Kuna eile oli minu totaalne murdumispunkt, siis täna tegin ma otsuse, et võtan mõneks ajaks aja maha töötegemisega. Mis on naljakas, sest kaks minutit peale seda kui ma olin ukse enda tagant kinni pannud, sain ma telefonikõne, kus mind kutsuti töövestlusele, aga see selleks.

Ma olen pikka aega oma pere jätnud tahaplaanile ja on aeg natuke suhteid lappida. Perega koos olla. Oma haavu lakkuda. Teha väikene restart oma tunnetes. Võtta aeg maha.

Ma ei karda, et ma ei saa hakkama. Alati on saadud. Igas olukorras. Minu närvid ja usk endasse on ka midagi väärt.