Ma olin nädalavahetusel garderoobi korrastamise lainel, mitte et ma otseselt oleks viitsinud, aga meil elab majas üks väike tütarlaps, kellel on ilmselgelt liiga palju asju ja kelle asjades ma ikka püüan mingit korda luua. Tema garderoobi sahtlitest ei leia midagi üles, sest need on pungil täis ja nii ma otsustasin, et me Marekiga saame oma asjad kokkupoole paigutatud, peaasi, et säästaksin ennast sellest “emme, ma ei leia üles” nutust.

See omakorda tähendas, et ma “tegin reha” oma asjade seas. Ma püüan ka jõuda sinnamaani, et mul oleks vähem asju ja juurde ei ostaks, aga juba eos olen ma feilinud, sest tänu trennile on mul ikkagi juurde tekkinud ka riidegrupp, mida mu sahtlites ei ole vist olnud sellest ajast kui ma koolis käisin. Neile on oma sahtlit varsti vaja. Ma ei saa ju neid panna kokku teksade või seelikutega? Hakkasin mantleid ja jopesid vähendama.