Natuke on veider mõelda, et juba enne selle dokumentaali vaatamist teadsin ma, et tahan sellest kirjutada. Või Marju Länikust üleüldisemalt. Ma teadsin isegi, kuidas ma seda postitust alustan. Lausega, et mulle pole Marju Länik kunagi meeldinud. Peale dokumentaali vaatamist sain ma aru, et see on puhas vale. Okei, poolvale. Ma mäletan lapsepõlvest tema vinüülplaati oma … Continue reading Marju Länik. Südame kutse.
Kui ma oma "diip kunstiinimesest" nimest loobusin, küsiti mult ikka, et miks. Ega ma täpselt ei osanudki vastata, lihtsalt tundsin, et on aeg edasi liikuda. Olles nüüd vaadanud kolm korda järjest (ja ikka ei saa küll) Marju Lepajõe dokumetaali "Päevade sõnad", oskaksin ma sellele vastata. Vahetasin nime, sest ma ei ole ei piisavalt diip ega … Continue reading „Maiusta!“ kui futurum propheticum -võimalus veel ka tulevikus maiustada, mitte asine minevikuvorm – juba maiustatud.