“Kataloonia iseseisvusreferendum päädis täna vägivalla ja vahistamistega. Eesti välisministeeriumist öeldakse, et Eesti toetab seda, et Hispaania püsib ühtsena.
Maakeeli öeldes seda, et Kataloonia ei eralduks. “Eesti toetab Hispaania suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Oluline on, et kõik siseriiklikud küsimused lahendatakse kooskõlas Hispaania seadustega,” seisab ministeeriumist Delfile läkitatud vastuses.
“Hispaania peab demokraatliku õigusriigina loomulikult tagama oma seaduste täitmise. Loodame aga, et täna vallandunud pinged ei jää kestma ning edaspidi liigutakse dialoogi ja vastastikuse mõistmise suunas.” (DELFI)
Eesti ametlik seisukoht on lihtsalt piinlik. Kas meil on nii lühike mälu? Ma olen nõus Arto Lobjakaga, kes ütles, et oma ajaloo tõttu peaks Eesti kasutama õigust mitte kaasa rääkida. Selliseid sõnavõtte ja avaldusi mäletatakse aastakümneid, nagu meie mäletame väikese Islandi tuge.
Fotod: Delfi
Mul oli nädalavahetusel nii palju tegemist ja puhkamist, et ma ei jõudnud uudiseid lugeda, veel vähem telekat vaadata. Täna hommikul olin ma üllatunud sellest, mis toimunud on ja Välisministeeriumi ametlikust seisukohast pehmelt öeldes šokis. See sõnavõtt tegi isegi Mihhail Korbi NATO mitte pooldamise sõnavõtule silmad ette. Mul on sellise sõnavõtu pärast tõeliselt häbi. 🙁
#absurd
Ma eile enne magamaminekut lasin uudised silmadega üle ja mötlesin, et sain valesti aru. Nüüd hommikul lugesin, et eip, ikka kahjuks sain öigesti aru ja no ei saaks rohkem piinlik olla.
Selline seos tekib küll, kuid enne piinlikkuse mängutoomist tasub korraks mõelda ka asja teist külge – nt kui Ida-Virumaa hakkaks iseseisvust nõudma, kuidas tunduks? Kas ûlejäänud maailm peaks toetama või mõistma Eesti soovi oma riigi terviklikkus säilitada? Kataloonia on hea näide sellest, kuidas küsimus on alati vaid vaatenurgas ja neid vaatenurki on alati vähemalt kaks. Ja “õige” on suhteline.
Jah, ma olen nõus, et paljud asjad on vaid vaatenurga küsimus, kuid siiski oleks mõnes olukorras targem lihtsalt vait olla. See neist on üks neist sellistest situatsioonidest.
Kataloonia puhul ei ole küsimus pelgalt vaatenurgas. Katalaanid on olnud iseseisev riik (nii palju, kui sel ajal üldse riigid olid) Katalaanidel on oma keel – lausa kaks tegelikult. Kuna Kataloonia on võrdlemisi rikas piirkond ja nende hoidmine Hispaania küljes on muidu suhteliselt nirule Hispaania riigile kasulik, nad sellist tsirkust teevadki. Katalaanid võitlevad juba aastaid iseseisvuse eest nagu baskidki, ainukene asi mida Hispaania riik (mis antud valguses pole muud kui repressiivne impeerium) praegu tegutsedes saavutab on siseterrorismi taasteke.
Narva on koguaeg olnud Eesti, nii vähe kui Eesti riiki on olnud, Narvas ei ole oma keelt ja kultuuri. Kui midagi Eesti puhul üldse kõrvutada, siis on see Setumaa. Iseseisvuspüüdluste taotlemisel on oluline hinnata ka seda kas üksus tuleks iseseisvalt toime. Ei Narva linn ega Setumaa saaks iseseisvalt hakkama. Kataloonia on suuteline end ise majandama, sest neil on 7 miljonit elanikku ja ressursid, millele toetuda, energia müük näiteks (palju hüdroelektrijaamu jms)-
Tegemist võib olla vaatenurkade küsimusega, aga need vaatenurgad peavad olema adekvaatselt hinnatud ja analüüsitud. Küsimus on just nimelt õiges ja vales ja see mida Hispaania kuningriik sel nädalavahetusel tegi, oli vale. Ma ei mäleta, et Šotimaa referendumi ajal 2014. aastal Suurbritannia võimud oleks selliselt talitanud. Referendum on üks peamisi ja esimesi demokraatia tööriistu ja see on piinlik, kuidas Hispaania asju käsitlenud on.
Rõhutan, et see on minu isiklik arvamus nagu ka see on algse kommentaatori arvamus, et küsimus on vaatenurgas. Eks Nõukogude Liit vaatas ka, et väikestel riikidel pole mingit mõtet tahta suurest Venemaast lahti saada.
Mul ei ole mitte enam piinlik, vaid lausa häbi. Tõesti, nii lühike mälu meie ladvikul siis ongi? On nad unustanud, millises riigis nad elavad, kuidas see riik taas tuli?