, et igal inimesel peab olema ka üks halb sõber ja tunnen samal ajal ääretut tänulikkust, et Heily seda traditsiooni elus hoiab. Iga-aastane advendikalendri kinkide jagamine tähistab minu jaoks jõuluaja algust. Asi pole loomulikult sugugi mitte kingitustes, vaid selles, et see tuletab mulle meelde kui oluline on aeg sõprade ja pere jaoks.

Ilusat esimest adventi!

DSC01097

DSC01094DSC01114DSC01110DSC01117DSC01123DSC01131DSC01128DSC01133

DSC01140DSC01177

Tavaline naine

Jõuluhullus hakkab võimust võtma, inimesed on paanikas, mida kinkida, mida tahta, milliseid nimekirjasid teha, kuhu need jätta, et asjaosalised näeksid. Mina tunnen end nende nimekirjade kõrval nii tobedalt. Kui vaadata kasvõi Palja Porgandi dos and don’ts jõulunimekirjades, siis lisaks tobedale tunnen end ka absoluutselt ebaseksika ja ebanaiselikuna.  Ma tunnen end täiesti tavalise naisena, kellele võiks kinkida kõiki neid asju, mis tema “don´ts” all välja toob.

Olgu, ma ei tea, mida ma hakkaksin peale üleelusuuruses kaisumõmmikuga ja võib olla see oleks veidike veider kink, aga ma pean ausalt tunnistama, et mulle meeldivad karvased kaisuloomad. Eriti just kaisukarud. Mul pole kunagi (endal) ühtegi ÜLISUURT kaisukaru olnud, nii et ma ei saa öelda, et kingiks saadud karu mind kuidagi nukraks teeks.

Riideid võib mulle kinkida. Ei saa kindlasti vihaseks kui on vale suurus, sest suurused on niiiiiii erinevad, kui asja ei saaks ümber vahetada, siis ma oleks pigem kurb, et asi raisku läheb. Kokkamis-ja koristamisasju loomulikult. Spordiklubi kinkekaardi võiks ka saada, sest osake minust tahaks spordiklubisse minna, aga teine osa minust on laisk ja kolmas osa koi, nii et ma ise ei läheks seda endale kunagi ostma.

Pesu ja parfüümi ma kingituseks ei taha. Neid tahan ma ise osta. Vanasti, nooremana, olid need kaks kindlasti kõige soovitumad kingid, lisaks ehetele, aga nüüd meeldib mulle pesu endale ise osta. Ma tean ise kõige paremini, millises pesus end mugavalt tunnen, millised mudelid mulle sobivad. Eile hilisõhtul avastasin juhuslikult, et BonBoni e-poes olid kõik kaubad – 30% ja kasutasin juhust. Panin ostukorvi tegelikult kaks korda ühe tumeda pesukomplekti, sest nii ilus värv (ploom!), aga siis mõtlesin, et tegelikult on mul ju hoopis heledat pesu vaja. No vot. Parfüümidega on sama. Ma olen nii palju lennujaamades ja tihti on seal suurepärased pakkumised. Kasutan neid võimalusi ära. Lisaks tean ma ise kõige paremini, millised lõhnad mulle kõige rohkem sobivad ja meeldivad. Lemmikuteks siiani ikka vana hea Issey Miyake L´eu D´Issey,  Crystal Noir, Petite Robe Noir. Issey Miyake meesteparfüümi sain ma viimati (vist Kölnist) 29 euroga, muidu maksab see 80 euro ringis.

Millised kingid mind rõõmustaks? Hetkel rõõmustaks mind just köögi-ja kokkamistarvikud. Panne-potte, nuge. Eriti just panne ja nuge, sest meie majas ei ole söögitegemiseks korralikke vahendeid enam. Pannid on läbi ja noad on kehvad. Jumalast hea meel oleks kui saaks vanad minema visata! Voodiriided, tekid, padjad rõõmustaks mind täiega. Raamatud. Küünlad. Pleedid. Isssssssand, kuidas ma tahaks alpaka pleedi! See ON maailma kõige mõnusam asi, ma tean. Me Norras ju kasutasime neid kogu aeg Satu juures.  UUS KOHVIMASIN. Meil oli kodus sada aastat selline, lihtne, aga täiega piisav meile, katki läks aga kuramus, jubedalt tunnen puudust kohvimasinast. Sellest mõnusast lihtsast nupule vajutamisest. Surinast.

Nii lihtne pruut olengi. Ei taha pesu ega ehteid. Tahan kodumasinaid ja praktilisi asju. Vanadus. Ilmselgelt vanadus. Ning kui nüüd veel eriliselt klišeelik olla, siis ma tahaksin päriselt ka vaid seda, et jõulude ajal oleks lumi maas, kodu jõuluehtes ja me oleksime lihtsalt rahulikult kodus. Võtaks aja maha, vaataks totakaid jõulufilme ja sööks head toitu, kütaks kaminat ja sauna.

 

Massimo Dutti ehk miks hoida alles kassatšekk, tšekk, tšekk

Ma süüdistan küll siin meie pere ülekaalus pühasid ja söömist, aga fakt on see, et me Marekiga oleme juba mõnda aega paksud olnud. Paks olemine tähendab omakorda seda, et riided ei mahu selga. Muidu võiks ju peeglisse vaadates endale valetada, et kõik on chill, aga riided, mis selga ei mahu, annavad tunnistust sellest, et tegelikult ei ole.

Jõuluvana keeldus jonnakalt Marekile pardlit toomast, küll aga oli ta kõrva taha pannud, et mees kurdab garderoobis kogu aeg, et pole enam ühtegi kampsunit, kuhu kõht sisse mahuks. Paar päeva varem olin ma surfanud Massimo Dutti veebipoes ja suud vesistanud ning mulle jäi silma üks meriinovillane meeste kampsun. Nii ilus ja seksikas ent samas soliidne ja no pagan Massimo Dutti noh! Ma tean, ma tean, et ma kõlan nagu mingi brändipede, aga on tõesti brände, mis mulle meeldivad. MD eeliseks on veel see, et riietel ei ole väljaspool silmatorkavaid firmamärke.  No ja nii ma siis jõulukingi ostmiseks Massimo Dutti poodi end vedasingi. Tahtsin hea naine olla ja kohe XL suuruses kampsuni mehele osta, et ta end hästi tunneks. Võib olla mitte selles mõttes hästi, et ta on suureks läinud, aga et garderoobist oleks mõni sobivas suuruses kampsun ka võtta.

Jõuluhommikul olin siis elevil ja lootsin, et Marekile ka kink meeldib. Ja saate aru, mis siis juhtus? Ei, ta ei öelnud, et “näähhh, pole minu teetass”, aga XL suuruse asemel olin ma poest kogemata võtnud M suuruses kampsuni ja Itaalia M vastab mingile XS suurusele vist. Igatahes meenutas see rohkem Idale ostetud oversized kleiti kui meeste kampsunit. Ma olin jumalast kurb. Tõestust sellest, et ma ei süvene üldse ja feilisin täiega. Ja sel aastal ma tahtsin Marekile kinki teha! Ta on mulle sel aastal nii palju toeks olnud ning kuna ma ei ole väga see inimene, kes oma tänu sõnades väljendaks, mulle meeldib eeldada, et ta ju teab, siis see oli minu väike tänu. Tibatilluke, aga ikkagi. Pagan, oleks pidanud pardli ostma! Muidugi võiks ma selle endale jätta, aga see pole üldse see…

Te küsite, miks ma seda poodi tagasi ei vii ja ümber ei vaheta? Kas te arvate, et ma kassatšeki jätsin alles? Ma ei tahtnud, et selle kogemata kingikotti unustan ja nii viskasin ma koju tulles selle kohe prügikasti. Huvitav, kas ilma tšekita saab kaupa ümber vahetada? Ma Norras olen näinud, et pangaväljavõte toimis ka, aga kas see siin ka toimiks?

PS: See ei ole mingi postitus, et näidata, kuidas me kulutame ja siis rahul ei ole ning taipame, et fakk, jõulud ikka ei tähenda kingitusi, vaid lihtsalt random hala sellest, kui vähe ma süvenen asjadesse. Kuna ma õpin?

Kodus tagasi

Jõudsime tagasi koju Ussipessa. Ei saa öelda, et oleks väga jõululine tunne olnud. Lund ei olnud, kodu oli nii vähe või palju jõuline kui me ta jõudsime sättida, ehk siis mitte rohkem kui kuus toas, aga kodus oli korras ja puhas (mille me paari minutiga ellimineerisime, sorry, Marek) ning kodus ootas meid terve hunnik kingitusi. No nagu jõulud oleks:D

Ahjaa, ma pidin enne koju jõudmist Marekile helistama, sest mu ei olnud meie turvasüsteemi kood meeles. Püüdsin koju sõites meelde tuletada, algus tuli meelde, aga lõpp mitte. Või noh nagu tuli ka, sest ma jätan koode meelde mingi seostega, kuid siiski tundus see vale olevat. Ei riimunud. No ja nii ma Marekile helistasingi. Ilmselgelt olime me kodust kaua ära olnud kui enam ei tea, kuidas koju sisse saada.

IMG_4360.JPG

Aga et siis pakid.

Esiteks pakike Aravonilt.  Placent Activi tooteid olen ma aastaid kasutanud, šampoon on siiani üks mu lemmikuid ning juukseseerum tõepoolest on toiminud.  Nüüd on Aljona võtnud eesmärgiks uuenenud kaubamärgiga maailma vallutada ja teate ma ausalt ütlen, et ma isegi ei kahtle selles, et tal see õnnestub. Ma tean teada juba päris pikka aega ja nii sihikindlat naist teist ma juba ei tea. Kui kade olla, siis Aljona peale isegi võiks vist olla. Igal juhul tuult tiibadesse ja tänud paki eest, me very happy.

IMG_4259.JPG

Teiseks ootasid mind kodus Anu Kaelussoo Design kindad, mida ma juba ammmmmmu olin oodanud, aga need saabusid just siis kui ma olin ära sõitnud ja nii ma elevuses ootasin, et kuna ma ometi oma kukeseenekindad kätte saan. Ma olin neid väga pikalt nillinud, lõpuks otsustasin endale jõulukingi teha. PS: Kui te veel otsite kingitusi, siis siiras soovitus on need kindad. Esiteks 70% meriinovillast ja seenesõbra unistus, ja teiseks – nii imekaunis pakend, ei raatsinud kohe lahtigi pakkida.

IMG_4289IMG_4294.JPGIMG_4301.JPGIMG_4313.JPG

Kolmandaks saime me Idaga teha lahti terve trobikonna jõulukalendri pakke. Me sõbrannadega teeme igal aastal jõulukalendrit, sel aastal sõitsin ma ju 3.12 juba ära ja ei viitsinud midagi kaasa võtta (kuigi läksime autoga, aga peale kahenädalast reisi on auto niigi nagu mustlaslaager). Nüüd saime me 4-18 kuupäeva pakid lahti harutada. Jeeeeeiii! Ma sain aru, MIKS me seda kalendrit teeme. Mu jaoks on see natuke piin, sest ma olen nii kehv kingitust tegija. Mitte et ma ei tahaks, VÄGA tahan, aga no ma lihtsalt olen laisk ja jätan sellised asjad viimasele minutile, mis tähendab stressi ja suvaliste asjade kokku ostmist. Mitte nagu minu sõbrannad. Nende kingid on läbimõeldud ja isiklikud. Okei, ma tegelikult ka ikka püüan, aga mitte nii nagu nemad.

IMG_4276.JPGIMG_4278.JPG

Neljandaks käivad minu jaoks jõulud käsikäes tädi Merle piparkookidega. Need on nagu meistriteos ja igal aastal jõulude tipphetk. Ausalt. Vaidlete vastu? No palun kui julgete!

IMG_4331.JPGIMG_4340IMG_4343IMG_4333.JPG

Ja neljandaks oli Marek ometi lõpuks hakanud elutoa remonti lõpetama.  Kui elutuba üleni valgeks saab, siis mulle tundub, et saab jälle päris kena. Kümme aastat sama seinavärv oli mind ikka hullumiseni ära tüüdanud.

IMG_4357.JPG

Ja no ikka nii lõpmata armas on, et mul on sõpru, kes ikka jõulukaarte saadavad. Ma jumaldan jõulukaarte! Luban igal aastal, et saadan ka, aga teen seda siiski harva. Sest noh “ah homme saadan” (mul on tihti kaardid valmis, ümbrikus ja isegi margid peal) ja siis on juba jõulud ülehomme ja mulle tundub et pole nagu enam pointi saata. Jepp, mina. Täna igatahes saime me postkastist kaks esimest jõulukaarti. IMG_4285