Ma ei tea, keda ma rohkem armastan. Ivo Uukkivi või Ibsenit. *

 Seoses tänase etendusega, mõtlesin ma, et tõstan vanast blogist siia ühe kolme aasta taguse emotsiooni ühest etendusest, kus Ivo Uukkivi mängis: Minu armastust Ibseni vastu teavad kõik mind tundvad inimesed. Mulle on alati tundunud, et tema teosed on aegumatud, et need sobivad nii hästi ka tänapäeva, teemad on aktuaalsed igal ajal. Alates haavatud tiivaga metspartidest … Continue reading Ma ei tea, keda ma rohkem armastan. Ivo Uukkivi või Ibsenit. *

Kas ma olen noor Gregers Werle, kes susib ja sekeldab, tuleb maailma parandama olukorras, kus ta ise vajaks järeleaitamistunde?

Alustame sellest, et ma tegelikult laias laastus olen oma eluga rahul, kadedust tunnen natuke ebamääraste asjade üle ja kindlasti mitte ei susi ja torgi ja targuta ma selle pärast, et oleksin kade või et mu oma elu on puntras. On probleeme, aga see ei ole pundar ja üldse olen ma jõudnud järeldusele, et õnn, õnnetus, … Continue reading Kas ma olen noor Gregers Werle, kes susib ja sekeldab, tuleb maailma parandama olukorras, kus ta ise vajaks järeleaitamistunde?

Rob the average man of his life-illusion, and you rob him of his happiness at the same stroke

You probably don't know (unless you have read my old blog, then you have heard it more than thousand times) that I am a bit obsessed with Henrik Ibsen and "The Wild Duck" with it's lifelie (my bachelor thesis was "H.Ibsen's "The Wild Duck" with emphasis on OCD and J.T Klapper's Escapism Theory") . Let's put … Continue reading Rob the average man of his life-illusion, and you rob him of his happiness at the same stroke