Me vaatasime nädalavahetusel “Tõde ja õigust” (jah, olime ilmselt viimased eestlased, kes seda näinud ei olnud) ja ma jäin mõtlema kui hästi Tammsaare teos ka tänapäeva sobib. Eestlane on alati olnud ja jääb kiuslikuks, kadedaks inimeseks. Tol ajal olid omad meetodid teineteise kiusamiseks, tänapäeval on uued moodused, aga fakt on see, keegi peab alati hambus olema ja kedagi peab alati üles pooma. Lihtsalt sellepärast, et saab? Mulle on nii vastukarva igasugused jagamised “petistest”, “liklushuligaanidest” ja muudest “kurjategijatest”. Keegi ei tea täpset tausta, aga maru kiired on kõik infot edasi jagama ja hoiatama. Nime ja näoga riputatakse inimesed igasugu tobeduste eest netti teistele virtuaalsete kividega pildumiseks üles. Keegi ei süvene, peaasi, et keegi oleks kogu aeg süüdi ja halb.
Blogijate “draamad” on kiusamise omaette tase. Ei ole ma ka kõige tagasihoidlikum oma arvamustes ja olen ka siin ühe või teise kohta krõbedalt öelnud, aga nüüd on tülid ja nö arvete klaarimised läinud järgmisele tasemele. Enam ei julge kellegagi suheldagi kirjalikult, sest kunagi ei tea, kes selle järgmisel hetkel kuhugi teistele lugemiseks üles riputab ja võib olla väänab ka veel nii nagu endale parasjagu sobivam on. Kui see pole kiusamine, et inimeste omavahelisi vestlusi ja muud infot pannakse internetti üles eesmärgiga teist alavääristada või naeruvääristada, siis mis veel on? Kellele see kasulik on? Aga vahet ei ole, eesmärk ei olegi ilmselt kasulikkus, vaid teineteisele jala taha panemine ja peaasi, et alati on keegi teine järamiseks hambus. Sest eestlased?
Eelmine nädal tõi uudise, et Mary Krossi valetamise asjsu lõpetatakse uurimine ja see ajas muidugi pooled eestlased tagajalgadele. Mis mõttes andis valeütlusi, valetas politseile ja teda ei pandud isegi vangi, ah nii ongi kui oled tuntud poliitiku naine, selge, vaesed võllas ja rikkad tõllas ja mida iganes veel kommentaariumid täis ei olnud. Ma olen kuulnud, et kusagil kogutakse isegi allkirju, et asja ei lõpetataks ära, sest ikkagi, mis mõttes sai vaid trahvi ja vangi ei läinud. Mary Kross on valetamise eest vaja üles puua! Ma ütlen teile ausalt, et kui sama asja oleks teinud Mart Muraka abikaasa Pille Murakas, kes mõlemad on kõige tavalisemad inimesed, ei karjuks keegi, et vangi ja üles puua ja kividega surnuks, kõigil oleks selle aja peale juba jumalast p…ui, kõigil oleks juba meelest läinud see lugu. Nüüd aga kui peategelane on avaliku elu tegelane/avaliku elu tegelase abikaasa ning asjasse on segatud ka EKRE, siis on süvariik ja õigustunne kõigil riivatud. Vanasti pandi inimesed laulu sisse karistuseks. Mul on tunne, et Mary Kross on ka laulu sees juba ammu ning palju suurem karistus kui 3000 eurot trahv või 18 päeva reaalset vangistust on see, et ta on oma valetamisega kogu aeg uudistes olnud. Selline “laulu sees” oleks on vägagi kohutav karistus, sest me ju teame kõik, kuidas kommenteerijad tagasi ei hoia oma arvamust. Mary Krossi tegu oli nõme, aga veelgi nõmedam on nüüd nende käitumine, kes kõva häälega kisendavad kui pettunud nad Eesti õigusüsteemis on.
Mis värk sellega on, et kogu aeg peab keegi piltlikult võllas rippuma?