Kõigepealt tuli “Prooviabielu”. Okei, see on reality ja realityd on inimestele alati peale läinud. Bussid, Baarid, Maamehed, Üksikvanemad…Ma ei suuda muidugi mõista, miks inimesed vabatahtlikult sellesse prooviabielu saatesse lähevad, kuid ma mõistan, miks inimesed seda saadet vaatavad. Tsirkus ja leib. Tasuta. Saab teiste üle naerda ja end paremini tunda.
Siis tuli “Suure tähe väike täht”. Inimesed kiidavad. Osalejad on tuntud ja armastatud inimesed, saatejuhid samamoodi. Ma olen kahte saadet vaadanud. Kui mul poolteise tunni jooksul kaks korda naljakas oli, siis see ei ole naljasaade. Minu meelest on kohutavalt igav ja veniv saade. Vähemalt läheb võidusumma heategevusele.
“Väikesed hiiglased” on lausa traagiline saade. Mitte selles mõttes, et seal ei oleks andekaid lapsi, kindlasti on, kuid kellele see saade ja mille jaoks see mõeldud on? Vanematele, kellel pole blogi, kuhu lapsest pilte ja videosid postitada? Või tahavad lapsed ise nii õudselt sinna saatesse minna? Ja kui tahavadki, siis tuleb kindlasti lastele selgitada, mis sellise saatega kaasneda võib. Kui ma ei eksi, siis olid selles saates nutvad lapsed lausa Õhtulehe esikaanel hiljuti. Kõik müügiks! Minu jaoks on see võrreldav “Toddlers & Tiaras” saatega. Vanemad on lapsele sisendanud, et sa oled KÕIGE parem, KÕIGE ilusam ja KÕIGE andekam ning kui siis vaid üks neist KÕIGE andekamatest lastest võidab, on teised pisarates. Muidugi on, sest kui sulle on sisendatud, et oled KÕIGE parem, kuidas siis keegi teine võidab? See saade oleks ehk okei kui vanemad, kes oma lapse sellisesse saatesse veavad, õpetaks neile ka kaotamist. Laps peab ka kaotada oskama. See on loomulik osa elust, et on nii võite kui kaotusi ning seda tuleb lapsele õpetada. Et ei oleks pettumusi kui reaalsus uksele koputab ning selgub (vanematele šokina ja lapsele pettumusena), et kõige andekamast lapsest leidub veel üks kõige andekam laps. Ma olen seda saadet vaadanud ühe korra nii umbes kümme minutit ja rohkem ei suutnud. Lapsed nagu väikesed tsirkuseahvid, emme-issi rõõmuks teistele arvustamiseks ja hindamiseks “puuri” pistetud.
Kõige traagilisem saade oli aga nagu ka arvata võis “Rahvabänd”. PÜHA JUMAL! Milleks selline saade? Ma saan aru, et külapidudel on täiesti normaalne oma küla süldibändi saatel jalga keerutada, aga miks sellest saade teha. Meelelahutussaade? Mis selles saates meelelahutuslikku on? Halb muusika, nõmedad kommentaarid kohtunikelt, kes lihtsalt peavad midagi ilusat ütlema ja publikusse kaasa võetud sõbrad-tuttavad, kes jätavad mulje nagu käiks stuudios õudne pidu.
Pühapäeviti näidati mu meelest vanasti häid filme. Kas filmid on nii kallid, et neid ei jaksa osta ja on vaja mingit oma saasta toota? Või kas tõesti on nii palju inimesi, kellele selline meelelahutus peale läheb? Kes istuvad kärsitult teleri ees ja ootavad kuna Rahvabänd või Väikesed hiiglased algavad?
Ka üks blogija-kelle-nime-ei-tohi-nimetada läheb sama teed. Väga äge, et otsustasid oma saate või meelelahutusportaali teha, aga kas seda peab ka tegema labaselt. Keegi ei ütle ka, ma ei tea, kas ei julge või naudivadki kas 1) päriselt sellist “huumorit” või 2) seda kuidas keegi end lolliks teeb. Samas saatis üks mu tuttav mulle Daki podcasti lingi, et ma kuulaks. Mul ei olnud too hetk aega ja ausalt öeldes arvasin ma, et ka see on samasugune “rahvabänd-melu-tv” stiilis üllitis. Eile õhtul kuulasin ja olin nii meeldivalt üllatunud. Täiesti tore naistekas, mõnusa stiili ja jutuga, ehtne naistekas noh. Mõnus vaheldus igasugu muu saasta vahele.
Palun selgitage mulle, miks inimestele meeldib igasugu kook-näkku-jalaga-perse-huumor? Uuesti. Ma arvasin, et sellised saated ja huumor ning publik on juba eilne päev. Ei? Me olemegi sellised? See näitabki eestlaste taset ja maitsemeelt?
Täiesti nõus! Samuti olen ma imestanud, et suurepärasel eetriajal näidatakse hirmsaid seepe, ometigi võiks selle kuidagi harivamalt sisustada. Vahel kui seda head näidataksegi, siis seda peab ootama silm udune peas, sest hirmus uni kipub peale ja kell on sada.
Jah, kui vähegi midagi paremat tuleb, siis ongi kell juba sada ja lihtsalt uni ei lase vaadata. Täiesti arusaamatu saadete ja eetriaegade valik
Mina ei vaataks üldse telekat, kui ei oleks järelvaatamist. Sealt siis vaatan seda, mida tahan ja millal tahan. Ilma reklaamideta!
Suure tähe väike täht mulle meeldis. Aga see ei olnud mitte naljakas, vaid armas.
Mõte on küll armas ja paar korda sai ka naerda, aga saade on minu arvates just liiga pikk või midagi igatahes jääb puudu, et oleks mõnus pühapäevaõhtune meelelahutus
millal sa ise oma blogis kvaliteetset sisu tootma hakkad, muidu?
Ma ootasingi millal selline kommentaar tuleb. Ei pidanud kaua ootama. Aitäh sulle!
Aga minu blogi ja televisioon on siiski kaks väga erinevat (meedia)kanalit, mida ilmselgelt võrrelda ei saa.
Ma küsiks selle peale, a mis see lugeja mure on, mida keegi OMA blogis postitab. Kui ei meeldi, vabastav ristike asub üleval paremas nurga.
Tilda (antud kontekstis üsna jabura) kommentaari peale võib samamoodi küsida, et mis see mingi vaataja mure on, mida keegi OMA (era- ehk mitte riiklikult rahastatud) kanalil toodab ja jagab. Kui ei meeldi, klõpsa kinni, eks.
ta avaldab arvamust ä!
To G: minu meelest siiski on vahe, esiteks põhjusel, et neis saadetes kasutatakse ära inimeste lihtsameelsust, st, kasutatakse ära ühiskonna nõrgimaid lülisid (ja keegi teenib selle pealt kasu – loomulikult, sest kommertjaamad ju, nagu sa märkisid). Ma enda blogis just kirjutasin saatest “10 years younger”. Hullematel juhtudel, nt nagu “Naistevahetus” jms, ksutatakse ära ka nende lihtsameelsete lapsi. Mis ei ole ok.
Blogis aga saab blogija teha lolliks ainult iseennast – ja kuni seda teevad täiskasvanud inimesed, on see minu jaoks ok.
To G ja natuke to everybody:
Mina nt klõpsasingi tv kinni, tegelikult kaotasime me televiisori oma majapidamisest üldse ära juba mõnda aega tagasi. Vahepeal tekkis kiusatus uus osta (filmide pärast), kuid siis nagu ei leidunud enam kohta sellele ning sinna see ostmine on jäänud, ei tunne puudust. (mul on arvuti, mille kaudu ma hoian ennast kursis tv maastikul toimuvaga).
Minu arvates on üldsises plaanis väga vähe vaadatavaid saateid, tase on suhteliselt madal.
Ja nüüd ma kõlan nagu snoob (mida ma ei ole), kuid tegelikult kõige rohkem hirmutab mind see suund kuhu see kõik viib. Kui selliseid saateid pakutakse, ju siis on ka vaatajaid ning see vaatajaskonna rohkus hirmutab mind.
Kui televiisorit vaadatakse ikka väga palju, siis võiks sealt tulla midagi, mis teeb sind paremaks, õpetab, harib, alateadlikult, otseselt või möödaminnes. Peaasi, et toimuks mingigi progress.
Kuid praegu…
Mina ei ole ka snoob, kuigi kõlan ja tundun seda, kuid ka mind hirmutab see suund, kuhu see kõik viib. Täpselt samadel põhjustel, et mind hirmutab sellise vaatajaskonna suurus.
Mina väikseid hiiglasi vaadanud ei ole aga reklaamist saan aru mis sorti saade on . Küll aga on mul natukene selliste väiksejate võistlejatega kohemust. mu türar on tantsinud ja vôimelnid kolme aastasest saati. Hakkas nii varakult käima kuna keegi lasteaias käis ja tema tahtis ka. Mina ja mu mees oleme inimesed kes ei oma ei blogi ega mingit muud kontot kusagil,seega me oleme väga evaedevad inimesed . Viis aastat tantsis ja käis vóimlemas laps sellises kohas kus lapsi võistlema ei saadeta,olgu nad nii andekad kui tahes .ma ei soovinid et laps tantsiks vaid selleks et võita ,see peals olema ikka lõbustus mitte mingi kohustus ja liigne pinge.Mingeid videosi ei ole temast kunagi kuhugi toppinud ega pilte . Siis aga juhtus nii et laps ise tundis et tema tahab oma tantsu teisele levelile viia ja võistlema hakata.no kortsitasin kulmy küll alguses aga mõtesin et las ta siis läheb ja proovib. las siis voolavad need pisarad ,kas õnnest või kurbusest . täna oleme seal maal et laps mitu korda aastas käib võistlemas. Kaotavad ja võidavad. mina tema tantsu enne võistlemist ei näe ja kõike õpib ise .tantsima viin ja toon mina.ei jää vaatama. Mul on laps 10 aastane tänaseks ja pole iial teda millegiks sundinud ja ise otsustab kas läheb või mitte . täiesti ulme kus lapsel on pealehakkamist. Ta on oma võistlustiimis noorim ja ka suurtel võistlustel tavaliselt kõige väiksem osaleja . Väga ilusti saab hakkama. mida ma olen tähele pannud on see et võidu või kaotuse üle reageerivad kõige enam need lapsed kelle vanemad kaasavad end nende trenni kõige rohkem. Ehk need kes publikust kõige enam välja paistavad. Minu lapsele tunduv võistlemine olevat pigem lõbu.Jah on ka pisaraod valanud aga seda vaid ühel korral,kui otseselt kukkus laval. Ma usun et on vanemaid kes oma lapse läbi oma täide viimata unistusi elavad. Seda näeb ka palju oma poja jalka trennis .Issid kel endil jalgpallikarjäär kõige vähem õnnestus karjuvad ja röögivad nagu segased murul. Ja nende lapsed näevad ja tunnetavad seda suur ootust ja lootust oma vanematel ja pabistavad kohutavalt enne matchi . Igastahes minu point on see et kui lapsel lasta omas tempos areneda ja oma asjadega ise tegeleda siis tunneb laps sellest kõige rohkem rõõmu. ka õppima peab laps koolis enda rõõmuks mitte emme ja issi rõõmuks.
Ma olen sinuga täiesti nõus. On täiesti normaalne, et lapsed ka võistlevad ja valavad pisaraid – kas siis rõõmust või kurbusest, kuid see peabki tulema nende enda seest, mitte emme-issi rõõmuks või nende kartuseks.
Ma olen näinud selle melutv reklaamklippi, kus üks (arvatavasti erutusest iseenda “julguse ja laheduse” üle) väriseva häälega naisterahvas muljetab, kuidas tema mees teda pettis ja suguhaiguseid (miks mitte suguhaiguSI?) koju tõi ja hämmastusin ikka tõsiselt.. Mis toimub inimese peas, kes on nõus tervele Eestile tunnistama, et ta on suguhaigusi põdenud? Kas see on asi, millega uhkustada oma sugulaste, sõprade, töökaaslaste, laste, laste koolikaaslaste jne ees? Ma ei tea.. 15 min “kuulsuse” nimel selliseid paljastusi teha?! Facebooki ju keegi ei paneks päeva staatuseks või veel parem elusündmuseks “Sain suguhaiguse!” , koos kasutajaga… 😀 Sest selle naise tuttavad teavad ka ju, kellega ta koos on elanud. Seega paljastas ta ka tegelikult selle mehe sugulaste, sõprade, töökaaslaste jne jaoks, et tegemist on ühe ringihoorava suguhaigega. Kas see on eetiline? Kas see on üldse normaalne!?
Seda sama klippi nägin ma ka. Ja teema teemaks aga mind tohutult häiris kodukootus just sõnakasutuses – faking, kuradi, rautama. Ehk no olgu, räägite suguhaigustest või ma ei tea millest, aga kui seda teha nii labasel moel, siis pole pärast ka mõtet nutta kui inimesed kommenteerivad ja naeravad.
Mind häirib ka sõnavara, ebakindlus ja ebaprofessionaalsus, ja teemast ise: tüdruk oli loll, teadis mees magab teistega, läheb lahku, aga ikka vaja selle mehega voodisse ronida ja siis kurta, et sai haiguse. Ehk keegi õpib sellest midagi, aga selle portaaliga on nagu 20 aastat tagasi mindud, kus põlveotsas asju tehti. Ennustan, et hääbub nagu foorumgi. Jälle üks õppetund, et teind saadet ja proovinud seda lihvida kvaliteetseks, aga ikka sada asja korraga ja kõik siuksed kahtlased.
Nüüd huvi pärast terve saate ära vaadanuna võin öelda, et ainus emotsioon, mis mind valdas, oli- piinlik. Ja reklaamklipis kuuldud sõnakasutus oli veel leebe. Saates lisandusid sinna mitmeid kordi “m*nn kõva”, kusemine jne. Ja Mallukat kõige paremini iseloomustavaks sõnaks minu jaoks on “vulgaarne”.
Ometigi ei olnud minul õigus, kui ütlesin reklaamklippide järgi, et tundus labane ja piinlik. Ootan huviga nende kommentaare, kes väitsid, et tore asi vms.
ei, nende jaoks on ikka äge – vahi, kus ütles! kui kõva mutt, milline naine ja ema! aga mina olen ropp:D
ps. kui viitsid, võid mul esimese neist topelt tulnud kommentaaridest ära kustutada, seal on autocorrecti typo.
mina olen ka ropp ja vist olin ka vulgaarne kui ma ei eksi;)
Jp, mõtlesin ka, et nagu oleks ajas tagasi läinud. Ja see kehtib ka kõigi nende tv3 ja kanal2 saadete kohta. Aga tõesti, teinud saade, see oleks ilmselt ajapikku muutunud aina professionaalsemaks, sest aitajaid ju on, vaadanud, kuidas see läheb, aga selline “ah te pole mulle veel oma saadet andnud televisioonis, ma siis näitan teile, et teen ise ja palju paremini”- asi ei ole (vähemalt reklaamiklippide põhjal) kuidagi muljetavaldav ega ei kutsu vaatama.
Kuid kindlasti jagub sellele foorumil/portaalil külastajaid, seda juba mitmel põhjusel, mida ma kirja ei hakka panema, sest planktonirünnak võib olla ootamatu.
Jah, mis tal sellest foorumist sai üldse?
Ma vaidleks planktonirünnaku ootamatuse kohta vastu. See on ikka teatud teemadega suht etteaimatav 😀
No kui ma siia kirjutaks, miks ma sellele platvormile pikka iga ennustan, siis saakski seda võtta ilmselt mõnitamisena ja järgmised sammud ongi juba ette teada. Tõsi, ootamatu see sellisel juhul jah ei oleks:D a no ma jätan vahelduseks ütlemata, mida ma öelda tahaks
Kui veel võib avaldada arvamust, siis ma ei kujutaks ette, et keegi saatejuht kõkutab niimoodi või naerab, kui külaline räägib tõsisest asjast. Et see saade siis on lihtsalt Malluka ja tema jüngrite jutuajamine, mida filmitakse. ala nagu need livechatid, ei saagi aru, kas tegemist tõsise saatega või tögamissaatega v mis formaat sellel on. Kusjuures tal oli potentsiaali ennast tõestada, et teen oma saate, näitan ennast võimeka saatejuhina ja äkki avanevad ka päris tele uksed… aga selle asemel selline värk siis. See on see, et kaugemale kui oma ninaots ei näe ja kaugemale kui üks päev ei mõtle. Aga ju tal polnudki siis see väga tõsine soov, oma päris telesaade. See on see tahan kohe ja kiiresti. Ja imetlusväärne, kuidas Mallukas jõuab, et iga päev uued saated ja kõigis on peaosas tema, kas alandab kaalu, intervjueerib, on saatejuht jne jne, varsti tuleb kindlasti ka kokkamisrubriik ja meisterdamisrubriik jne jne, 🙂
Ma vaatan ka, et kas su postitused hakkavadki nüüd olema sellised, et käid Perekoolis ära, vaatad, millest seal räägitakse ja teed selle põhjal oma blogisse postituse?
Jah, sest mul endal ei ole ei silmi ega kõrvu ega ka mõtteid. Ma ei tea, milline osa sellest postitusest või millised üldse on Perekoolist, aga las ta jääb. Mul on lihtsalt sulle uudis, Perekool ei ole elu!
Tead, lõpeta selle vana hea plaadi leierdamine 😀 Viimasel ajal on moderaatorid pidanud sind mitmeid kordi korrale kutsuma, kuna end seal salaja anonüümse KÄO nime alt reklaamid. Aga ega sa ei julge seda tunnistada ju. Mis sest, et faktid olemas on, et sinu jaoks see ikka on üsnagi elu:)
Tead, ja sa lõpeta oma vana plaadi leierdamine😀 algul oli naljakas, nüüd hakkab koppa ette viskama
planktooooon!:D nad võiks natuke nalja teha küll, mul on just selline mõru olla. natuke lollakaid oma emamesilase ümber teeks ehk tuju paremaks.
lugesin siin veel diagonaalis kommentaare ja… mida te siis ootasite selle staari “showst”:D? tema ajuehitus ja sihtgrupp on ju teada, sealt ei saanudki midagi muud tulla. ei saa ju tõsiselt loota, et seal mingi “võimekas saatejuht” peidus on (üldse kedagi kommenteerijatest mitte riivates). ma saan aru, et te üritate inimesele võimalust anda, aga see rong on ammmmmu läinud.
Ainult üks küsimus-miks Te, austet kunstiinimene, nii tühiste ja labaste inimeste inimeste tegemistega end pidevalt kursis hoiate?
Kas sind häiris, et vaatasin telekat või tegin lahti reklaamid, mida inimesed Facebookis jagasid?
Mulle meeldib see ‘Väikesed hiiglased’. Need lapsed on kõik väga andekad ja talenti tuleb teistega jagada. On igati normaalne, et lapse esimene reaktsioon on nutmine, sest kellel meist meeldiks, kui öeldakse, et ‘sorry, tule teine kord uuesti.’ Minu arust ei kuma kuskilt läbi, et neile lastele sisendatakse vanemate poolt ainult seda, nagu nemad oleksid parimad. Ja seda me ka ei tea, kui hästi need vanemad oma lastele seletavad, et kaotama peab ka oskama. Ja tead, alati ei peagi võitma, ma usun, et nendele lastele, kes sellest saatest osa on võtnud, annab see kogemus juba nii palju juurde :). Ainus asi mis mulle selle saate juures ei meeldi oli see, kuidas saatejuht Tuisk väljalangenud lavalt ära saatis, hästi nunnutava ja kaasatundva häälega, oleks võibolla pidanud just olema positiivne ja ütlema, et tegelt panid jumala hästi, sul pole millegi üle kurb olla.
Saade saateks, aga ma imestan, kuidas üks täiskasvanud inimene kedagi kogu aeg niimoodi maha teha saab? Endal ei hakka halb sellest sapi pritsimisest? Juba mitmes postitus sellest, kui halb inimene mallukas on. On ikka viitsimist… võta üks ja viska teist. Loodan, et tunned ennas vähemalt võimekana ja paremana nüüd, läheb see kibedus vähemalt asja ette. Ja see, et hulk 30ndates naisi kellegi kohta plankton ütleb on ikka eriti inetu.
tead, mis veel jubedam on? plankton olla:D
Ja sulle jääb ikka vaid Mallukas silma sellest jutust? Nii nagu siin keegi ka enne ütles, siis minu blogi lugemisest päästab üleval paremas nurgas ristike.
Ma tahan ka seda Malluka saadet näha, millest te räägite. Lehel pole veel üleval. Olen vabalt rumal jünger. Kust teie nägite?
Facebookis olid reklaamid
“Ma pole näinud aga ma tean, et see on halb” juhtum seega.
Kui ma ütlen, et reklaami olen näinud ja selle põhjal ütlen, et on halb MINU jaoks, siis millest sa räägid?
link neile, kes pole lõustaraamatu fännid
https://player
autoplay=1
kas ma tõesti nägin seda mida ma nägin :O
tubli Laura- rääkida oma mehe ringitõmbamisest, “kingituse” toomisest ja sekka pilduda roppe väljendeid- ma arvan, et sinus on potensiaali, järgmisena võiksid juba Prooviabielus esineda- sinna otsitakse just uusi osalejad
Mul tekiks küsimus, et aga mis sa siis üldse eeldad midagi enamat nii labasest inimesest või sellistelt telekanalitelt 😀 Ma soovitan, vaata historyt vms 😀 Aga mul ei teki see küsimus, sest sama on mul sinu blogiga 😀 Iga kord kui siia satun, siis ajab naerma, et appi, ikka ja jälle üks ja sama inimene hambus, ja ikka ja jälle üks ving ja hala, et võiks ju mitte tulla siia enam. Aga ei saa näed, sest sinu blogi on mu jaoks samasugune meelelahutus nagu näiteks prooviabielu 😀 Et lihtsalt peab lugema ja imestama ja naerma, milliseid inimesi siia maamunale loodud on.
Ma Historyt muide vaatan väga palju:D Aga näed sa kui tore, et saan sulle meelelahutust pakkuda, mulle meeldib:)
Ikka need viinamarjad on natuke hapud vist?
Mina loen nii sinu kui ka Malluka blogisid, võrdselt, ei fänna kumbagi, mul on lihtsalt aja üleküllus. FB-s veedan ka vahel aega, aga vägisi näkku ei karga mulle mingi Melu TV ega muud toimetused. Ikka ise pean teadlikult avama ja vaatama. Praegu ka avasin ülal väljatoodud lingi, enne pole viitsinud.
Ja mis ma oskan öelda. On jah põlve otsas tehtud asja moodi. Sõnakasutus on nigel. Aga vaata, see on tehtud. Lustiga tehtud. Näed, neil on lausa lõbus?
See ongi see Malluka fenomen – ta teeb. Hooga, särtsuga, õnnestub, põrub, teeb jälle, viskab musta ja vahel ka labast huumorit, naerab iseenda üle, reageerib üle, plärtsub ja säutsub.
Sina ka teed, aga sa kajastad seda tuimalt. Su tegemised jäävad selle varju, et sa oled selle Malluka endale kuidagi südameasjaks võtnud. Iga natukese aja tagant pistad sisse nagu püsinalja, halvustavas võtmes. Oled nagu Malluka pahatahtlik satelliit. Aga sul puudub tema hoog ja särts, virised see-eest kordades rohkem.
Ja sealjuures kirjutad sa nii hästi, et sind loetaks ka ilma tema nime pideva mainimiseta.
Paar postitust tagasi sa kirjutasid, et ei usu, et oled kellelegi erilist rõõmu toonud. Mina ka seda sinust ei usu, kahjuks. Kuigi sa kindlasti oled. Alustada võiksid sellest, et tood kõigepealt rõõmu endale. Kui seda negatiivsust kuidagi vähemaks saaks… Sa oled ilus ja tark naine, arutled loogiliselt, kirjutad hästi – kasuta seda millegi parema jaoks kui Malluka kallal võtmiseks.. Ma saan aru küll, et vahel käib närvidele või ei tundu mõistlik, aga on ju ka vahe erinevas mõttemaailmas ja vanuseski, mis parata. Vanuses, mis annab elukogemust, seda mõtlen, ei tahtnud öelda, et sa vana oled.
Tead, ei ole need viinamarjad kuidagi hapud. Ma ei ole kunagi öelnud, et ta ei oleks hakkaja, viitsib ja teeb ja saab hakkama. Mina ei viitsiks ka. Isegi kui oskaks. Ilmselt ka ei oska. Selle koha pealt, kuidas midagi läbi suruda, on ta superhea eeskuju kõigile.
Aga ma ei saa sinna midagi parata kui mulle tundub, et mida aeg edasi, seda rohkem ta muutub võsapetsiks. Võib olla ei olegi tema muutunud vaid mina, seda ei saa välistada. Kuid ma ei ole ju ainuke, kes sama ütlevad, näed seda ka siit kommentaaridest.
Ühesõnaga, mina ajan oma asja. Ei taha ma olla ühestki blogijast ei halvem ega parem. Mul on teised eesmärgid. Vähemalt hetkel. Ja need toovad mulle rõõmu. Tänu sellele püüan ma ka teistele rohkem rõõmu tuua. Oma blogis jään ma ilmselt alati vinguma, kedagi hammustama või kasvõi mõnitama kui tahate, see on minu blogi “hing ja nägu” ilmselt. Kas te kujutate ette kui mu bligi ühtäkki muutuks roosamannaliselt ülevoolavalt õnnelikuks ja kiitvaks? No vot. Mina ka mitte:)
oolrait, planktonid! mobiliseerige nüüd oma mõlemad ajurakud, tuleb keeruline küsimus. googeldada ja sõbra abi võib kasutada.
kas keegigi teist suudab pakkuda midagi, mis vahe on kahel olukorral: a. eveliis kirjutab oma blogis millest iganes b. plankton kommenteerib eveliisi blogis?
katsuge aru saada – igaüks kirjutabki oma blogis millest tahab. võib ka iga päev staardebiilikust kirjutada, kui isu on, ja mitte üks plankton ei köhi. teie suur emm ei lase selliseid kommentaare nagu teie omad isegi läbi muideks.
Ai, siin kisub ikka söjaks nüüd ära:D
ei usu, et sõda, ma lihtsalt ütlen välja, mida kõik rohkem kui kahe ajurakuga inimesed ise mõelda suudavad. pealegi ma olen planktonile immuunne.
aga teise blogisse klähvima minna on sama, nagu ma tuleks sulle koju mölisema, miks sul selline mööbel on – ikka suht imelik oleks ja ilmselt oleks kõik nõus, et ma võin lahkelt välja astuda su kodust, kui ei meeldi:D see, kui ma oma peas ja blogis sellest mõtlen ja kirjutan, on ju teine asi.
Mina ei saa lihtsalt aru, kuidas see postitus üldse ümber Malluka keerlema hakkas. Mainid muude asjade hulgas ja kohe on VAID temast.
vot-vot. selle aja peale, kui suure emmini jutt jõuab, on algus ammu meelest läinud lihtsalt. ja ega edasi pole ka mõtet lugeda ju.
Sa, M, oled oma suuvärgiga ise üks plankton. Suure emmi showsse ei ole mõelnud kandideerida? Agressiivne, vulgaarne ja ropp naine läheks seal kenasti peale. Tegelikult oleks ka prooviabielu vaatajal lust näha plikat, kelle arvates teised inimesed klähvivad ja mölisevad. Planktonit näed sina küll peeglist.
Ma küll tean, et sinuga, Keira, vaidlusesse laskuda, on feil, aga kuidas M. ropp on? Millised sönad on ropud tema lausetes?
tore näha, et olen suutnud end isegi sihtgrupile arusaadavaks teha:D “ise uläd!” sellest ikka saad aru, et kõik need laused käivad su planktonikuninganna suure emmi kohta, eks? või on tal agressiivsuse jne monopol? tasub siis mitte klähvida ja möliseda, kui teistelt samalaadset sõnakasutust kuulda ei taha.
Minu meelest oleks sind, m, nii kihvt Prooviabielus näha. Ehk ikka kandideerid uude hooaega? Saaks televaataja tsirkust ja tootja leiba. “Mida sa klähvid ja mölised, plankton!” Seda lauset lastaks reklaamiklippides ja pool Facebookigi räägiks sinust. Saaksid ise staardebiilik olla, Mallukas jääks natukeseks sinu varju ilmselt.
Inimesed, kes pole absoluutselt kursis, küsiksid ilmselt, et kesse plankton on. No plankton on selle piffi arvates need, kes on temast veel rumalamad, no need, kes klähvivad ja mölisevad, noh:)
Väga hea huumor oleksid teleekraanil, m.
Aga üldiselt tekitavad keskealised naised haletsust, kui kõik, millega nad suudavad tegijad olla ja veidigi vahtu üles kloppida, on kellegi planktoniks sõimamine. See on ju veel palju rohkem põhikool kui teie Mallukas.
otsusta ära, keira, kas ma olen piff, plika, keskealine naine, staardebiilik või veel midagi muud. ma muidugi vist jälle hakkasin kogemata liiga keeruliselt kirjutama. aga viitsid, keira, kirjuta minust veel paar kommentaari, keira:) siis on hea huumor. näpud püsti!
No telekas saaksid kõike seda olla. Küll siis televaataja otsustab, mis tuli kõige paremini välja. Sina saad siis oma blogis kirjutada, kuidas sind ei mõisteta. Diibid keskealised prouad saavad rääkida, kui labane sa olid/ei olnud ja kiljuda midagi planktonirünnakust igaühele, kes arvab teisiti. Mõtle, kui palju tegemist leiaksid enesele ja annaksid teistele!
see kommentaar on nagu õpikunäide, kuidas üritatakse ära panna inimesele, kellest mitte midagi ei teata. hilarious:D
aga see kommentaar näitab ka ilmekalt üht planktoni põhiolemuse osa. nimelt seisneb planktoni illusoorne võim teiste inimeste suhtumises neisse. nad saavad häirida ainult neid, kes neid nö kardavad ja nendega vastamisi seista ei taha. sealt ka minu immuunsus. aga heast uumorist ei ütle ma kunagi ära, nii et keira, ole nummi, räägi veel mu abielusaatekarjäärist, sest see on ju siinse kommentaariumi teema.
Ma küsin siis niipidi, et mis siis on kui Mallukas muutub Võsapeetri taoliseks? Kas ta juba ei ole seda? See ongi, mis müüb. Kollane ajakirjandus. Seda sama me näeme igapäevaselt Elu24, Publikus, Kroonikas jne. Kas Mallukas on väitnud, et ta kavatseb jalgratast leiutada või uuriv ajakirjanik olla? Ta ju reklaamibki seda kui meelelahutust. Tuuli Roosmaal oli kunagi selline saade nagu Mamma mia. Naised käisid ja rääkisid samadel teemadel nagu tulevane melu.tv. Kas Tuuli Roosmaa on kuidagi kehvem inimene? Kusjuures ta oli umbes sama vana selle saate ajal, kui Mariann praegu. Kas see on kuidagi tema edukust ja populaarsust kahandanud? Mina arvan, et tegemist on väga eduka ja tubli inimesega. Vahe on muidugi selles, et Mariannil ei ole seljataga sellist saatemeeskonda vaid ta veab seda ikka eelkõige üksi. Kui see tulevikuks talle mingi tee avab siis why not ?
Pullerits rääkis ikka meile loengus, et kollane ajakirjandus on auväärt, see on see mis müüb. Meelelahutus müüb. Müüb ka Prooviabielu, Väikesed hiiglased ja ma ei tea mis veel. Sul on aga õigus teha valik ja mitte vaadata. Ja kui sa ütled, et ta teeb seda labaselt siis see ei ole konstruktiivne kriitika vaid lahmimine ja inimese solvamine. Sa ju ei põhjenda, miks sa nii ütled. Lihtsalt ütled. Kui sa viisakalt avaldaksid arvamust siis ma arvan, et inimesed ei reageeriks ka nii. Aga sinu praeguses (järjekordses) postituses peegeldub pigem kadedus.
Ma ei ole kohe päris kindlasti Malluka fänn, ma loen ta blogi väga harva. Ma arvan, et ega Mariann minust ka suurt midagi ei arva, aga ma leian, et inimene oskab teha seda, mida ta teeb. Ja kui ebaõnnestubki, siis mis siis? Palju hullem on see, kui istuda kodus jalg üle teise ja mitte midagi proovida. Kuna ta siis peab seda tegema? Või ootama, et kõik asjad sülle kukusid? Ta on ju öelnud, et ta tahaks oma saadet. Kuna keegi pole võimalust pakkunud, siis teebki ise. Väga õige! Las ta olla selline nagu ta on, sa ei pea tema asju vaatama, sa ei pea temaga suhtlema. Sa ei pea üldse teda enda ellu laskma. Aga ikka lased, sest iga natukese ajatagant teed sa temast postituse.
Ei, ma ei solva, vaid ütlen nii nagu ka teised kommenteerijad on öelnud, et sõnakasutus ja olek on ebaprofessionaalne, REKLAAMKLIPIS nähtu põhjal. MINA arvan, et oleks võinud keskenduda vaid saatele, mida ta ongi kogu aeg tahtnud. Aga hämmastav on, et sellest postitusest jäi teile silma vaid Mallukas ja see kuidas järjekordne postitus on temast. Kurat, maailm ei keerle ümber Malluka. Ma rääkisin NELJAST ERINEVAST saatest ja mainisin MUUHULGAS, et ka blogija hakkab tegema samas stiilis saateid. Õppige lugema ja ärge nähke igas kapis tonti. Pange see tuli põlema ükskord.
Ja mis siis saab kui on muutunud Võsapetsiks? Ega ei saagi midagi. Lihtsalt MINU ARVATES on tal potentsiaali palju rohkemaks. Ei pea ma silmas seda et ta peaks hakkama ooperis käima või kunstimuuseumis, aga on olemas ka kvaliteetne meelelahutus. Mamma Mia saade oli aastal 2002, ja ilmselt omal kohal, kuigi ma ei vaadanud tõesti ka toda saadet, sest mulle ei ole kunagi sellised naistekad meeldinud. Ja kui sa võrdled Mallukat Mamma Miaga, siis sa ju nõustudki minuga, et ajas on tagasi mindud. Lausa üle kümne aasta.
Ja nii nagu minul ongi valik mitte neid saateid vaadata, on ka sinul valik mitte siia blogisse pidevalt targutama tulla. Ma olen juba aru saanud, et SINU ARVATES olen ma kole inimeseloom, vahet ei ole mida ma teen, aga kui sa jätkuvalt tahad siin käia, siis ega ma sind keelata ei saa.
Tulin siia sest “naised saunas rääkisid” et sa oled siin järjekordselt kritiseerinud kõvasti. Tulin uudishimust. Nagu paljud enamusedki siin täna seda kommenteerivad. Vaata ise, enamused postitused kus sa arutled niisama elust olust ei saa pooltki nii palju tagasisidet. Muidugi siin kohal sulle kiitus. Oskad skandaali tekitada ja seda “müüa”. Vaatajanumbrid tõusevad, saad müüa reklaami.
Ja siin sa räägid eeldusega. Ma ei nõustu, et ajast on tagasi mindud sellise saatega. Taolisi saateid on teisigi tänapäeval tehtud. Mis see Evelini saade teistsugune oli? Rääkis ju ka perevägivallast, kaalust ja lingam massaažist ja ma ei tea millest veel (ei vaadanud neid saateid), aga oli ka kerge jutusaatega, kus peamiselt olid siiski külalisteks naised. Või kuna tegemist on esindise presidendi prouaga on see kuidagi teistmoodi, kui seda teeb 26-aastane blogija? Kuna see pole minu meelisžanr siis ma kahjuks ei oska väga palju kaasa rääkida, kui palju täpselt neid saateid on. Aga ma olen veendunud, et taolisi saateid on üle maailma päris päris mitmeid.
Ja miks sina valikuliselt loed? Ma nimetasin oma kommentaaris ka Prooviabielu ja Väikeseid hiiglaseid. Ehk siis 4st sinu mainitud saatest rääkisin 3st. Kui ma nüüd ei eksi siis kõik esimesed kolm on sisseostetud formaadid ja melu.tv on omalooming (mitte küll midagi uut siin ilmas). Seega polegi nagu väga arutleda nendest.
Ma muud ei viitsi kommenteerida, aga kui ma ei eksi, siis Evelini talshow suri välja. Ka see oli KOHUTAVALT PIINLIK saade
Katrihekenak, Sa kirjutad, et palju hullem on istuda kodus jalg ümber põlve ja mitte midagi proovida. Ma ei ole üldse nõus. Sest Sa võtad ja võrdled kahte äärmust – mitte millegi tegemist ja siis selle tegemist, mida Mariann teeb. Aga seal vahel on ka sada muud varianti midagi teha ja proovida – stiilselt, asjalikult, tõsiseltvõetavalt, humoorikalt, ilma ropendamata. Tihti millegi tegemine, mis näiteks naeruvääristab iseennast, ei ole parem kui selle mitte tegemine. Melu TV vastand ei ole mitte millegi tegemine, vaid teistsuguse (tõsiseltvõetava ja professionaalse) asja tegemine.
Tuuli Roosmaa vibe on ikka midagi muud. Ta on rõõmus ja armas ja väärika jutuga ja väga tark naine.
Aga selles on Sul õigus, et las ta olla nagu ta on.
ebap2rlikarp on bully.
See lastekas “Väikesed hiiglased” on minu jaoks sellepärast kohutav, et nendest lastest ei ole keegi fantastiline või ahhetamapanev. Eesti mõistes vb tõesti leidub neid pärleid aga muus osas midaiganes tavalised tublid lapsed. Lihtsalt nüüd mingi käputäis kuskilt leitud ja ekraanile pandud. Täiesti suur küsimärk saade. Mu naabritüdruk sõidab krossiratast, väike tüdruk selline. Või teine laulab nii, et kuku pikali. Aga ometi ei ole nemad ekraanil. Ja need kes on, need on harju keskmised. Lihtsalt minu arvamus sellest saatest. Eesti huumorisaateid (kõik mis sa nimekirjas nt välja tõid) ma ei vaata. Kalvi Kalle vaatasin igaks juhuks üle, et teaksin millest jutt 😀 Kui ma linnas elasin ja telekast olemas oli, vaatasin tihti välismaiseid saateid. Jersey Shore on lihtsalt lemmik. Ja kunagi oli selline asi nagu Vill@ Teinekord on igav ja siis tuleb isu midagi totakat vaadata, nagu Benny Hill või Wremja. See ei peagi ju kõigile peale minema 🙂
jah, ilmselt ka see on pahatihti Eesti nö talendiotsingu saadete viga, et seal on sellised tavalised tublid inimesed, kuid harju keskmised, ei midagi ahhetama panevat. seepârast kõik need saated ka suht talumatud on olnud. jällegi minu jaoks. kui naabri-Kalju laulab saates, siis Herbert ja Maie vaatavad, sest no ikka omakandi inimene. Lastesaadetega sama lugu. ja nii need saated elavadki:)
mina vaatasin vanasti Honey Boo Bood, see oli minu meelelahutus ja Keeping up with the Kardashians ning mingi Tori Spellingu perest saade.
Kas see piir on ikka õhuke labase ja “olen üks teie seast” vahel?!Kui midagi nii palju mõne päeva jooksul erinevatest kohtadest silma jääb,siis uudishimu võidutseb ja piilusin isegi mõne minuti seda portaali.Midagi pole teha,aga Marianni sõnavara ja hoiak pole minu tassike teed.Kui ei meeldi,ära vaata ja ega rohkem ei vaatagi.Mallukal tundus ka seda vedelat kraami omajagu sees olevat,sest noh sujuvalt panna oma klaas ära ja hoida teise klaasi,unustades järgmine hetk aga ära,et polegi oma klaas ning sealt rüübata…Siis otsa lajatada ohatise-nali.Olen seda meelt,et kui teha,siis pingutada ja teha hästi.Nii on see aga üks pudru ja kapsad ning arusaamatu ettevõtmine.Arenguruumi on!
Mariann kirjutada mu meelest oskab ja ka paljudes tema tekstides on mõnusat (enese)irooniat ja huumorit.Ehk on ta lihtsalt liialt palju korraga ette võtnud ja nii ei olegi võimalik igasse projekti endast 100% panustada.
Oijah..ma kunagi alustasin su blogi lugemist kui teil oli veel Diip, aga tundub, et koos selle allakäiguga tuli ka sinu allakäik.
Sa tundusid olevat tore naine, kellel oli palju ideid ja teotahet, nüüdseks on sust järgi jäänud üks kibestunud naine, kellel on üks läbikukkumine teise järel ning seetõttu tohutu mahategemise vajaduse teiste inimeste üle.
Ja kui sa küsid, et miks su näidete põhjal tuuakse enamjaolt välja ainult Malluka maha tegemine, siis on seetõttu, et tema on sul eriti hambusse jäänud, teda sa siunad “anonüümselt” igas teises postituses. Ausalt, hea on, et ta sinusugusest “sõbrannast” lahti sai.
Mariann võibolla ongi kohati liiga vulgaarne või labane, aga see-eest heasüdamlik, mida sinu kohta kahjuks öelda ei saa.
Ja see, et te Malluka lugejaid planktoniteks nimetate, mis see teist endist näitab/teeb? Arukad intelligentsed naised?
Ma ei mõista ausalt, millised on need läbikukkumised, mis mind kibedaks teinud on. Tean ise vaid Diipi, kuid sedagi ei saa nimetada läbikukkumiseks, vaid õppetunniks ja kogemuseks. Rohkem “läbikukkumisi” ma ei tea, tean vaid õnnestumisi, mille üle uhke olla. Võin ka käsi südamel öelda, et mul on täna rohkem kui mõned aastad tagasi. Okei, kui auto välja arvata;)
Samuti ei siuna ma “igas teises” postituses kedagi, seda tahetakse välja lugeda ja sealt leida. Ning heasüdamlikkust näeb ilmselt igaüks erinevalt.