Viie minutiga vähemalt tund aega värskem

#KOOSTÖÖPOSTITUS

Nagu te ilmselt teate on mind õnnistatud selliste silmaalustega, mis (eriti hommikuti) on kas kottis, turses, tumedad või kõige kolme kombo. Kui ma silmalaugude operatsiooni tegin, siis kaalusin ma ka silmaaluseid korrigeerida, kuid lõin mingil põhjusel põnnama. Ühesõnaga ei tunne ma end hommikuti erilise kaunitarina, vähemalt võrreldes nende Insta-iludustega, kes hommikul ärgates näevad välja säravad nagu keskpäevane päike. Mina olen torisev ja paistes silmaalustega (minge vaadake Instagramist järgi kui ei usu), aga mis sa teed. Elu.

Kui siis Turbliss mulle kirjutas, et neil on nüüd uus toode, et kas ma tahaksin proovida, olin ma meeleldi nõus, sest ilmselt teate te ka seda, et Turbliss on olnud üks mu pikaajalisi ilulemmikuid. Mul ei olnud aimugi, mida nad mulle saadavad. Pakki avades ja nähes, et seal on silmaümbruse geelpadjakesed, olin ma elevil. Pöidlad pihku, et toode toimiks. Aga miks ei peaks? Siiani ei ole ükski Turblissi toode mulle pettumust valmistanud, miks peaks seegi.

Mulle meeldib Eesti looduskosmeetika puhul see, et ma saan kindel olla, mida toodetes kasutatakse, ma tean, et toode on 100% looduslik. See on mu jaoks oluline. Need õrnad rabavee geelpadjad on näiteks taimse kollageeni, kaktuseekstrakti ja
d-pantenooliga.

Esimene test sai tehtud..khm…ütleme siis nii, et raskendatud oludes. Laupäeval sai poole ööni üleval oldud, “Eesti Laulu” vaadatud ja “puuvilja salatit”, mille peamine koostisosa fermenteeritud viinamarjad, söödud, nii et hommikul olid mu silmaalused tavahommikust veelgi rohkem turses. Seitsmeaastased kriitikud küsisid, et mida ma teen kui endale geelpadjakesi silma alla sättisin. Vastasin, et silun kortse, mille peale nemad vastasid liigagi ausalt, et aga ikka on ju kortsud, kuid tunnistasid siiski üksmeelselt, et paistes mu silmaalused ei olnud. Et need kriitikud ka kõike tähele panevad. Igatahes olin ma viie minutiga saanud paar tundi värskemaks. Sest jaa, ka külma veega nägu pestes ja pärast hommikust jalutuskäiku läheb turse alla, kuid tavahommikutel ei ole mul nii palju aega. Ma ärkan võimalikult viimasel hetkel, teen kiired iluprotseduurid, puudrit-njäokreemi, riidesse ja minekut! Ma ei ole hommikuinimene. Tuli üllatusena eksju?

Allolevad pildid püüdsin ma teha võimalikult sama valgusega, sama nurga alt, samalt kauguselt. Mulle endale tundub, et ka piltidelt on näha märgatav vahe, aga pean tunnistama, et ma ei ole kõige osavam endeli-meister. Käsi südamel võin teile tunnistada, et enesetunne on maksimaalselt teine vaid nii lühikese ajaga. Ma hoian enda padjakesi külmkapis, et mõju oleks veelgi suurem. Kui teil on silmaalustega sama probleem nagu mul, siis sellest Turbliss tootest saab teie uus lemmiktoode. Nii nagu minul.

Hea uudisena saan teile ka öelda, et sel nädalal on kõik Turbliss tooted -15% soodsamad. Tasub nende kodulehele minna ja endale uued lemmikud silmaümbruse padjakeste näol soetada. Või vanade lemmikute varusid täiendada. Või mõlemat. Kiidan ja soovitan ning annan seekord kaasa lapsesuu garantii, sest nagu vanasõna ütleb – lapsesuu ei valeta. Nägid nemad muutust, siis võib kindel olla, et muutus seal ka oli.

Kui majas on kaks naist, siis…

  1. mehel majas ei ole üldse asu, vaid peab kogu aeg naiste soove täitma. Kui naistel ikka midagi pähe tuleb, siis tuleb see teoks teha. Kuigi Marek puikles häälekalt basseini välja toomise vastu, siis juuresolevalt pildilt on näha, et naiste võim võitis. Kui naised tahavad puu otsa redelit ja kiiku ja lilli, siis ei ole sobiv vastus, et ootame homseni kuni sa konksud ostad, vaid meie majas on loogiline vastus: “Lähene loominguliselt, sa oskad ju kõike!” Nii ka oli. Nagu pildilt näha on, said kiiged ja lilled ja redelid paika ka ilma konksudeta. Natuke Mareki porisemise saatel, et nii ei ole ju õigesti ja kenasti tehtud, aga meile sobis. Vaatasime hommikul “Ferdinandi” ja avastasime, et mina ja Ida oleme omamoodi lillehärjad ja Marek tubli kutsu, kes üldse ei lähe sapsu täis kui nalja saab. Enne töö ja siis lõbu. Mis te arvate, kas ta niidab juba teist päeva heinamaad samal ajal kui meie…No meie mõtleme, kuhu me selle taimepeenra siis teeme lõpuks. Marek vandus pühalikult, et tema seda kastma ei hakka, et sellest saab küll puhtalt meie enda eralõbu. No hea küll, me anname oma parima! Lubada ei julge, et taimed ellu jäävad ja saaki annavad, aga me anname oma parima!DSC06766DSC06771DSC06773DSC06777DSC06787
  2. kosmeetikatooteid kulub rohkem. Mul on suvel mõned asendamatud lemmikud, mis alatui olemas peavad olema, aga nüüd aitab mind nende tarbimisel ka Ida, nii et näiteks alles maikuu alguses saadud Turblissi sära andev rabavesi hakkab juba otsa saama. Palava ja päikeselise ilmaga on see lihtsalt a-s-e-n-d-a-m-a-t-u! Esiteks niisutab ja teiseks annab nii kauni kuldse sära. Kui Ida oleks vanem, siis uskuge mind ta oleks ilublogija. Õnneks ei ole. On laps, kellel lubatakse emme asju kasutada. Ma mäletan ise lapsena kui suuuuur asi see oli kui ema lõpuks leebus ja lubas küüsi lakkida või oma lõhnaõli peale piserdada. Nüüd on see koht, kus ma õhkan, et lapsepõlv tuli kohe meelde. Igatahes kade ma ei ole ja tuletan teile meelde, et www.turbliss.eu lehel annab kood “estonian” maikuus 25% soodustust. Ma vist pean ise ka seda kasutama. DSC06792DSC06793DSC06807DSC06813.JPGDSC06819DSC06829DSC06838

Kuidas me emadepäevaga Mareki pühapäeva ära rikkusime

Teate, ma ei hakka teile kirjutama, mida emaks olemine minu jaoks tähendab, kuigi mul selleteemaline postitus mõttes ikka mõlkus. Mul on tunne, et ma olen kõik juba ära öelnud. Emaks olemine on magus kompott suurest segadusest, emalõviks olemisest, piiritust arrrrrmastusest, olelusvõitlusest, rõõmust, teadmatusest ja hirmust, hirmust et teed midagi valesti. Isegi mitte enda arvates, vaid teiste arvates. Hirm, et see, mis sa tead ei ole piisav(alt hea). Tegelikult on küll.

Ahjaa, emaks, või vanemaks olemine tähendab minu jaoks ka pidevat eneseületust, et mitte hulluda, et ükskõik kui palju me ei püüaks Idat tema enda tuppa mängima meelitada, näeb meie elutuba pidevalt välja nagu mänguasjalao plahvatus. Uhh, mul läheb isegi seda pilti vaadates silme ees mustaks.

DSC06756.JPG

Emadepäevadega on selline paha lugu, et need on pühapäeviti ja mõnikord läheb lausa nii kehvasti, et see pühapäev on päikeseline ja soe ning kui veel eriti kehvasti läheb, tuleb kaks perekonda emasid-lapsi ja üks vanaema sellise hullumeelse mõtte peale, et seda peaks koos tähistama väljaspool kodu. Minule ja Idale sellised pühapäevad sobivad. Siis saab kindel olla, et kodus ei pea midagi toimetama-tegema. Marek on aga teisest puust. Tema ei taha ilusat ilma raisku lasta, kui kodus on veel nii palju teha. “Kes see need asjad siis siin lõpuni teeb?” toriseb ta kui me ta poolkohustusliku kultuuriprogrammi fakti ette paneme ja tuleb kaasa. Ega tal teisiti lastakski. Igaks juhuks ütlen, et muidugi tuleb ta hea meelega kaasa, aga tõesti, tema on meie peres see, kes vaatab, et asjad ka tehtud saaks. Enne töö ja siis lõbu. Minu moto on vastupidine. Seepärast mul töökat ja asjalikku meest enda kõrvale vaja ongi. Kujutate ette, mis saaks siis kui koos elaks kaks minusugust lillelast?

DSC06753

 

Ühesõnaga  vedasime end kõik koos, Mareki õe ja emaga,  Maarjamäe keskusesse. Kas te olete “Kodu” multikat näinud, kus buuvid Maale kolivad ja lõpuks üks Buuv hakkab koos Tipiga viimase ema otsima? “Minu ema,” ütleb Tipp. “Jah, sinu minu ema,” vastab buuv, sest ta ei saa aru, mis on sinu ja minu.  Vanaema Evega oli meil pikalt umbes sama asi, et Ida ei saanud aru, kuidas temal ja Rihannal üks ja sama vanaema on. “Kas minu Rihanna vanaema?” küsis ta alati. “Teie mõlema vanaema,” vastasime meie. “Jah, minu Rihanna minu vanaema,” vastas Ida. Ega ta vist nüüd ka päris täpselt aru, ei saa, kuidas saab vanaema olla kahele erinevas peres elavale lapsele, aga vähemalt on ta aru saanud, et vanaema nende mõlemate oma on.  Ja täpselt nii ma teemast kõrvale kaldungi kogu aeg, blogis vist vähem, aga rääkides läheb mu mõte kogu aeg ühelt teiselt teemale ja ma tihti ei mäleta enam, millest ma rääkisin üldse.

Tagasi emadepäeva lainele.

Olete te Maarjamäe ajalookeskuses käinud? See on nii äge koht, et pole ime, et me seal pool päeva ära kulutasime ja “tapsime” Mareki viimasegi lootusekiire kodus veel pühapäeval asjalik olla. Ma olen üldse muidugi suur muuseumide fänn, nii et ega see nüüd suure üllatusena ei tulnudki, et ma ka sellest vaimustusin, aga tõepoolest siin on nii palju vaadata ja uudistada. Ajaloomuuseum pisikestele väga palju huvi ei pakkunud, aga nemad raputasimegi laste vabariiki maha ja saime ise rahus ajaloos uudistada. Filmimuuseumis oli kõigil nalja nabani. Levimuusika osas tuletasime vana head vaibakloppisimist meelde. Kui Must Q kunagi “Seitsmest vaprast” välja langes, siis mulle tulid pisarad silma. Päriselt. Ajad olid sellised, muusikamaitse oli selline.

img_0431

Kohustuslik lugemiskraam igale mehele. Et teaks, mis viisakas on ja ei ole. Enesetapust tuleks igal juhul daami juuresolekul loobuda.

Kes mäletab selliseid keldririiuleid? Täis igasugu nod ija moosipurke, mis sealt kunagi enam päevavalgust ei näinud.

Aga kes sellise telefoniga helistanud on? Mina olen. Samas ma ei mäleta, kellele. Telefonid olid ju vaid vähestel.

Seda Leninit mäletan ma EPA eest. Kogu aeg oli jõhkralt lillede alla mattunud.

Koju jõudes olime me pühapäevase sauna tegemiseks liiga väsinud. “Aga sa lubasid, et me teeme maski täna!” ei lasknud Ida mul talle antud lubadust unustada. Pagan! See lapse ei unusta midagi. Mis mul siis üle jäi kui turbamaskidel korgid maha keerata ja emadepäeva-spaa kodus lahti rullida. Saunas on turbamaski muidugi palju mõnusam teha, saab mõnuga mökerdada. Mu enda jaoks on see mökerdamine osa selliste maskide võlust, öelge veel, et vaid lastele meeldib segadust tekitada, aga kes veel pole turbatooteid kasutanud, siis ärge kartke, et oma vannitoa ära rikute. Meil on saun alles viimased pool aastat, enne seda olen ma kõik turblissitamised vannitoas teinud.

DSC06712DSC06719

Jalamaski ajaks kolisime me õue terrassile. Üle pika aja oli jälle üks mõnus kevadpäikeseline õhtu ja vannitoas oleks olnud lihtsalt patt istuda. Koorisime Idaga oma lumivalged jalad paljaks ja hakkasime maskitama.

DSC06735

Toode ise on nii tutikas, et ma pidin igaks juhuks järele vaatama, kas on poes juba olemas. On. Mine. Pekki. Kui. Hea. Mask. Ma ei tee nalja!  Sügavpuhastab. Uuendab. Koorib. Jahutab. Niisutab. Kaitseb. Pesed jalad pärast maski puhtaks ja tunned veel pikka aega mõnusat mentooli värskust. Ma saan aru, et ma kõlan hetkel nagu nätsureklaam, aga ma ei oska seda tunnet kuidagi teisiti kirjeldada. Istud tuulevaiksel terrassil, mõnuled õhtupäikese käes nagu kass ja samal ajal tunned, kuidas jalgades justkui puhuks värske mentoolituul. Ah, ikka tuli välja nagu imal deodorandireklaam, aga täitsa lõpp kui mõnus tunne. Sellest jalamaskist saab Ussipesa saunarituaali vankumatu osa vähemalt suvel. Kui te mind ei usu, siis proovige ise järele. Ma söön oma mütsi ära kui te samamoodi vaimustusse ei satu. Kood “estonian” annab teile maikuus kõikidele Turbliss toodetele ka – 25% soodustust.

Igaks juhuks ütlen ka, et tegu on loodustootega ja jalad ei saa lihtsalt kergelt loputades puhtaks, vaid need tuleb puhtaks pesta. Ida oli natuke lohakas ja hommikul teda lasteaeda viies mainisin ka õpetajale, et Ida jalad ei ole mitte mustad ja pesemata, vaid koduspaast turbased.

DSC06744DSC06746

Ja mis te arvate, mida tegi õhtu lõpuks siiski Marek? Talle ei andnud süda rahu, et pühapäev oli niisama “ära molutatud” ja otseloomulikult oli tal vaja oma klassikaline kevadkostüüm selga tõmmata ning aias veel müttama hakata. “Ma ainult natuke, kuni valge on,” ütles ta õnnelikult. Ausalt, kui töö tegemises saaks võistelda, siis Marek võidaks. Aa, “Malevat” olete näinud?  Seal lubasid eestlased sakslastele karistuseks mõisad ehitada ja kõik töö nende eest ära teha, et las siis sakslased istuvad jõude. Marek oleks see eestlane.

Marek: Tee tööd, siis tuleb ka armastus!

DSC06635.JPG

Mina: Ära lükka tänaseid tegevusi homse varna. Ülehomme on ka päev. Loe parem raamatut.

DSC06734.JPG

Muide, ma ostsin sügisel kuus sukulenti. Pidid olema taimed, mida võimatu tappa. Siin pildil on viimane ellujääja, kelle Marek on suutnud elus hoida. Veel. Mu keskmine nimi võiks olla Taimetapja.

Ei ole võimalik olla masenduses, kui sul on…

…õhupall? Seda muidugi ka. Aga selle nädala uudiste valguses ütleksin ma, et ei ole võimalik olla kurb, kui sulle tuuakse pakike su lemmiktoodetega. Hmm, see lemmiktoodetest kirjutamine on vist viimasel ajal päris popp? Marimell kirjutas oma armastusest Dermosil kulmuvärvi vastu, keegi teine oma armastusest räimerullide vastu. Mul jääb nüüd vaid kripeldama, kes see oli? Ma olen viimasel ajal ilmselgelt liiga palju blogisid lugenud, kui meeles ei ole. Ühesõnaga, mina kirjutan ühest oma lemmikust.

Turblissist.

Alustame kaugemalt. Nädala alguses teadsin ma täpselt, mida me kolmapäevase vaba päevaga ette võtame. Mul oli oma vaimusilmas välja mõeldud ideaalne ja idülliline saunapäev. Instagramivääriline. Ma teadsin täpselt, kuidas me vihtleme eukalüptilise saunaauru sees, jahutame end külma vett pähe kallates, joome saunatrepil limpsi, viskame Hugole palli ja teeme jala- ning näomaski. Läks teisiti.

Teisipäeval kui olin esiteks oma silmad peas punaseks nutnud ja tundsin, kuidas maailm natukene katki oli läinud, helistas mulle imearmas Sirli, et toob mulle kotikese ära. Teate, mis mulle Turblissi juures veel meeldib? Selle suurepärase brändi taga olevad naised ja nende ellusuhtumine. Turbliss on nende nägu – särav, positiivne, väekas ja eestimaiselt naiselik. Sirli suur naeratus oli sel hetkel just see päike, mida ma vajasin.

DSC06568

Jalamaski võtame me reisile kaasa. Saame laevas spaatades panna aja kiiremini liikuma. Mida sa ikka seal Paldiski-Kappelskär laeval 10 tundi teed? Päevane laev.  Või ei, mul tuli parem mõte. Me saame spaatada vanaema Ülle vannitoas. Talle kindlasti meeldiks meie järel koristada. Okei-okei, see viimane oli ekstra tema kiusamiseks kirjutatud, me ju kõik teame, kuidas tema juures duši all käies ei tohi isegi põrandat märjaks teha. Ärge minult küsige, kuidas see võimalik peaks olema. Vaid minu ema teab seda. Samas kui ta end hästi ülal peab, siis me võime oma kama temaga ka sheerida. Vaatame laupäeval õunte pealt.

DSC06540

Mul on lisaks näomaskile kaks palju lemmiktoodet nende valikust, aga on kaks toodet, millest ma suvehakul eriliselt puudust tundsin. Üks neist on pinguldav ja ergutav kehaõli. Mul on äärmiselt kuiv nahk, eriti jalgadel. Kohe kui talv läbi saab ja jalad natukene päikest saavad, muutuvad need paberkuivaks. Tegelikult kui aus olla, siis mu jalad ei ole paberkuivad vaid suvel.  Kui unustan hommikul kreemitada, siis päeva peale näen juba, kuidas nahk on valge “lumevaibaga” kaetud. Ainuke toode, mis on mu jalad terve päeva (ja pikemalt!) niisutatuna hoidnud on just seesama kehaõli.

Peale lennureise kui ma saan oma kohvri pagasilindilt kätte, on just see õli esimene asi, mille ma välja otsin kosmeetikakotist, sest no lendamine ei meeldi mu nahale kohe ü-l-d-s-e. See õli on väga paljudes olukordades mu elupäästja. Kui teil on kuiv nahk nagu minul, siis te saate aru, kui oluline on leida see üks ja õige toode.

DSC06554

Sära andva rabaveega tutvusin ma esimest korda eelmise aasta jaanuaris. Mõned nädalad tagasi just mõtlesin, et pagan ma oma rabavee ühele tuttavale ära andsin, nüüd oleks nii endal vaja läinud. See on üks selline toode, et kui tunned ennast räbalasti, siis pihustad end 24K kullaga rikastatud rabaveega üle ja tunned end palju nooremana. Nii umbes 35-aastasena. Aga ilma naljata, see tõesti värskendab ja annab särava jume. Mitte sellise – “vaadake, mind ma säran päikese käes nagu kuldmuna” – sära, aga loomuliku ja kauni jume. Nooruslikuma.

Ida muidugi on sellest veest hullupööra vaimustuses. Kui ma luban tal seda vannitoas oma juustele ja näole piserdada, siis päikesekiirte käes see tõepoolest helendab kuldselt, nii et me saame oma hommikuid majesteetlikult alustada. Teate ju küll, meil on hetkel printsesside faas käsil ja kõik peab olema “täiuslik nagu printsessil”.

DSC06546

Terve maikuu kehtib Turblissi e-poes kood “estonian”, mis annab teile – 25% allahindlust kõikidelt toodetelt. Olge siis julged seda kasutama:)

EBA2018 ehk Tootsi tahaks maha lüüa!

Ütlen ausalt- mulle meeldis selleaastane blogiauhindade jagamine. Võrreldes selle korraga kui ma kaks aastat tagasi kohal käisin, oli areng paremuse poole silmnähtav, korraldus professionaalsem ja üritus paremini jälgitav. Põhirõhk oli laval ja auhindade kättejagamisel.

Kui oli arvamusblogide kategooria nominentide ülesloetlemine, oli mu ainus palve, et palun mitte mina esimeseks, palun mitte mina…Auhinda ja esikohta on tore saada küll, aga ma päriselt päriselt siiralt ei armasta intervjuusid. Läks aga nii, et laval olevale diivanile ma potsatama pidin. Ära ei surnud, aga intrigeerivatele küsimustele vastuseid ka väga anda ei tahtnud (ja halloo, kui on teada et Saagim juhib show’d, siis on ka teada, et oodata on krõbedaid küsimusi). Kõik ju teavad niikuinii, et minu ja Malluka “sõjajala” põhjus on puhas minupoolne kadedus, mis seal enam selgitada.  Aga noh kui natuke valgustada teemat, siis tema tundis, et mina tegin talle haiget ja mina tundsin, et tema mulle. Siiamaani ilmselt tunneme täpselt nii. Võite öelda, et pada ja katel. Ilmselt teil on ka õigus. Ja nüüd (olles Mallukast ju tunduvalt vanem ka ) ma lihtsalt ei mõista paljusid tema otsuseid ja tegusid, me ei saakski sõbrad olla, sest mina jääks kogu aeg näägutama, et omg miks sa ometi seda teed ja tema kurtma, et omg, miks sa ometi ei lase mul elada.

IMG_7262_filtered

Tagasi ürituse juurde.

Ainus asi, mis mind tõeliselt võib olla häiriski oli see, et kogu üritus keskendus vaid esikohale. Mulle meeldiks kui ka teine ja kolmas koht saaksid tähelepanu. See oleks minu meelest lihtsalt aus. Ja ka huvitav. Mulle näiteks meeldiks kui nominentide kohta oleks väike tutvustav videoklipp. Kui paljusid blogisid ei tunne, võib olla isegi ka võitjat, siis see teeks ürituse põnevamaks jälgida. Ma ei tunne nägupidi ilmselt 97% blogijatest, aga tahaks teksti ja inimest kokku viia küll.

Mul oli hea meel, et ma Agnese endaga kaasa sain, sest mulle üldse ei meeldi üritustel üksi olla ja kuna ma kedagi nii väga ei tunne ka, siis…no ma ei tea, mulle lihtsalt ei meeldi üksinda käia sellistel üritustel. Agnes on ka tõestus sellest, et blogi võib toimida ka nagu sõbrannade leidmise Tinder. Väga cool tšikk, isegi hoolimata sellest, et talle mu Skype (üks mu kassidest)-karvadega kingad ei meeldi.

IMG_6729_filteredIMG_6730_filtered.jpg

Tegelikult peaks ka afterparty ikka olema samas kohas. Ei teki võimalust laiali joosta inimestel. Me läksime peale auhindade jagamist Triinu juurde ja siis sealt edasi Sesselisse, aga metsikut möllu me eest ei leidnud. Samas ega see meid ka ei kurvastanud, sest meis endas oli metsikut möllu piisavalt. Mul ei ole vist pikka aega nii lõbus olnud. Sessel muide üllatas väga positiivselt. Ma ei olnud sellest kohast midagi kuulnud, miks peakski kui ma vanalinnas ei käi üldse ja ega ma suurt midagi head sellest ka arvata ei osanud, aga tõesti väga kihvt koht oli. Öine/varahommikuna vanalinn aga samas üldse mitte minu teetassike. Kohutav džungel. Ma olen täiega rohkem Loomelinnaku inimene.

Ma oleks tahtnud natuke teiste blogijatega ka suhelda, õnne soovida võitjatele, aga eks see mu enda süü ka, et me saalis kuhugi üles peitu pugesime ja oma juttudega nii hõivatud olime. Pärast oleks tahtnud kasvõi Manjanale öelda, et hästi panid, head show´d tegi laval.  Ütlen siis nüüd blogi vahendusel palju õnne võitjatele. Olid nad suured või väikesed blogijad, suuuuuvvvaaaaa, sellel ei peaks mitte mingit  tähtsust olema.

Vanalinnast koju jõudsin ma kell KUUS HOMMIKUL. Sõime Viru tänava Hesburgeri ees pingil burksi ja ajasime kõige lollimat loba, mida üldse ajada saab. Kui ma kolm tundi hiljem kodus silmad esimest korda lahti tegin, tundsin ma end nagu Kiir, kes tahaks Tootsi maha lüüa “Lati Pac” joomise eest. Aint, et Kiire asemel oli Triin. Mõtlesin, et kurat küll, oli meil vaja nii kaua linna peal laaberdada, et nüüd on ilus pühapäev raisus, kuid teate kui mõnus oli vahelduseks täiesti hullu panna. Jah, ma olen juba selles vanuses, et pargipingil kell kuus Hesburgeri söömine on “täiega hullu panemine”. Marek vaatas mind koju jõudes nagu ma oleks kolm nädalat ära olnud.

Ja lõpetuseks lugu sellest, kuidas oma vitsad peksavad. Eile sõitsime Idaga ujulast mööda ja Ida muidugi ütles, et homme läheme sinna. Ma vastasin jajah, sest ma ausalt ei viitsi kogu aeg ta juttu süveneda. Ei süvenenudki. No ja nii juhtuski, et ma olin lapsele lubanud, et läheme täna ujuma ja kuidas sa oma lubadust siis täitmata jätad. Kloppisingi lõunaks end kokku ja ujuma me läksime. Maidla veehoidla vesi oli megakülm, aga olgem ausad, mõjus värskendavalt. Seda oli mulle vaja.

Vot nii hull pidu oli sel aastal EBA. Mulle meeldis. Turblissi kinkekott meeldis ka, sest…Turbliss ju! Teeb “s…st saia”. Vähemalt minu puhul. Kui ma tunnen end loppis või väsinud, siis pole midagi paremat kui Turblissi 24k kullaga turbamask. Minu inimeseks tegemiseks läheb küll harilikult ohtralt meiki vaja, aga teinekord piisab ka vaid turbamaskist. Lähengi maski tegema.

Ja päriselt – aitäh teile, kes te mu poolt hääletasite. Nii armas on vahelduseks saada aru, et mitte kõik ei vihka sind ja su blogi, vaid lausa peavad seda endale sobivaks meelelahutuseks!

Fotod: Anton Klink ja Martin Ahven

Reklaam. Puhas reklaam. Sest lihtsalt hea kraam.

Ma olen oma sinasõprusest Turblissiga varem ka rääkinud, aga eile kui ma endale jälle turbamaski tegin ja reaalselt tundsin, kuidas see mu kortsud (kasvõi ajutiselt) pingule tõmbas, mõtlesin, et ma pean sellest heast kraamist natuke rohkem rääkima. Sõna otseses mõttes reklaami tegema. Sest häid asju tuleb kiita.

Nende näomaskiga olin ma ammu tuttav, ebaregulaarselt ka kasutanud, aga nüüd on mul paarist tootest lausa sõltuvus. Esimesest olen ma juba rääkinud, aga kui te pilte vaadates mõtlete, miks see üks pudel nii kriimustatud on, siis sellele ongi üks väga lihtne selgitus – see on mul kogu aeg kaasas ja igal pool. Mul ei ole kunagi olnud probleemne nahk, aga mul on kuiv nahk. Eriti kuivaks muutub see lennukisõidul ja üllatus-üllatus Norra talves. See sügvaniisutav näoõli on puhas õnnistus. Mul on oma pudelike peaaegu otsas, sest ma kasutan seda igal hommikul ja ilma selleta kohe ei oska (ERITI Norras!).

IMG_6030.JPG

Teine toode, mida mulle meeldib hommikul näole piserdada on rabatoonik. Nüüd olen ma seda kasutanud kolm kuud ja eile kui ma peeglisse vaatasin, pidin ise ka imestama kui särav jume mul oli. Ausalt, ma ei liialda. Kuna ma väga palju meiki ei armasta, siis on jume minu jaoks väga oluline, aga ka meiki kandes meeldib mulle päeva peale sellega nägu värskendada.

Sära andev rabavesi 24K kullaga, mida ma küll Norra kaasa ei võtnud, sest igapäevaselt ma talvel ei raatsi seda kasutada, on ka veel üks neid lemmikuid, mille ma pean ära mainima. Suve saabudes olen ma kindel, et sellest saab meie suvi suvelemmik nr1. Kas veame kihla?

IMG_6032.JPG

Kehaõli on mu meigikotis samamoodi asendamatuks muutunud, täpselt samadel põhjustel, et kuiv nahk, aga lõhn…ka lõhn on üks põhjus, miks see mu üheks uueks lemmikuks on saanud (peale vana head EA Green Tea´d, EA jääb mu jaoks alati selleks esimeseks lemmikkreemiks, nii nagu mu lemmiklõhnaks jääb alati Issey Miyake L´eu D´Issey, kuigi lõhnade suhtes olen ma tunduvalt rohkem truudust murdnud kui kreemide suhtes.)

Ja lõpetuseks minu lemmiklemmiklemmik, absoluutne must have kõikidele, kel juba natuke või rohkem vana nahk, mis pinguldamist vajaks. Bioaktiivne turbamask 24K kullaga – aitäh sulle, et sa olemas oled! Reklaamtekst ütleb “tõestatud toime”. Ma kirjutan kahe käega siia alla. Ma ei saa öelda, et mu otsmik on nüüd kortsuvaba, seda mitte, ilmselt päris imetoodet vananemise vastu ei ole siiski olemas, aga olemasolevaid kortse SILUB see mask küll täiega. Pinguldab nahka ka. Selles ei saa üldse kaheldagi. Peale 10 minutit maski on nahk hoopis teine. Teate kui ilus sära nahale jääb peale maski tegemist? Olgugi, et (minu puhul) vaatab mulle peeglist ikka vastu kolme päeva pärast 37-aastaseks saav naine, siis see mask annab vähemalt seitse aastat noorema enesetunde. Ma tahaks küsida, et ei tea, mis imeained seal sees on, aga ma ju tean. Bioaktiivsed turbaühendid ja humiinained ning 24karaadise kosmeetilise kuld. Toimiv valem!

Mõnda aega oli mu lemmik Domina Elegans 5D Golden Beauty näomask, aga mingi hetk hakkasin ma otsima looduslikemaid alternatiive. 100% looduslik, vegan ja käsitsi valmistatud Turbliss tundub TÕESTATULT ülihea valik.

Mul oleks hea meel teada saada, milline on teie kokkupuude ja tagasiside nendele toodetele? Kas nõustute minuga? Jätke postituse alla oma kommentaar ja ma loosin reedel – 16.03 välja kotikese oma lemmik Turbliss toodetega. 

IMG_6056.JPG

Turbliss was born out of the dream to give more value to a very special natural resource using the knowledge of our grandmothers in combination with modern science. Together with scientists and bog specialists, we have worked out unique methods how to find, dig, analyze, and process balneological peat in order to turn it into an easy to use functional cosmetic product for a modern human being.

Balneological peat is natural high technology. Its original composition is extremely rich and bioactive – humic, fulvic, and hymatomelanic acids, inorganic minerals, lipids, amino acids, enzymes, microelements, phytonutrients, antioxidants, and sulphur. These bioactive substances penetrate deep into the skin, restore its elasticity and normal functioning. Peat works a an effective anti-age treatment and an enzyme peel, it deep cleanses and balances problem skin, alleviates psoriasis and eczema, stimulates skin microcirculation and metabolism. Turbliss face masks are all deep cleansing and deeply moisturizing at the same time when used correctly. Humic acid is strong enough to reverse the oxidation process and reduce cellulite.

My favorites:

Deeply Moisturizing Face Oil – Limited Edition product for cold seasons. Deeply moisturizing and protective. Suitable to use as a cold protection. Contains high levels of omega 3, omega 6 fatty acids, linoleic acid and phytochemicals which keep the skin elastic and healthy. Orange and myrtle essential oils support skin structure and uplift the spirit. 100% natural.

Bioactive Peat Toner – 100% pure peat water. Cleanses, refreshens, revitalizes and tones the skin. Minimizes pores, helps even out skin tone and texture.  Restores normal pH of the skin. 100% natural. TurBliss Bioactive Peat toner is a living product. It is only mechanically filtered and contains the unique bioactive complex without any refinement. Real peat water is dark yellow or even brown because it contains the same humic substances as peat. Peat Tonic is packed in a dark glass bottle with a comfortable spray pump. It is easy to carry it around, to use it on a cotton pad or just as refreshing spray. The product does not contain any fragrances or additives. It is suitable also for sensitive skin. Hypoallergenic.

Bioactive Peat Mask with 24K gold – Pure micronized peat enriched with 24K gold. Smoothes out existing wrinkles and prevents the formation of new wrinkles. Slows down the process of collagen depletion. Gold ions stimulate cell metabolism and help maintain moisture balance. Decreases skin receptivity to allergies and infections and helps to restore skin tissue. Increases the production of elastin in fibroplasts keeping the skin elastic and toned. Bioactive substances penetrate deep into the skin and restore its normal functioning. Efficient anti-ageing treatment, reduces pigmentation, heals problematic skin, alleviates acne, eczema and psoriasis. Accelerates skin metabolism, enlivens and tones the skin. Proven results. No added ingredients. 100% natural.

Firming and Elivening Body Oil – A perfect home SPA product with a strong aromatherapy effect. Moisturizes, firms and revives dry and dull skin. Geranium and juniper berry stimulate skin metabolism, help to reduce water retention and remove toxins from the skin. Suitable to use as a massage oil. When applied to damp skin the oil absorbs quickly. Recommended to use after Bioactive Body Scrub Mask. Contains natural essential oils. 100% natural.

Would you like to win Turbliss peat products? If so, then just leave a comment under this post if you have had any experience with peat products before? I will pick one lucky winner who will receive a bag with my favorite Turbliss products this Friday – 16.03. 

Võileiva- ja turbalõhnaline Eesti//My Estonia – smelling of proper rye bread and peat

Meil oli Idaga vaja lavastada üks Eesti teemaline pilt. Mitte ühtegi ideed ei tulnud. Nädal aega oli mu peas täielik vaikus ja ma olin juba alla andmas, sest ei tulnud mitte ühtegi ideed. Täna hommikul istus Ida tugitoolis, seljas oma lemmikseelik ja mugis isukalt vorstivõileiba. Ja mulle sähvatas, et me ei peagi midagi erilist lavastama. See emotsioon, kuidas laps rahvariideseelikus sööb rukkileiba ongi piisavalt Eesti. Ei ole midagi paremat kui rukkileib. Eriti kui oled pikalt kodust ära olnud.

Minu fotode tegemise oskused on suhteliselt nullilähedased, kuid mu jaoks ei olegi see oluline – oluline on see, et emotsioon edasi saaks antud. Minu meelest sai.

IMG_5259.JPGIMG_5250.JPGIMG_5251.JPGIMG_5265.JPG

Kui me juba Eesti teemas olime, siis lubasin Idal koos endaga turbamaski teha. Eks ta paras mökerdamine on, aga lapsel oli lõbus ja noh ma hetkel püüan õppida mitte nii range ema olema. Ei pea kõik alati läikima ja korras olema, kuigi Mr. Poppins eelistaks ilmselt, et meie maja läigiks 24/7 nagu prillikivi. Maski juurde tagasi tulles, siis mina teen parasjagu kuuri, mis pidada  näonaha nooremaks tegema. Mitte et ma näeks, et ma juba 10 aastat noorem välja näeks, aga nahk on küll juba paari korraga nii palju pehmem ja siidisem. Võib olla ma kujutan ette, aga mulle tundub, et kuidagi rohkem trimmis on ka. Igatahes hästi värske tunne on alati peale maski tegemist. Täiega soovitan Turblissi kõigile endasugustele, kes “oma vanusest nii palju vanemad välja näevad” (teadjakägude vanasõna).

IMG_5277IMG_5278IMG_5279IMG_5285.JPGIMG_5303.JPG

Mr. Poppins tunneb ka end ilmselgelt palju paremini, sest terve tänase päeva on ta mööda maja ringi tuhisenud ja meid ahistanud oma koristamise jutuga. Küll on siin must ja seal must (hetkel näiteks peseb ta ahjuust). Et ta vaikima saada võtsime me Idaga ka mopi ja lapi kätte ja tegime siis elamise korda. Sai küll ilusam, aga kas see oli nüüd nii kiireloomuline asi, et meie nädalavahetuse idülli oli vaja lõhkuda oma argiliste asjadega. Pseudoprobleemidega.

Mu sõber sul on pseudoprobleem
Pseudoprobleem
Pseudoprobleem

Krt, miks Miljardid edasi ei saanud “Eesti Laulul”?

IMG_5313IMG_5318IMG_5326IMG_5321

//Me and Ida needed to stage a photo, that characterizes Estonia. I didn’t have any ideas for that. For a whole week all I could think of was empty silence and I was already about to give up. But this morning, Ida was sitting in an armchair, wearing her favorite skirt and munching on a sandwich. Bingo! I realized, that we didn’t have to do anything special. This emotion, how a child, wearing folk costume, is eats rye sandwich, is Estonia enough. There is nothing better than rye bread. Especially, if you have been away from home for far too long.

I am not the best in taking photos, but for me that is not important at all – it is important to forward the emotion. I think I did it pretty well.

Talking about Estonia, I allowed Ida to do peat facial together with me. Yes, the process was quite mucky, but she enjoyed it and well, I am trying to learn how NOT to be that strict mum at the minute. Everything does not have to be nice and shiny 24/7, though Mr. Poppins would probably love that. Going back to the facial, them I am in the middle of a cure, which is supposedly making your skin look younger. Not that I can see that I already look 10 years younger, but the skin itself is much softer and silkier after couple of times. I might be imagining here, but it also seems more trim. Anyway, I feel so much fresher after every facial. So I highly recommend Turbliss to my kind of people, who “look so much older from their age” (according to the internet know-it-alls).

Mr. Poppins is feeling much better as well, because he has been rushing around the house all day and pestering us with his cleaning blab. There is dirt here and dirt there (at the moment he is cleaning the over door). Just to make him quiet, me and Ida took a mop and a bucket and did the cleaning. Well yes, it looks nicer, but how urgent it was to ruin our idyllic weekend with every day matters, is another story. Pseudoproblem.

My friend has a pseudoproblem

Pseudoproblem

Pseudoproblem

 Damit, why didn’t Miljard qualify to the final in “Eesti Laul”?

Sada kraadi külma, lumi ja kuiv nahk //Surviving Norwegian winter. Skin care.

Ma ei mäleta, kuna ma viimati nii palju lund nägin. Kui maja ees on Idakõrgused lumevallid, siis tegelikult kõik tänavaääred on põhimõtteliselt minuga ühte kõrgust vallidega ääristatud. Päris ulme! Ja lund lubati veel. Ma saan aru, et täiskasvanutel võib täitsa kõrini olla lumest, sest keegi peab ju parkimiskohti ja kõnniteid kühveldama, aga laste seisukohast ei saaks vist ideaalsemat talve olla. Külma on ka mõnusalt. Sada kraadi just ei ole, aga täitsa kuusteist miinuskraadi siiski.

Selliste talveilmade suurimaks miinuseks on minu jaoks, et mu nahk on täiesti kuiv. Käisin duši all ära ja tundsin, kuidas nahk oli kohe vastikult kriipivalt kuiv. Ilma niisutava kreemita ma Norra elada ei saa. Keha jaoks on mul vanad lemmikud EA Honey Drops ja üks täiesti tundmatu Poola kreem, aga näo jaoks olen ma erinevaid variante katsetanud.

Paar kuud tagasi puutusin ma lähemalt kokku Turblissiga. Turblissi maski teadsin ma juba ammusest ajast, kes ei teaks, aga teisi tooteid ei olnud ma kasutanud. Nüüd sai viga parandatud. Lemmikuks, nii minul kui Idal, sai sära andev rabavesi 24K kullaga. Peale lühikest kasutamist ei oska ma öelda, kas see niisutab, silub kortsukesi ja tõstab naha elastsust nagu reklaam lubab, aga kauni sära andis nahale küll. Idale meeldis toode ilmselgelt lihtsalt sellepärast, et see sädeles ja seda tohtis endale peale pihustada.

Aga tagasi kuiva naha ja Norra juurde.

2

Norra jaoks viskasin ma kosmeetikakotti kaasa sügavniisutava näoseerumi. Tegelikult pean ma aus olema ja ütlema, et ega ma nii taibukas ei olnud, et oleksin arvanud, et mul seda igapäevaselt vaja läheb, ma tahtsin sõbrannale seda proovida anda, aga jumal tänatud, et selle kotti viskasin.  Ma ei tea, kuidas ma selleta siin ellu jääks. Okei, muidugi ma liialdan veidi ja küllap ma sõbranna kosmeetikakotist mõne kreemi oleks leidnud, aga käsi südamel – kuiva naha parim sõber karges kliimas.

Boonuseks veel, et turvas toimib kortsuvastase hooldusena, kiirendab naha ainevahetust, ergutab ja elustab nahka, nii et pole ime, et see minu kosmeetikakotis kindla koha leidis. Mu kosmeetikakotis on väga vähe tooteid ja sinna on üsna raske pääseda;)

//

I can’t remember the last time I’ve seen that much snow. If the heaps in front of the house are as tall as Ida then the sides of the streets are edged with heaps that are basically my height. Out of this world, really! And they have forecasted more snow. I can understand why grown-ups are quite sick of snow because someone has to shovel out the parking spaces and pavements. But from a kid’s perspective, you couldn’t wish for a more idyllic winter. It’s chilly enough as well. Not exactly minus hundred but down to sixteen degrees below zero definitely!

The biggest downside of winter weather like this for me is my completely dry skin. I walked out of the shower and felt my skin itchingly dry . I couldn’t live in Norway without a good moisturiser. For my body I’m trusting my old favourites EA Honey Drops and a completely unknown Polish moisturiser. When it comes to my face, I have tried all sorts of different options.

A few months ago I was introduced to Turbliss more closely. Obviously I knew about their facial masks (who doesn’t!), but I hadn’t used any of their other products. I have now made up for that. One of mine and Ida’s favourites is Turbliss Illuminating Peat Water with 24K Gold. I haven’t used it for long enough to comment whether it moisturises, smooths the wrinkles and enhances the natural elasticity of the skin like it promises to do but it does give a nice glow to the skin! Ida obviously likes it mainly because it glitters and she’s allowed to spray it on her.

But back to Norway and dry skin.

Coming to Norway, I especially threw Turbliss Deeply Moisturising Face Oil into my vanity bag. I must admit that I actually wasn’t clever enough to think that I would need to use it daily here. I only wanted to bring it for a friend to try but thank goodness I grabbed it with me. I really don’t know how I would survive without it here. Alright, I might be slightly exaggerating and I probably would have found a moisturiser from my friend’s vanity bag but hand on heart, this face oil is honestly the best thing for dry skin in this crispy weather.

The fact that peat acts as anti-wrinkle treatment, speeds up the metabolism of skin, enlivens and rejuvenates the skin are all added bonuses! No wonder it’s found a place in my vanity bag. There aren’t that many products in that bag and it’s pretty difficult to get admitted 😉