No jaa, üks asi on muidugi vaadata aknast välja ja kraadiklaasi. Päike paistab ja väljas on 15 soojakraadi. Või vaadata kalendrisse, mis kinnitab seda, et ka kuupäevaliselt on kevad käes. Aga see oleks ju liiga igav. Meie kodus saab kevade saabumisest kõige pealt ennustada Mareki käitumise järgi. Kui teda enam toas ei näe, siis on selge, et kevad on saabunud. Päriselt. See tähendab ühtlasi ka seda, et kõik tubased remonttööd, mis talveperioodil jäid poolikuks või tegemata, peavad nüüd sügist ootama. Kevadel ja suvel on lootusetu loota, et Marek toas oleks. Majandab õues ja metsas ja tegeleb asjadega, mida mina muidugi tähele ei pane ja pean mõttetuteks, sest noh…silmapilkne ilu ei ole ju kohe näha. Sisimas ma muidugi tean, et keegi peab võsa lõikama ja muid igavaid töid tegema, aga kui mul on teised plaanid (näiteks köögis parkett vahetada), siis ma loomulikult ei mõista, miks ta prioriteedid nii paigast ära on.
Ja kui Marek parasjagu ei ole õues müttamas, siis on ta Pranglis. Ka selle järgi saab kevade ja suve saabumist tähele panna, sest mida soojemaks läheb, seda tihedamini kaob ta saarele. Sel nädalavahetusel kadus ta saarele, mis omakorda andis mulle ja Idale võimaluse õues oma äranägemise järele toimetada. Ka minu käitumise järgi saab aru, et kevad on saabunud. Ja Ida käitumise järgi. Ida hakkab esimeste päikeseliste ilmadega nõudma, et me sööksime õues. Miks ka mitte eksju? Kui elad sellises idüllilises kohas nagu Ussipesa. Vahel me ikka mõtleme, et miks me siin pärapõrgus, kus niiiiiii palju on teha, et lõppu ei paista, elame, aga siis istume päikesepaistel terassil ja saame väga hästi aru, miks. See on meie akude laadimise koht. Peale pingelist tööpäeva või pikka reisi, tuled Ussipessa ja tunned, kuidas keha täitub rahuga.
Mina olen igasugu õuetöödes suhteliselt laisk. Kui on vaja, siis muidugi teen, aga kui päris aus olla, siis ma väga tihti ei viitsi ning mul on hea meel, et Marek igavate töödega tegeleb. Küll aga on mul üks haigus. Kohe esimese kevadpäikesega pean ma õue tassima lauad-toolid ja valged linikud ning lilli istutama hakkama. Eile ostsingi 7620879 võõrasema ja hakkasime usinalt istutama. Mis siis, et järgmisel nädalal lubatakse, et talv tuleb tagasi. Võõrasema elab külmad üle. Ma ostsin natukene liiga vähe mulda ja nii jäid suured lillekastid veel lillevabaks (Mareki rõõmuks, sest mis te arvate, et ma oleksin lillekastid kilega ära vooderdanud nagu tema seda teeb), kuid natuke kevadisemaks sai õu juba küll. Ida on ilmselt Marekisse (jumal tänatud!) sest ta täiega naudib töö tegemist. Nüüd ka istutas lilli sellise entusiasmiga, et ma olin isegi natuke üllatunud. Mulle tundus, et ta sai isegi paremini hakkama kui mina.
Leppisime Marekiga kokku, et selle suve prioriteedid on maja lõpuks ometi lõpuni ära värvida. Kaua me sellises poolikus majas elame! Sauna ümbrus tuleb korda teha. Mul on tegelikult selle osaga aiast päris suured plaanid, käisime ka ehitusmessil ArelPlusiga kohtumas, et arutada, millised on võimalused, aga sellest juba lähemalt siis kui nii kaugele jõuame. Ja kui on aega ning ressursse, siis terrass majaga ühe pikkuseks teha. Kas keegi muide oskab soovitada, kust saaks soodsalt neid päikesepurjesid (on vist see nende päikesevarjude nimi?). Ja aiamööblit? Meie sada aastat vana diivan on vist selleks aastaks lõpuks oma elu ära elanud. Surfasin netis, aga ma ei ole nõus aiamööbli eest tuhandeid eurosid välja käima. Nii hullumeelsed hinnad on asjadel.
