Mulle jäi hiljuti kõrvu uudis uuringust, mis tõestas, et et kõik, mida me sotsiaalmeedia vahendusel näeme, ei ole alati kuld. Üllatus-üllatus – nagu me tegelikult seda ei teaks. Aga juttu oli siis siinkohal paaridest, kes läbi Facebooki ja Instagrami tunduvad olevat üliõnnelikus suhtes, varjavad tegelikult seda, et midagi on suhtes hoopis mäda. Ma olen seda kusjuures tihti varem ka mõelnud.

Ma usun, et meil kõigil on üks tuttav või tuttava tuttav, kes postitab endast ja oma kaasast pidevalt selfisied, allkirjaga “true happiness” või “minu lotovõit” või midagi sarnast. Kas te ei ole kunagi end leidnud mõttelt, et aga miks ta seda teeb? Üsna tihti on selliste selfie´de taga hoopis teine maailm. Mina tean konkreetselt üht meest (jah, meest!), kel oli kodus oma naisega kriis, naisel tekkis isegi silmarõõm/armuke või mõlemad, ma enam nii täpselt ei mäleta. Mees aga postitas kogu aeg õnnelikke perepilte Facebooki. See oli nii tragikoomiline, sest neid tundvaid inimesed teadsid kõik, et antud hetkel oli nende pereelu kõike muud kui õnnelik.

Või siis hakatakse kõigile rääkima kui hea ja tore kaasa kodus on. “Tugiisik”, “minu maailm, ilma kelleta ei saaks elada” ja nii edasi. Võib muidugi ka nii olla, aga ma tean vähemalt kahte suhet, kus sellise imala jutu taga on paratamatus/lollus/hirm ja oskamatus üksi olla. Ma tean, et naispool ei ole oma eluga rahul. Kui seda teada, siis hakkavad hoopis teist juttu rääkima ka tema ja abikaasa sotsiaalmeedia postitused, aga kui mitte teada, siis tundubki, et awwww nii romantiline – “minu maailm”.

Paarid, kes kõigile kuulutavad, et nad mitte kunagi ei tülitse. Mina ei usu seda. Mitte et me nüüd ise ka Marekiga metsikult maid jagaks, aga nägelemisi, ütlemisi ja tülisid tuleb ikka ette. Olgu need siis teemadel “kas see klaas peseb end ise ära” või “miks sa last oma tuppa magama ei pane”, aga ikkagi tülid. Nääklused. Aga on inimesi, kes raiuvad, et nad mitte kunagi ei tülitse. Kas see saab nii olla või nad lihtsalt varjavad midagi?

Ja siis (minu jaoks) vana hea klassika – Facebooki check in´id ja diibid mõtteterad armastuse teemadel. “Mina musiga tähistamas”, “Musi on maailma kõige parem, kinnitasime oma armastust reisiga Balile, musi kinkis mulle teemantsõrmuse. Armastan sind kuuni ja tagasi.” Diibid mõtteterad jagunevad kaheks – imal armastus ja reetmine. “Minu maailm varises tükkideks, ma ei tea, kuidas edasi minna, ma ei usu enam armastusse. Mõnda aega hiljem jälle “musi on kõige kallim maailmas”. Ja et siis keegi ei mäletaks neid reetmise ja “armastus teeb haiget”- teemalisi postitusi, tuleb neid “musiga siin” ja “musiga seal” postitusi oksendamiseni.

Mis teie arvate sellest teemast?