Teate, mis? VÄGA laias laastus ütlen ma, et Eesti lasteaiad ei ole nii hullud midagi (haridussüsteem ja harjumused ning teatud nõukaaegne mentaliteet on teine teema), muidugi võib juhtuda, et meil on lihtsalt vedanud, aga mu meelest on kordi hullemad Eesti laste vanemad.
Väga paljudes vestlustes/kommentaarides on läbi käinud see, et lapse lasteaiariided ei tohi mustaks saada. Ma ilma liialdamata pööritan selle peale alati silmi. Miks ei tohi lasteaiariided mustaks saada? Miks peab õpetaja tegema vahet, mis on kapis linna-ja õueriided? Ja miks jumala eest peab lasteaiariieteks valima midagi sellist, mida peab hoidma elu hinnaga? Mina olen ka Ida viinud lasteaeda Burberry kleidiga AGA ma olen teadlik, et kui see mängimise käigus määrdub, rebeneb vms ja ma seda taga nutma hakkan, siis on see mu enda süü, et nii lollilt edev olin ja vales kohas valed riided selga panin lapsele. Lasteaiariie ei pea olema viimane mood, vaid võib olla vabalt mitmenda ringi riietusese. Jah, ma olen ikka tuline dresside vastane, aga taaskasutusele ütlen ma alati “JAA!” Lasteaeda sobib väga edukalt veidike kulunum riideese, tilluke auguke vöi plekike ei tapa ka kedagi.
Samas tehakse Eestis ja maailmas üldse nii palju imelisi lasteasju, et puht inimlikult pooled naised lähevad hulluks lasteriiete peale. Mina sealhulgas. Minu vana lemmik on kindlasti Ukauka(LINK), uute hulka kuuluvad Klikkklakk(LINK) ja Tjorven Kids (LINK). Mõnusad, mugavad, praktilised, ägedad riided. Hinnad on muidugi ka ägedad. Kuid ma ei ole kordagi möelnud, et näiteks üht Ida (ja minu, huvitav kaua meie maitsed kattuvad) lemmikpluusi Ukaukalt ei tohiks määrida, sest selle eest on 25 eurot välja käidud ja ma tahaks selle hiljem sama raha eest edasi ärida.
Siia ongi koer maetud. Kui Eesti lapsevanem on endale soetanud kalli (ja nimega) riideeseme, siis ta püüab seda hiljem kasutatuna sama raha eest maha müüa. Ja seepärast ei tohi asjadel olla ühtegi plekki. Neid tuleb hoida. Aga miks nad siis lasteaeda kaasa panna?
Kas me oleme unustanud, mis meile endale lapsena köige enam meeldis? Kas me mötlesime selle peale, kas puude otsas turnimise, liulaskmise, jooksmise käigus saab riie mustaks? Vöi et seda tuleb hoida, sest ema tahab selle hiljem maha müüa? Ei? Seda ma arvasin. Me olime lapsed ja ei möelnud selliste asjade peale. Ja me olime önnelikud. Miks me siis oma lastele seda keelame?
ûhest blogist lugesin ma hiljuti, et üks ema keeras ära selle peale, et keegi oli tema lapse mütsi/kindad/kombe/maeimäletamille teisele lapsele selga pannud, sest tol lapsel ei olnud toda vajalikku riideeset kaasas. Et mis möttes keegi luba küsimata minu asju vötab, saagu laps parem karistatud ja istuge välja mineku asemel toas. Jumal tänatud, et Ida Norra lasteaias on olemas varuriided, sest ka mina pole Idale näiteks vihmapükse kaasa pannud (mul lihtsalt ei olnud neid veel). Keegi ei karistanud last, vaid ta sai lasteaiast laenata. Sama on ka sokkide, sukkade, kinnaste jms. Ikka juhtub, et ununeb maha. Ja siis on hea kui saab laenata. Ei ole ka maailma löpp kui keegi laenab teise lapse kombet vms. Aga saab mustaks, löhub ära, küsivad nad kurjad lapsevanemad. Aga sama vöiks juhtuda ka sinu lapsega. Vöi oled sa üks neist vanematest, kes tahab kallist helebeezi kombet peale kasutamist kallilt edasi müüa?
Aga et igasugu unustamisi vältida, siis näiteks mina (Norra lasteaia kogemuse pöhjal) panen iga nädal kokku lasteaia koti, kus on paar paari vahetusriideid jms. Nädala löpus vaatan üle, mis vaja koju kaasa vöta ja puhtaks pesta vöi juurde tuua. Alati on midagi kapis olemas. Vihma- ja talveriided on ka lasteaias kogu aeg olemas. Siis ei pea muretsema, et ilm muutub vöi midagi ununeb. On segamini kallimad asjad ja kolmanda ringi riided. Minul on suva ja mu lapsel ilmselt veel rohkem suva, mis tal lasteaias seljas. Hoolimata sellest, et me mölemad oleme suuuuuuured fashionistad ja mina kirglik lastemoe huviline olen.
Mina mötlen, et 1) kui pole nii palju raha, et saab lubada ka kallite riiete kulumist, siis osta odavamad riided, millest nii kahju pole; 2) meenutage oma lapsepölve – oleks ju olnud traagiline kui meie emad oleks meil kogu aeg järel jooksunud ja keelanud. Laske lastel lapsed olla ja saage ise lasteks, et saada aru kui lihtne on elu tegelikult. Ei ole vaja seda lasteaias-koolis keeruliseks elada, sest muidu on igav;)
//You know what? In general I think Estonian kindergartens are quite okay (yes, a bit of Soviet mentality and tilted education system is not totally my cup of tea, but that is another topic), I think one of the biggest problems in Estonian kindergartens are the parents.
In many comments and discussions I have heard that the clothes cannot get dirty or teachers put on the wrong clothes to children. I want to ask why are the wrong clothes in the cupboard at first place and how should the teacher now what is allowed to put on the child or not? I roll my eyes every time when I hear something like that. If you are afraid that the clothes get dirty, please do not take expensive clothes to kindergarten. Take some second hand clothes, it is perfectly okay to use clothes that have been worn a bit more than the fancy clothes we use to go to theatre, cafè, grandma’s birthday etc. I have also put a Burberry dress on Ida to kindergarten BUT I am fully aware that I can only blame my vanity if something happens to that dress. And she of course has some more expensive clothes she wears everyday to kindergarten as well, but I have never thought that nothing can happen to that Ukauka (LINK) shirt only beacause I have paid 25 euros for it once.
But that is exactly here where the “dog is buried” – Estonian parents want to sell it later for the same price and that is why things cannot get dirty and a shirt or a dress is supposed to be guarded for the price of life. No stains of jam, no dirt, no, no no, no! Please do not take these vlothes to kindergarten then!
Children’s job is to play. And when they play they sometimes get dirty. Have we forgotten how fun it was to play a a child. How happy we were? Did we think about our clothes when climbing on trees? No? That’s what I thought. Why do we want to take this away from our children then?
From one blog I read that a mother went crazy because the teacher had put on her child’s jacket to another kid who’s mome had forgotten the jacket. How dare they? Something can happen to that jacket! I have news for you – something can always happen, don’t stress. And it can be you that forget the jacket next time. Would you not be grateful if someone borrowed your child a jacket? Think outside the box for a change. Not about the price tag on the jacket. Are you one of those parents who have used her savings to buy a fancy jacket to show off and hope to sell it for same price after use?
I have to thoughts on this topic. 1) If you do not have enough money to buy expensive things, don’t do it, buy cheaper things that can get dirty and can be thrown away later, life is too much easier without extra stress and 2) grow down, think about your childhood and what were your joys and worries. I am pretty sure clothes and brands and aftermarket were not part of your worries. You had the joy of playing.
Samad mõtted. Oma kahe-aastasele järgi minnes on tal ikka aeg-ajalt supp, guaššvärv või pliiatsitriip pluusi peal. Ja sellest ei ole midagi, sest need on Prismast ostetud 4 eurised retuusid või H&M 5 eurine pluus (mis ei ole ka sugugi koledad). Lapsed ei pea käima lasteaias kikivarvukil nagu peol vaid oluline on, et neil seal hea ja tore oleks 🙂
Jp, väikesed plekid ja natuke pori käib asja juurde
Sellest “asjade hoidmisest”, et hiljem järelturul võimalikult palju raha saada, ma ei mõista. Ei, ma ei ole ropprikas aga ka headel ja funktsionaalsetel asjadel on erinevad hinnaklassid. Kui mugav, mõnus ja soe talvekombekas viimase hooaja kollektsioonist maksab 100€ aga eelmise hooaja oma 60€ siis ma tõesti ei mõista miks võtta kallim. Või noh, kui mul on see suurem summa ja kallimal asjal on ilusamad värvid siis võib olla ostaks ka. Aga mõte oli pigem selles, et oluline on lapse mugavus ja mängulust mitte vinge summa ootus järelturult.
Ma jumaldan Bredeni retuuspükse ja mütse aga lapse garderoobis on ka pükse ja mütse nii kaltsukast kui H&M poest. Üleriided on lapsel nii Huppa, Lindex, noname kui kaltsukast. Ja kõik need asjad toimivad. Kui riided jäävad heasse korda siis annan need edasi veidi noorema lapsega tuttavale, kui ei siis mis seal ikka. Kui laps tahab lompides käia nii, et isegi müts on mudane siis las naudib, küll pesumasin peseb.
Eks see tegelikult ongi nii, et keegi ei keela ostmast 200-500euroseid riideid kui võimalik (jumala eest miks mitte), aga kõige olulisem on mu meelest aru saada, et riided on kandmiseks ja kuluvad, mitte et eesmärk oleks need maha parseldada
Ja pesumasinad on ju tõesti kõigil olemas juba tänapäeval
Nõus. Ma ka ei mõista seda riiete üle paanitsemist. Lapsed ju tahavad mängida ja avastada. Neid ei huvita kas püksid/mantel/miski muu sealjuures mustaks saab. Kui kuskil ikka mingi eriti huvitav vihmauss paistab, siis kasvõi kõhuli maha, aga peaasi, et saaks inspekteerida. Rääkimata igasugustest turnimistest, mänguhoos kukkumistest, porilompides hullamisest. See kõik on osa lapsepõlvest ja kestab liiga vähe. Hakata veel seda ka piirama, et oi-oi, riided saavad mustaks. No jumala eest, viige siis keemilisse puhastusse kui muidu ei saa 😀
On täiesti normaalne, et lapsel on ilusamaid ja kallemaid riideesemeid, aga igal asjal on oma aeg ja koht. Last ei huvita palju ta seljas olev hõlst maksab. Ehk siis kui saata laps näiteks 100 eurise kleidiga lasteaeda päeval, mil ilm on noh .., mudane, ja see näeb päeva lõpuks välja paras räbal, siis saab vanem küll ainult enda peakest süüdistada. Mängimiseks olgu ikka vastavad riided. Ma ei mõtle siinkohal seda, et lasteaias/õues mängides peaks kandma mingeid kaltse, aga nende ja hirmkallite “teen hiljem head äri ja müün maha!!” riiete vahele jääb veel väga palju asju.
Ühesõnaga rõivad ongi ainult noh … tükk riiet, mis on väärt mingi kindla summa. Mälestused ja rõõm on aga hindamatud.
Kuigi ega ma tegelikult ei tea mida ma üldse mölisen, sest ma ise pole selle suhtumisega veel kokku puutunud. Nii palju kui ma siinsetel mänguväljakutel olen näinud, siis on enamikel lastel üsna kenad riided seljas ja ükski vanem ei kobise kui nad neid määrivad. Muidugi on need vanemad liiga ametis suitsetamisega, et üldse oma lapsi jälgida, aga see on teine teema juba 😀
Hahaa… Liiga ametis suitsetamisega:D naljakas, a samas ka traagiline
Mu tuttav, kes töötab lasteaias, rääkis ükskord, et temal oli ühel lapsel eriline “frukt” vanaema. Laps ei olnud ise tea mis jõukast perest pärit ja ei kandnudki eriti firmariideid aga talle pandi koguaeg väga heledaid asju selga. Iga õhtu kui vanaema järgi tuli siis demonstratiivselt kõva häälega võttis selle lapse sis ette, et miks sa oled nii ja naa must, et tüdruk peab oskama riideid hoidma jne. Lõpuks läks vanaema aga nii ülbeks, et hakkas ka õpetaja iga õhtu ette võtma. Mida teha lahenduseks? Iga õhtu peale rasket tööpäeva vasu võtta sõimu, et laps saaks toredasti eakaaslastega mängida või siis hoidagi seda last terve õues oleku ajal enda läheduses 🙁
Ja minu meelest need, kes neid kalleid riideid edasi müüa tahavad ja selle peale ainult mõtlevad on veidikene lihtsameelsed või niiöelda teisest Eestist pärit inimesed. Sest rikas inimene, kes jaksab neid firmariideid täishinnaga poest osta ei muretse absoluutselt kuidas ja kas ta neid maha müüdud saab 🙂
Ma olen sinuga absoluutselt päri, et need, kes tahavad asju pärast kalli hinnaga maha ärida, on nö teise Eesti inimesed, sest tõesti need, kes jaksavad endale neid asju osta, ei mõtle üldse selliste edaspidiste asjade peale:)
Mul on kaks last juba Eestis lasteaia lõpetanud ja ei kohanud mina ühtegi sellist lapsevanemat, kes riiete pärat draamat oleks teinud. Olid küll osadel lastel eraldi kojuminemise riided (meil polnud, sest elasime kohe lasteaia kõrval), aga see on minumeelest normaalne kui peab nt. bussiga koju sõitma. Olenevalt aastaajast võivad riided päris poriseks saada. Tundub väga lahmiv seisukohavõtt olevat.
Loomulikult on Eestis kummaliselt käituvaid inimesi, kes sealhulgas on ka lapsevanemad. Aga päris kindlasti on ka Norras imelikke lapsevanemaid ja on väga vale üldistada, et Eesti vanemad ei luba lastel riideid määrida, sest tahavad neid hiljem maha müüa.
PS. Lasteaeda panin mina isiklikult ikka korralikud ja terved riided, põhiasi oli see, et laps need ISE selga-jalga saaks ning võimalikult vähe abi vajaks riietumisel ning sealjuures õues kuiv ja soe oleks.
Ega siis seepärast lahmiv pole, et Sina pole sellised vanemaid kohanud. Mina olen ja teised on ja olen kommentaarides lugenud. See postitus oligi nendele suunatud:)
Eks ta ole nii jah. Kui mõnda sellist lapsevanemat oled kohanud, siis võib vabalt teha üldistuse ja panna kirja “Eesti lapsevanem”. Ma võiks samamoodi ilma lahmimata selle postituse põhjal järeldada, et Norra lasteaias käivad lapsed kulunud ja auklikes riietes.
Võrrelda saab ikka siis kui on olemas reaalne kogemus. Praegusel hetkel on see postitus tüüpiline “küll-on-siin-väljamaal-kõik-nii-suurepärane-ja-küll-teil-seal-Eestis-on-kõik-valesti” postitus.
Ei pea ironiseerima, aga ma olen ka tuhat korda öelnud, et muidugi ma üldistan mingil määral siin blogis ja ei saa välja tuua kõiki erandeid. Ja on näha, et seda blogi sa väga ei loe, sest kui sa loeks, siis sa teaks, et minu hoiak ei ole kuidagi “TEIL seal on pahasti”, sest ma ise ka olen varsti “SEAL”:)
Minule näiteks ka ei sobiks kui keegi võtaks minu lapse riideid. Et lähen talle lasteaeda järgi ja vaatan, et näiteks see tüdruk kes koguaeg kiusab , talle on minu lapse jope vms selga pandud. ma oleks ka kuri. ükskõik kui palju see siis maksnud on
No siin on juba teine küsimus, et miks kiusab? Ja kas sa suhtuks samamoodi kui see oleks seljas lapsel, kes sulle väga meeldib, oleks sa siis ka pahane?
Ja tegelikult meeldib mulle selline variant, et lasteaias on lihtsalt rühmas varuriided olemas, igaks sajaks juhuks ja sealt saab vajadusel laenata