Mul on rohud jälle võtmata*

Et üdini aus olla, siis tegelikult tahtsin ma kirjutada ühest humoorikast Facebook i sõnamängu grupist (for oss som falt i ordspillgryta). Seal on igasugu vahvaid meeme ja sõnamänge, mõnikord ka selliseid lapsikuid ja teinekord noh mitte nii naljakaid. Viimasel ajal käin ma seal puhtalt juba vaid kommentaare lugemas, sest pole asja, mille peale inimesed seal ei solvuks ja kaklema ei läheks. Viimati kirjutas keegi, et nooo, kas sõidutasite oma lapsed ka kliimamuutuste streigile. Mu meelest oli see päris naljakas, sest olgem ausad – palju räägitakse kahjust, mida lennukid kliimale teevad, aga kliimamuutuste kohtumistele sõidetakse just lennukitega. Iroonia. Ja siis hakkas peale, et selliste asjade üle ei tohi nalja teha, et kes see inimene on, kes niimoodi looduse üle irvitab. Nalja ei tohi teha ka surma, haiguste, alkoholi, poliitika, laste, mustanahaliste, pagulaste ega laias laastus kellegi üle, sest nali võib kedagi solvata. Kui pidevalt tuli gruppi uusi liikmeid ja kuus korra jagas keegi “makrell tomatis” nalja, tuli appihüüdeid, et isssssssand, ei ole enam naljakas. Nüüd nutavad nad makrell tomatis nalju taga, sest see ei solvanud kedagi.

images.jpg

Pea iga päev ütleb keegi, et lahkub grupist, sest naljad ei ole enam sõnamängud, vaid tobedad meemid (mis minu primitiivse aju jaoks on ikka täitsa naljakad). Täna oli jälle üks selline lahkuja, kes oma lahkumisest stseeni tegi.

57000743_10157074137889593_7129225238356688896_n.jpg

Ja nii jõuangi ma Palja Porgandini. Andke andeks, aga ma ei suutnud vaiki olla, ma lihtsalt ei suutnud! Eks neid dramaatilisi (sotsiaalmeediast)lahkumisi on teisigi olnud, aga see on kirss tordil. Kas see ei olnud (vähem kui) nädal aega tagasi kui PP kirjutas “Head aega praeguseks. Tulen tugevama ja õnnelikumana tagasi. Loodetavasti… Kui olen tagasi, annan teile teada, mis minuga juhtunud on. Mul ei ole 23. aprillini ligipääsu tehnikale, kaasa arvatud telefonile, seega palun ärge pommitage mind sel ajal millegagi, et saaksin olla rahus ja vaikuses. Armastan teid kõiki ja tänan teid toetuse eest” ?  Ma ei jälgi PP blogi ega instat, sest minu kibestunud vanamuti aju jaoks tuleb sealt totaalset iba, aga millegi pärast sattusin ma täna Sky.ee lehele, kust leidsin uudise, et Porgand on juba (ilmselt tugevama ja õnnelikumana) tagasi. Minu kalendris on täna 16.aprill. Ja mitte ainult ei ole ta tugevam ja õnnelikum, vaid ta on lausa “oma DNA-d ümber kujundanud.” Kas tuleb üllatusena, et sünge “lahkun sotsiaalmeediast” postitus on ka kadunud?

Ma päriselt tahaks talle öelda, et sa ei ole lennujaam, sa ei pea oma lahkumisest teada andma. Eriti kui maandud nädal aega enne expected arrival time. Natuke on ju koomiline? Ei?

*seda ikka kiputakse mulle ütlema kui ma jälle kedagi koolikiusaja tasemel kiusan. Lame kommentaar, aga ilmselt KKKK (kibestunud kade kole kommentar) muutus igavaks. 

Ää, ma ei saa ju ää, süskad ju ää

Teeme diili. Jätame selle osa vahele, et kui ei meeldi, ära vaata ja mis sa, paks vanamutt, virised, kade oled. Keda häirib, et hakkan kohe rääkima Palja Porgandi reisitoidusaatest, vajutab nüüd selle lehe lihtsalt kinni.

On juhtunud nii, et ma olen vaadanud kolme osa (ehk kõiki?) Palja Porgandi “romantilisest tõsielusarjast”, mille pealkirjas on inimeste eksitamiseks sõna Itaalia. See saade võiks olla vabalt filmitud Tallinna bussijaamas, Tartu Tasku keskuses, Rotermanni kvartalis. Ühesõnaga kohas, kus oleks toitu/toidukohti, toole, autosid, parklaid, sest rohkem SIHTKOHAST kui sellisest te kuulda, näha ei saa. Ma ei saa aru, kuidas on võimalik, et inimesed teevad REISISAATE ITAALIAST, aga Itaaliat tuleb saate jooksul juttu umbes nii palju kui kaamera näitab väsinud Porgandit, kes ohkab autos, et on tänasest päevast nii väsinud, või sõidab gondeltaksoga hotelli ja ohkab, et on terve päeva mööda Veneetsiat jalutanud ja nii väsinud. Sellest tervest päevast näeme meie loomulikult vaid fuudi preppivat Porgandit, järjekordset pitsaurgu ja gondi, millega koju sõidetakse, sinist seljatuge. Vauuuuu! Aitäh selle põneva ülevaate eest Veneetsiast ja loomulikult ka Floorentsist. Seda viimast tahaks isegi külastada, huvitav, kus see asub. #facepalm

Kui esimeses osas häiris mind kohutavalt Porgandi eputamine ja eneseimetlemine (mis on otseloomulikult siiani saates kesksel kohal), siis nüüd see mind enam (nii)ei häiri, mind häirib hoopis see, kuidas see saade on nii segane. Ses mõttes, et reisisaade Itaaliast. See saade on reisisaatest ja Itaaliast tutvustavast saatest sama kaugel kui…mina Nobeli kirjanduspreemiast. Jumala eest, ma arvan, et iga teise blogija reisikirjeldustest saab rohkem huvitavat infot maa kohta teada kui sellest saatest. Ja ma ei oodanudki mingit dokksarja või sama tõsiseltvõetavat saadet kui need päris reisisaated. Sellel saatel oleks point kui see oleks “Iga teine päev Palja Porgandina” – näha on, et lisaks eneseimetlusele keerleb ta maailm vaid süskade ja preppimise ümber, väga palju muud tema peakesse ei mahu. Ahjaa, valetan, natuke mahub saatesse ka vaatamisväärususi , näiteks üks hoone, mida ta varem on pildilt näinud, sobib hästi tema Instagrami, sest “see on nii nunnu valge”.

Aga see söögi ümber jahumine. Pühaissameie!

Kui sa lähed Itaaliasse ja tahad ka seal oma süskasid lugeda, siis no miks, no miks sa käid vaid pitsabaarist pitsabaari ja krigised, kuidas tahaks süüa, aga ei saa, sest süskad. Kui see saade mingil kummalisel moel peaks toetama tervisliku eluviisi propageerimist, siis igal juhul teeb see sellele karuteene. Tervislik toitumine on selle saate järgi tõeline piin ja ei paku absoluutselt mingit maitseelamust. Lisaks on Itaalia toit nii mitmekesine ja võrrrrrratu, aga saade keskendub vaid burgeritele ja pitsadele nagu oleks see ainus toit Itaalias. Oh seda õnne kui nad lõpuks leidsid “päris poe”, kust sai osta “zero sugar Red Bull´i”. Päriselt??? Mida helli, ausalt!

Millegi pärast ma ei arva, et Porgand tegelikult rumal on, vähemalt nii rumal kui see karakter, keda ta etendab, tal oleks minu meelest täitsa potentsiaali teleekraanil vaatajate meelt lahutada, aga reisisaate asemel võiks ta keskenduda sellele, millele ta (karakteri) süda kuulub. Nendele kolmele. Toidule. Loomadele. Endale.

Paljas porgand vs Hensugusta

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et ma olen teadlik leiutisest nagu telekapult, ma tean seda, et mu telekast saab valid 3794269 erinevat telekanalit, ma võin iga kell valida “Netflixist”, midagi sellist, mis mulle meeldib (Triinu soovitusel vaatasin hiljuti ära “Bird Box” Sandra Bullockiga ja nüüd omakorda soovitan teistelegi).

Aga ma olen uudishimulik inimene. Ja seepärast vaatasin ma ära nii ühe Hensugusta show kui “romantilise tõsielusarja” paljast porgandist Itaalias. Kui me enne kummagi saate vaatamist julgesin öelda, et ma suudan mõista, et porgandi saatel saab sihtgrupp olema, sest ilus ja noor sotsiaalmeediastaar, siis peale KÕIGEST MINUTIT porgandi saate vaatamist tahtsin ma omal silmad peast kratsida ja küsin siiralt, KES seda saadet vaadata tahab? Saate pealkirjas on sõna ITAALIAS, mille järgi iga normaalne inimene eeldaks, et saates on rõhk Itaalial, selle ajalool, loodusel, kultuuril, eripäral. Kui te sellest saatest seda ootate, siis te eksite rämedalt, sest te näete ekraanil vaid seda, kuidas üks ebareaalselt edev inimene püüab vaimukas ja/või armas olla, räägib ainult sellest, kuidas ta ei saa endale esitatud “foodprep challenge`it” teha, sest korteris ei ole pliiti, vaevleb ilmselt söömishäirete  käes, räägib rumalamat juttu kui viieaastane ja on lihtsalt #piinlik. Minu aju ei suuda aru saada, KUIDAS selline inimene saab olla influencer ja eeskuju? Ma ausõna tunneks end vanemana eriliselt läbikukkujana kui mu teismeline tütar peaks sellist sotsiaalmeediastaari eeskujuks pidama.

Samal ajal pean ma ütlema, et Hensugusta suhtes olin ma liigselt kriitiline. Mitte saate, vaid tema kui juutuuberi osas. Saade on TÕELINE KRÄPP, aga tänu saatele olen ma vaadanud ära mõned tema juutuubi klipid. Ma pean tunnistama, et need olid päris meeleolukad ja ma täiesti olen võimeline aru saama tema fenomenist. Lisaks sain ma teada, et ta õpib ülikoolis ajalugu ja käib rahvatantsus ehk siis selline cool nohik ning mu meelest täiega äge eeskuju. Kahju ainult, et ta sellist saasta pandi juhtima!

Mul on Kanal 2 üks ettepanek. Tasuta. Teil on kaks piinlikku saadet eetris. Tehke saatejuhtide vahetus. Pange paljas porgand niisama mingeid klippe kommenteerima, sest olgem ausad vahet ei ole, mida ta kommenteerib või teeb, keskendub ta vaid iseenda eksponeerimisele ja las ta siis kommenteerib neid “so yesterday” videosid. Hensugusta saatke (perega) Itaaliasse. Seda saadet võiks olla täitsa lõbus vaadata.  Või no järgmine kord kui tahate porgandiga vaatajaid võita, siis ei pea teda Itaaliasse saatma. Saatke Pärnussse, seal on ka bussijaam ja Mac ja toidupoed olemas. Võimalik, et ka auk -põrandas- wc-d, mida ta for the sake of experiment or whatever kommenteerida saaks. Itsitades nagu viieaastane.

Hensugusta ehk Kanal2 hääbumine

Olen mina ka üks neist, kes tahaks küsida, et Kanal 2, mis juhtus? Ja vastata ise, et kui raha on vähe, siis odava meelelahutuse eetrisse laskmine ei too raha juurde, vaid viib teilt viimasedki vaatajad ja reklaamirahad. Muidugi ei ole Kanal2 kunagi olnud mingi kvaliteettelekanal, kuid siiski on seda kannatanud vaadata. Meie, vanainimesed, vaatasime näiteks igal reedel Margna ja Jõekalda reedeõhtust saadet. Me oleme 90% reedetest kodus ja see oli täpselt selline sobiv saade taustaks oma tegevuse ja vestluste kõrvale. Pean täiesti ausalt tunnistama, et arvasin, et selle saate lõppemise uudised on mingi nali, sest tervest programmist oli niikui vaadatavaks jäänud vaid 2-3 saadet.

Ei olnud nali. “Rebrandingu” käigus on Kanal 2-st saanud blogijate hääletoru. Ma ei kritiseeri “Malluka” saateid, ma lihtsalt ei vaadanud neid, sest pole kaka-ja beebijuttude sihtgrupp, kahte saadet sattusin siiski poolenisti vaatama ja ei ütle midagi, pigem oli omamoodi humoorikas ja lapsed olid nunnud. Nunnud lapsed teleekraanil on alati kindel võiduvalem (välja arvatud juhtudel kui nendest ei tehta andetute laste talendishow´d meelelahutuse nimel). Nüüd tulevad “Paljas Porgand” ja Hensugusta show. “Palja Porgandi” fännide hulka ma teatavalt ei kuulu ja ilmselt läheb seegi saade minust mööda, aga ma täitsa usun, et sellel võib vaatajaid olla. Ilus brünett ja romantiline Itaalia. Sama kindel võiduvalem kui nunnud lapsed. Ja kassipojad. Ja jääkarubeebid. Ja tassikoogid.

Viimaks jõuame Hensugusta show´ni. Olen näinud vaid reklaami ja olen valmis kriitikaks, et mida ma räägin kui pole näinudki. Asi ei ole Hensugustas ja ma ei oska öelda, kas ta on andekas või mitte andekas, kui tal on tuhandeid (kümneid? sadu tuhandeid?) fänne, siis ilmselgelt ta midagi oskab, ma ei kritiseeri teda ei saatejuhi ega vlogija. Ma kritiseerin seda, et Kanal 2 on võtnud igivana formaadi  – videoklipid, mida saatejuht kommenteerib – ja arvab sellega vaatajaid võita. See on meeleheitlik  ja pahatahtlik. Meeleheitlik, et võimalikult odavalt midagi vaatamiseks pakkuda. Pahatahtlik noore mehe suhtes, kes sellist igivana saadet tegema pandi ja visatakse ta minusuguste purejate kätte. Mingi analüüsivõime võiks ju programmijuhtidel olla? Eeldusel, et tegu on täiskasvanud inimestega. Aga samas ma ju ei tea võib olla on kanalit “rebrandima” pandud keegi kurikuulsast planktonist, kes teatavalt just ajutegevusega ei hiilga.

Tahate pakkuda midagi nunnut, kaasahaaravat, lõbusat? Vihjeks teile: Pajuvärava oli nunnu, Tuuli Roosma kaasahaarav, Teet Margna ja Jõekalda lõbusad. Head filmid ja huvitavad dokumentaalid ning mitte 66753 minutit kestvad reklaamid aitaks kaasa. Videod, mida me päevast päeva Facebookis ja YouTube´is skrollime nagu tapeeti, ei ole meelelahutus, mis aastal 2019. kellegi kanali ette naelutaks. Isegi kui seda on pandud juhtima popp juutuuber. Minu kriitika ei ole blogijate ja vlogijate pihta, kes edevusest soovivad rohkem nähtavaks saada ja nõus igasugu asjaga kaasa minema, sest ikkagi turundus ja nähtavus ja fännibaasi kasv ja klikid ja tuntus ja kogu see kompott. On täiesti normaalne järgmine samm, et arvutiekraanilt osa meist teleekraanile pääseb/selle poole püüdleb. Viga on lihtsalt selles, et see tundub olevat selle konkreetse telekanali ainus suund ja see mõjub halenaljakalt.

Võtke see 15-aastane planktonist programmijuhi kohalt maha kui te ei taha, et 85% Eesti elanikkonnast, kes ei ole alaealised, teie vaikset hääbumist piinlikust tundes pealt vaatama peaksid.

Võtan selle riski, et olen kade

Scrollisin hommikul Instagramis, et vaadata, kas üks pilt on ilmunud juba. Oli küll. Nadialine von Bach. Taani blogija. Hästi ilus naine mu meelest. Naiselik.

Nadialine

Järgmiseks tuli mulle ette meie oma blogija – Porgandi – postitus. Ma jäin tema pilte scrollima (viimasel ajal on ta end rohkem riidesse hakanud panema?) ja tekste lugema ning paratamatult hakkasin ma mõtlema ühe asja peale. Miks räägib enesearmastusest, oma kehaga rahulolust, enesekindlusest naine, kelle juures pool asjadest on feik ja kes kulutab metsikult energiat oma ego boostimiseks? Ma ei ütle üldse, et ta ei ole tubli, on küll, on teinud teoks oma unistused (vist) ja propageerib tervislikku eluviisi, aga miks seda peab tegema läbi/koos silikoonrindade ja juustepikendustega. Kuidagi ei lähe väline ja see püüdlik sisemine nunnu imago kokku omavahel mu meelest. Eriti kui mulle tuleb veel ka meelde üsna ülbe vastus Mari-Leenule. Või üldse üleolev hoiak vastustes, ka siin blogi kommentaarides. Toidupildid ja retseptid on jummalast ahvatlevad, vahele mõned trennipildid ja niisama (pool)loomulikud pildid, aga siis tuleb terve trobikond tissi- või tagumikupilte, mis on nagu teiselt planeedilt. Kas see nagu natuke vale signaali ei anna jälgijatele? Eriti kui need on nooremad ja otsivad eeskujusid?

Täpselt nagu see Norra blogija Sophie Eliise, kes kirjutab hästi ja on mu meelest täiega khuul oma tegemistega, aga plastikut nii täis, et natuke nagu hakkab paha. Miks on porganid ja plastikbarbie´d uus iluideaal?

Või üldse, mis deal selle Porgandiga on, et teda nii haibitakse viimasel ajal? *küsib loomulikult minu sisemine kadedus ja ebakindlus ning endaga mitte rahulolek.