15 000 vs 50 000 sõna

Ma olen ise hästi suur lugeja, mind tihti leida ninapidi mõnest raamatust, hetkel loen ma seda Elena Ferrante sarja. Mul on hea meel, et mind on ees ootamas pikad ja igavad lennureisid, lennukitega, kus ei pakuta filmi vaatamise võimalust, saan jälle aega natuke edasi lugeda. Ida on ka raamatuhull. Kogu aeg sobrab oma raamaturiiulis ja nõuab, et talle mõnda raamatut loeksin. Ainus viga selle asja juures? Ma olen nii laisk, et ma üldse ei viitsi. Sunnin end küll, aga ikka püüan leida võimalusi, kuidas mitte lugeda, seda edasi lükata või noh lihtsalt ütlen, et aga vaatame hoopis multikat. Ma tean, ma tean, halb ema, aga what else is new, eksju.

Ema saatsis mulle lugemise ja lastesõnavara arengu kohta ühe video. See pani mind mõtlema ja nüüd ma püüan oma laiskusest üle saada. Sest 15 000 sõna või 50 000 sõna on ikka metsik vahe. Kahjuks on video rootsi keeles, aga video mõte on, kuidas lapse elu mõjutada kulutades selleks vaid kümme minutit päevas. Kui lapsele ette lugeda,siis oskab ta 17-aastaseks saades 50 000 sõna. Kui seda mitte teha, oskab ta vaid 15 000 sõna. Kas saad aru kui suur erinevus? 50 000 sõnaga saab laps aru, mis lehtedes kirjutataks. Võib olla mitte küll kõigest, aga tegu on ju lapsega, kes jooksvalt õpib. Osates palju sõnu saab laps argumenteerida. “Argumenteerima” on oluline sõna, mida osata. Nii saab täiskasvanuid ümber veenda, et saaks oma tahtmist. Kommi teisipäeval, palju kassipoegi. Kui lapsega koos lugeda, õpib ta palju uut. Saab teada, kes on merebioloog. See on inimene, kes uurib veealuseid asju. Võib olla tahab laps suureks saades just merebioloogiks saada. Lugedes saab lennata ilma tiibadeta ja leida salajasi sõpru, aga parim asi lapsele lugemise juures on see, et tehakse midagi koos.

Vaid neli kümnest lapsevanemast loeb oma lapsele kõvasti ette, aga see annab lapsele nii palju uusi võimalusi.

 

Kas teie loete oma lastele raamatuid?

Mida teha laupäevahommikul koos lapsega?

Raamatud on minu elus alati olnud olulisel kohal ja seepärast on mul suur au ja rõõm teha koostööd Apollo raamatupoega. Seekord kutsusid nad meid Idaga lasteklubi hommikule ja olgugi, et ma püüan end raamatupoodide uudistega kursis hoida, siis sellisest üritusest (LINK) ma kuulnud ei olnud. Nüüd ma tean, et sellised vahvad hommikud toimuvad ja ühtepidi on see muidugi paha, sest ma olen harjunud laupäeviti kodus laisklema, kuid enam ma seda vist teha ei saa. Me peame hakkama lasteklubi hommikutel käima. See oli SUPERKIHVT üritus. Nii lastele kui vanematele. Laias laastus kõigile lapsemeelsetele. Äärmiselt positiivne algus laupäevahommikule. Või no mis hommikule. Algavad need üritused kell 12, tegelikult täpselt õigel ajal, et end diivanilt püsti ajada.

img_6775img_6780IMG_6790.JPGimg_6783

Seekord tutvustati viisi, värsi ja värviraamatut “Tõeline muinasjutt” (LINK). Mulle on Stig Rästa alati meeldinud ja kui raamatu autorite nimekirjas on ka Stig Rästa, siis olin mina müüdud juba ilma suurema reklaamita. Aga kui nüüd natuke reklaamida, siis “Kuninga laul” (LINK)  kummitab peas nüüd nii minul kui ka Idal.  Raamatuga kaasas oleval CDl on kõik muinasjutu laulud ja ma ei saaks rohkem rahul olla, ma olin ammu otsinud uut lastelauludega plaati autosõitudeks (“Kardemoni linna rahvast ja röövleid” võin ma juba une pealt laulda). See plaat on täiesti ideaalne. Plussiks veel see, et lisaks lauludele on plaadil olemas iga laulu taust ehk meloodia ilma sõnadeta, nii et saad täitsa ise laulda. Sõnad on lauludel kaasahaaravad ja lustakad, jäävad ilma vaevata pähe. Raamatus on tore muinasjutt, mida toetavad laulud ning suurimat rõõmu pakub lastele ilmselt see, et nad saavad ise raamatu “elavaks muutmisele” kaasa aidata. Ise valid, mis värvi riietes kuningas ja kokk ning teised tegelased raamatus ringi hakkavad käima.

Samal ajal kui meie meisterduslaua taga olime, luges ukulelega jutuvestja Virko Annu raamatust lugusid ja laulis laule. Lapsed nägid kõik väga rahulolevad välja. Mu meelest on selliste ürituste puhul alati oluline, et eestvedajad lapsed kaasa haaraksid ja seda nad kahtlemata ka tegid.

IMG_6795.JPGIMG_6815.JPG

Mina ei ole suuremasi meisterdaja, lapsega meisterdamine on minu jaoks paras väljakutse, sest mul lihtsalt ei ole ideid ja ma ei oska suurt midagi teha. Tänu Vunderi lauale sain ma ühe uue idee ja mitte vaid Idaga meisterdamiseks. Nimelt aitas juhendaja seal dekoratiivteibiga valmistada sõbrapäevakaarte. Dekoratiivteibist sai minu uus lemmikasi. Sellega sai lihtsa vaevaga valmistada kaarte, lisaks sobib seda kasutada nii klaasil kui puidul. Nii lihtne moodus mõnele asjale “vunki” juurde anda. Meie Idaga saime hakkama kahe kunstipärase kaardiga – minu öökullidega kaart pidi olema “minu issile” ja ma ei ole kindel, kas ta pidas silmas mu isa või meest, Ida enda oma sai valmistatud täditütar Rihannale. Ägedad eksju?

IMG_6811.JPGIMG_6812.JPGIMG_6818.JPGIMG_6821.JPGIMG_6842.JPG

Teisel pool laua otsa aitas Klarika Tomsonist (LINK) valmistada printessikroone, käekotikesi, koeri. Nagu öeldud, siis ma ei ole meisterdamisegeenius ja selliseid asju nagu seal laual olid, ei oleks ma osanud isegi mitte otsida. Nii lihtsad ja ägedad asjad meisterdamiseks. Printsessikroonile kivikesi peale kleepima hakates arvasin ma küll, et mul ei ole selleks kannatust, kuid ühel hetkel tekib mingi hasart ja nii me Idaga neid kivikesi kleepisime. Ilus sai. Samal ajal kleepisid teised lapsed koeri ja käekotte kokku. Meil kleebib hetkel Marek üht koera kokku;)  Ida on neist uutest mänguasjadest täielikus vaimustuses. Ikkagi ise tehtud!

IMG_6803.JPGIMG_6824.JPGIMG_6830.JPGIMG_6849.JPGIMG_6852.JPGIMG_6855.JPGIMG_6857.JPGIMG_6859.JPG

Poolteist tundi möödus linnutiivul. ÄÄRETULT LÕBUS oli. Nii lapsed, vanemad kui juhendajad kõik olid nii sõbralikud ja positiivsed, abivalmid ja suhtlesid nagu oleks me kõik juba ammu vanad tuttavad. Kui te Solarise Apollosse ei jõudnud, siis homme kl 13 on teil võimalus Pärnu Apollosse minna.

“Linnu lood” kingiloos

Eelmisel nädalal tõi Apollo raamatupäkapikk meile uue raamatu – Evelin Ilvese “Linnu lood” (LINK). Ida on nüüd jõudnud ikka, kus ta viitsib ja tahab päriselt ka, et me talle raamatuid loeksime ja otseloomulikult teeb see mulle kui suurele raamatusõbrale rõõmu, et ehk kasvab lapsest ka lugeja.  Mina ja mu pinginaaber vedasime algkoolis kilode kaupa raamatuid endale koju lugemiseks, aga nagu ma aru olen saanud, siis tänapäeval on raamatuid armastav laps pigem haruldus.

Ida haaras “Linnu lood” kätte ja kukkus seda hoogsalt lehitsema. Cathrine Zaripi tehtud illustratsioonid paelusid teda täitsa pikaks ajaks. Ma ei tea, kas ajendatuna raamatus nähtud karupildist, kuid ühel hetkel kutsus Ida ka oma suute kaisumõmmi meiega kaasa lugema. Nii me siis seal kolmekesi voodis vedelsime ja lugema hakkasime.

9789949814534

Et täiesti aus olla, siis esimesi peatükke oli mul väga raske lugeda. Evelin Ilves ei kuulu just minu lemmikisikute hulka ja iga dialoog kõlas mu peas tema häälega, see häiris mind tohutult. Ma peaaegu tahtsin raamatu pooleli jätta, kuid Ida nõudis mingi pildi juures selgitust, et mis see on ja mis too on ning ma mõtlesin, et ma olen ikka nõme küll, et eelarvamuse pärast raamatut edasi ei loe. Sest vaadake, Evelin Ilves võib ju inimesena mulle ebameeldiv olla, kuid (ka kirjapandud lugude järgi) on ta oma lapsele väga hea ema ning ühest emast ja lapsest see raamat just räägibki. Kui ma olin peast eelarvamuse lahti lasknud, läks lugemine palju libedamalt. Muidugi ei lugenud me tervet raamatut korraga läbi, kuid kui Ida juba magas, lugesin ma selle ise lõpuni.

Ja mis ma teile ütlen? Äärmiselt armas ja lihtne raamat ühest mõnusast lapsepõlvest, mille Linnu veetsin oma emme ja issiga sügavas metsas talus elades. Tal ei ole seal mängimiseks teisi lapsi ja nii peab ta kasutama fantaasiat. Ta õpib tundma linde ja loomi, parimateks sõpradeks Toonepulk ja koer Luddu, ta õpib emmega leivategu, unistab “ödeventist”, ehitab linnumaja ja käib aegajalt emmega linnas. Kusjuures ma nägin ka üht intervjuud, kus Evelin Ilves ja Kadri Keiu seda raamatut tutvustasid ning Kadri Keiu jättis endast nii sümpaatse mulje, et raamatut lugedes tuli mulle kogu aeg silme ette see päris Linnu, kellest lood inspireeritud on, ja muutis ka raamatu vägagi sümpaatseks.

Lõpuks saab Linnu issist president ja nad kolivad perega suurde roosasse majja. Sinna, kus “Pehmed ja Karvased” elavad. Kas Linnu nendega ka kohtub, sellest lubab ta jutustada järgmises raamatus.

Raamatu suureks plussiks lisaks vahvatele joonistustele on see, et keel on lihtne ja peatükid paraja pikkusega, täpselt sellised ühe unejutu pikkused. Mina loodan, et see raamat avab lugejate silmad. Selles mõttes, et see näitab kui loomingulised, teravad ja huvitatud maailmaasjadest on lapsed tegelikult. Kui ma vaid laseme neil seda olla. Ja leiame nende jaoks aega, et maailmaasju selgitada. Nagu täiskasvanutele. Samuti ei tasu alahinnata loodust, loodus pakub lapsele nii palju avastamist ja mängurõõmu, kordades rohkem kui iPad või nutitelefon. Muidugi oleks hea, kui lapsel oleks ka “ödevent”, kellega koos mööda põlde ja metsa joosta, kuid pole ka hullu kui õde-venda pole, tegevusi jagub ka üksinda. Näiteks võib proovida suudelda konna ja vaadata, kas see muutub võluvaks printsiks.

Tahad teada, kas konn  muutub printsiks ja mida Linnu sellest arvab? Ühe raamatu loosin ma ka lugejate vahel välja. Selleks kirjuta kommentaaridesse, millised on Sinu lapse leidlikud lemmikmängud. Võitja loosin välja kolmapäeval 28.12

IMG_6360.JPG

Ablasapukas Pekirebija ja Upsadimõnus Katustroofiline Krõmpsuvmaitsev Singervingerdis kutsuvad teid peole!

Roald Dahli teate? Noh kui mitte isiklikult, siis kuulnud olete temast ju ikka? Kui ka seda mitte, siis “Charlie ja šokolaadivabrikut” teate  raudselt?  Novot, nii ma arvasingi.  Roald Dahl on selle kirjutanud. Aga ta on kirjutanud veel ja rohkemgi. 1960ndatel aastatel tõi sõnameister avalikkuse ette muinasjutud, mida olid seni kuulnud vaid Dahli enda lapsed, kes tema fantaasialendu inspireerisid. Nende täiesti ootamatute lõppude ning puäntidega, humoorikate ning äärmiselt lummavate  lugude sekka kuuluvad näiteks „James ja hiigelvirsik, „Suur Sõbralik Hiiglane“, „Matilda“, „Nõiad“, „Vapustav härra Rebane”

13. septembril tähistab nii terve maailm kui ka Apollo raamatukaupluste kett armastatud lastekirjaniku ROALD DAHLI 100. sünniaastapäeva! „Roald Dahli sünnipäevanädalal (12.-18.09) leiab kõikidest Apollo raamatukauplustest legendaarse kirjamehe auks kokkupandud väljapaneku, kus on esindatud autori värvikamad lasteraamatud. Lisaks on kõik lapsed 13. septembril  oodatud Solarise Apollosse joonistusõhtule. 

Dahli raamatud on alati teistest eristunud maagilisusega ja nii on natukene maagiline ka tema 100. sünnipäev. Kui sul mingil põhjusel (nagu näiteks meil, sest me oleme Norras) ei õnnestu 13.septembril Solarisse peole minna, siis peost osa saamiseks on sul ikka mitu võimalust:

1) Sellelt lingilt ROALD DAHL 100 – peopakett leiad kõik vajaliku selleks, et üks tore pidu korraldada kasvõi oma elutoas, koolis, lasteaias, vanaema juures õunapuu otsas. Hetkel on sünnipäevani jäänud 6 päeva, 8 tundi ja 58 minutit, sekundid lähevad liiga ruttu, et neil jõuaks silma peale hoida.

2) Osale joonistuskonkursil. Kas sa oled kunagi mõelnud, milline tegelane sina Roald Dahli raamatus olla võiksid? Kas oled Viuvopsuv Singervingerdis? Vupsvihisev Kondiragistaja või hoopis Kolkskummitav Nuudliuss?

Selleks, et osaleda Apollo poolt väljakuulutatud joonistuskonkursil tuleb sul vaid see järgi vaadata allpool olevalt pildilt ning seejärel lasta oma fantaasial lennata, joonistades oma nägemuse sellest, milline see tegelane välja näha võiks. Konkursil osalevad kõik pildid, mis saadetakse ajavahemikul 6.-18. september aadressile kampaania@apollo.ee või viiakse lähimasse Apollo raamatukauplusesse.

image002.png

Ablasapukas Pekirebija ja Upsadimõnus Katustroofiline Krõmpsuvmaitsev Singervingerdis lähevad igatahes täna koju oma fantaasiaid paberile panema, sest ega siis auhinnadki puudu ühel konkursil. Viis parimat tööd võidavad Mesikäpa lõbusa kujundusega kommikohvri, millest leiab parimad Mesikäpa maiustused ning lugemisrõõmu Roald Dahli lasteraamatute näol. Meie, Singervingerdised,  armastame nii maiustusi kui lasteraamatuid!

Ja ära siis unusta, et kui sul vähegi aega ja võimalust on, siis 13.09 kl 17:30 kõik Solarise Apollosse krõmpsuvamaitsvale, vupsvihisevale, võluvägevale sünnipäevapeole!