Mõnikord vaatavad norrakad mind imelikult kui ma räägin. Selles pole midagi imelikku, sest väga vabalt võib juhtuda, et ma hääldan/tõlgin mõnd sõna valesti. Näiteks olen ma oma ristitütart (=Guddatter) nimetanud lehmatütreks (=Kudatter), sorry, Heily. Ma olen restorani “Maaemo” tõlkinud ämmaemandaks (=Jordmor), mitte Emakeseks Maaks (=Mor Jord). Ma olen öelnud, et täid (=lus) Weidemanni maalidel on kenad, ja mitte valgus (=lys). Ma olen arvanud, et Russ (=keskkooli lõpetajad) on venelased (=russere). Ma võiksin jätkata näidete toomisega. Igav minuga ei hakka. Norra keel on üks parasjagu kummaline keel, aga mitte vaid häälduse pärast, vaid ka mõningate väljendite tõttu, mida muudes keeltes ei leidu.

1. Takk for sist! (=Aitäh viimase korra eest!). Okei, selles on loogika olemas kui ma sõin eile õhtul norrakaga õhtust ja kohtun temaga uuesti täna, siis miks mitte teda tänada eilse õhtu eest, AGA see väljend ei aegu. Käisid neli nädalat tagasi vanatädil külas, järgmine kord kui teda näed, ütled “Takk for sist!”. Kolisid Norrast ära kaks aastat tagasi, ikka “Takk for sist!” kui uuesti tuled ja vanu tuttavaid näed. Kui ma peaksin kohtama tänaval mõnd oma norra keskkooliaegset tuttavat, siis ka temale ütleksin ma “Takk for sist!”. ISEGI SIIS kui me kooli ajal isegi ei suhelnud.
2. Pålegg. Kõik, mis käib võileiva peale. Vorst, juust, tomat you name it (VÄLJA ARVATUD või) on pålegg. Kuidas seda tõlkida, mina ei tea.
3. Takk for maten (Aitäh toidu eest!)  Kui oled söömise lõpetanud, on see lause KOHUSTUSLIK.
4. Kos(elig) Otse tõlkes tähendab see midagi “mugav”, “õdus”, “armas” sarnast, kuid need sõnad ei anna pooltki edasi seda, mida selle sõnaga mõeldakse. Põhimõtteliselt võib kõik olla “koselig” – nii vestlus, külaskäik, maja sisustus, inimene, aga mis teeb sellest “koselig”. Talvel on see lihtne – teeküünlad, villased sokid, tuli kaminas, kakao. Kõik mis on soe ja õdus ning pakub meile trösti külmal ja pimedal talveperioodil.  Aga mida sisaldab “koselig” suvepäev?  Kui pole pime ja külm?            Üks on selge, kui keegi ütleb, et “det var kjempe koselig” kui olete külas käinud, siis on see külaskäik olnud äärmiselt meeldiv. Tahad norraka silmis halb välja paista – kutsu nad külla ja ÄRA pane küünlaid põlema. Võid mürki võtta, et see külaskäik var IKKE (=mitte)koselig, isegi kui sa pakkusid Michelini tärnidele vastavat toitu. Aga tee ise vahvleid, serveeri neid omatehtud moosiga ja SEE külaskäik on garanteeritult koselig, ISEGI kui sa vahvlid ära kõrvetad. Kõike, mis on “koselig” saab väljendada ka nimisõnaga “kos”. Õhtu kamina ees, (tee)küünla valgel – see on KOS. Norras keerleb elu kos ümber. Isegi töötegemine on kos kui seda koos õigete inimestega teha. Ida ronib tihti mulle sülle ja ütleb heldinult “kos” kui mul kaela ümbert kinni võtab. See on koselig!
5.  Ja lõpetuseks Glad i (deg) (=armastan). Elske = norra keeles armastama, aga nagu te aru saate, siis ka “glad i” tähendab armastama. Eesti keeles on arusaadav, et me armastame kõike, mis meile meeldib – abikaasat, lapsi, head toitu, “koselig” õhtut kamina ees, sõbrannat. Aga norrakate jaoks ei ole see piisav, sest nii ei ole aru saada, keda/mida me kõige rohkem armastame. Et sellest vahest aru saada, leiutasid nad “glad i”, mida kasutatakse kõige selle suhtes, mille suhtes meil pole romantilisi tundeid või mis väljendab vanema – lapse suhteid. Norrakas “elsker” oma abikaasat, kuid er “glad i” pizza. Pole siis ime kui nad mind teinekord veidralt vaatavad kui ma õhkan, et “jeg elsker god mat” (=mul on hea toidu suhtes romantilised tunded).

Aitäh minu eest, armsad blogilugejad! Takk for meg, mis otsetõlkes tähendabki “aitäh minu eest” on minu jaoks alati olnud üks kummalisemaid fraase. Seda kasutatakse siis kui kellegi juurest külast ära lähed. Peale seda lehvitad ja ütled “ha det!” ehk head aega, kuid otsetõlkes “võta see!”

// It sometimes happens that I make funny mistakes in Norwegian. I pronaunce words wrong, I translate them wrong and I use them wrong. I have called my goddaughter (=Guddatter) for Cow daughter (=Kudatter). I have translated the restaurant Maaemo to midwife (=jordmor) and not Mother Earth (=mor jord). I have admired the fleas (=lus) on Weidemann’s paintings and not  the light (=lys). I have thought the high school graduates (=russ) are Russians (=russere). I could continue. Norwegian is a strange language, but not only because of the confusing words and pronaunciations, it is also because of the funny phrases they use. Here is my TOP 5 favorites. 

1. Takk for sist! (=Thank you for the last time!). Okay, it is logical to use it when you were out with someone last night for a coffee and you see the same person again today, then it is totally okay to say “thank you for the last time”. BUT the tricky part is  IT HAS NO EXPIRATION DATE! Had coffee with grandmother four weeks ago, what to you say the next time? “Takk for sist”. Moved from Norway two years ago, what to you say when you come back? Takk for sist! Meet someone you know in college 20 years ago. Still “takk for sist”. EVEN if you were not friends back then, you still thank him/her for the last time. 
2. Pålegg. Norwegians eat a lot of bread – for breakfast, lunch, dinner. Whatever you decide to put on the bread is what “pålegg” is for. Salami, ham, cheese, jam, lettuce — everything you put on the bread (except the butter) is pålegg.
3. Takk for maten (Thank you for the food!)  Want to be polite in Norway, always after eating use this phrase!
4. Kos(elig) Usually we translate it to “cosy” but that term doesn’t even begin to cover everything that “koselig” can express. This is difficult to translate to those who do not live here, but basically anything can (and should) be koselig: a house, a conversation, a dinner, a person. It defines something/someone that is simple and comforting. In wintertime “koselig” is easy – candlelight (Norwegians have this thing with candles, when it starts getting darker in late summer, they start lighting candles everywhere), wool socks, fire in the fire place. This is “kos” – something that comforts us in the long and cold Norwegian winter evenings. But how does a “koselig” summerday look like if “koselig” is supposed to comfort us from the dark and cold? What does it involve? Kos means cuddling with your friend. Kos means being snowed in at your cabin having  cocoa and pepperkake. Kos is a nice lunch . Kos is meeting someone you haven’t seen in ages. Our lives revolve around “kos.” I guess even working  can be koselig in Norway, if you’re doing it with people you like. And when people say “dette var KJEMPEkoselig” when they leave your house, this means they really had a good time. This is the biggest compliment EVER. PS:Do not forget to light candles when you ask people over to dinner if you want things to be koselig. Even if you serve Micheline star food, BUT forget the candles – IKKE (=not) koselig. Serve burnt waffles with home made jam – definately KOSELIG. Extra points of course if you light the candles as well. 
5. And then last but not least “glad i (deg)” which means “to love”. It would not be confusing if also “elske” didn’t translate to love. In Estonian we ove anyone and anything you have any kind of affection for. You love your child, your spouse, and your parents. You love your friends. You love pizza. But doesn’t that make it a little hard to distinguish who you care the most about? That is why Norwegians invented “glad i”. You are “glad i” your close friends. You “elsker” (love) your hsuband. Elsker = romantic feelings or the kind of love a parent has for their child. No wonder Norwegians sometimes look at me funny when I say that I love (=have romantic feelings) for pizza. 

Thank you for me, dear readers. Or takk for meg as Norwegians say. One of my favorite phrases. In my mind makes no sense. I thank you for having me? and then I wave when I leave, saying “ha det”, which of course just means “good bye”, but when translated directly it becomes “have it!”