Mulle on alati jõulud meeldinud. Samas olen ma alati teatud põhjustel jōule vihanud. Või püüdnud end panna jõule vihkama. Ma ei tea ka täpselt. Selline mõrkjas-magus suhe.

Sel aastal olen ma aga täielikus jõulutujus. Ilmselt on oma osa sellest Idal, kes vaimustub maja ehtimisest, kinkidest, päkapikkudest, piparkookide valmistamisest. Kindlasti oma osa sellel, et me oleme palju aega veetnud Lillehammeris LUMISES looduses ja me oleme käinud ka üritustel, mis on kuidagi pühademeeleolu tekitanud. Nüüd on veel vaid traditsiooniline lutefisk-õhtusöök Satuga puudu täiuslikkusest😍

Lõpetuseks mõned fotod andeka ja kauni Anna Lutteri raamatuesitluselt. Vot selliste inimeste peale olen ma küll kade. Nobenäppude. Ilma häbenemata. Samas on ta nii paganama inspireeriv, et mis seal ikka kadetseda. Pigem ka proovida. Me proovisime. Ida tehtud pärgadel on kirjas “emme” ja “issi” (kui te välja ei lugenud).

Fotod: Anna Lutteri FBst