Juba paljas mõte sellest, et pean hommikul arstile minema, tekitas mul vastikustunnet. Peast käis läbi mõte, et helistan lihtsalt ja ütlen, et ma ei tule, sest teada on, et arst ju niikuinii ei kuula. Mida ma siis lähen sinna rääkima üldse ja aega raiskama. Aga kohale ma siiski läksin ja nii nagu arvata oli, siis … Continue reading Appi, kui õudne on selle arsti juures käia
Nimetame selle blogi nüüd ümber Keskealise Naise Tervisemurede Blogiks Me kõik teame seda vaikimisi reeglit, et ei kasuta haiguste ja tervisemurede tuvastamiseks Dr. Google abi, aga kõik need, kes endale vähemalt korra elus on kõhuvalust tingituna surmava vähidiagnoosi guugeldanud, tõstavad nüüd käe üles. Mhm. Mina tõstsin ka. Kuigi tegelikult kui üdini aus olla, siis ma … Continue reading Kui ma küsisin, kas 2020 saaks veel rohkem f…d up aasta olla, siis see oli retooriline küsimus, mitte väljakutse!
Püha issanda jumala meie! Ma ei ole oma elus nii haige olnud kui nüüd. Ida samuti. Kraadiklaasi meil polnud, aga enesetunde järgi võiks eeldada, et mu palavik oli öösel vähemalt midagi 45-46 kraadi vahel. Ma olen higistanud rohkem kui kõik inimesed Tallinna jõusaalides kokku. Mu kurku on kinni jäänud kassipoeg, kes sealt end välja üritab … Continue reading Kuidas me Rootsis arstil käisime