Tulin eile trennist, tegin kiiruga midagi süüa ja viskasin oma suure kere diivanile pikali. “See maja on juba nii sassis, et enam ei saa palja jalaga vaibale ka astuda,” porises Marek. “Võtab siis tolmuimeja ja hakkab koristama!” vastasin mina. Marek porises edasi, et kuhu ta jalust selle lambi ära paneb, mis kaks kuud toanurgas on olnud ja kogub tolmu. “No aga pane siis lakke ära,” tuli mul šokeeriv mõte. “Ma võtan siis tolmuimejaga ISE, kui sa lambi lakke paned,” lubasin ma.

Kümme minutit hiljem oli KAKS KUUD nurgas seisnud lamp kenasti laes. Nägi ilus välja. Oli minu kord tolmu imema hakata. Ma ei saanud minutitki tolmuimejaga toas ringi käia kui marek juba õiendas, et ma alustasin valest nurgast ja üldse teen valesti. Näitas mulle ette, kuidas on õigesti.

Kui ma olin välja koolitatud, hakkasin ma edasi tolmu imema. Kaks minutit hiljem andsin ma alla. Kullipilgu all koristamine ja liiga kõrged standardid ei olnud minu jaoks.  Sekund hiljem tuli Ida oma tolmuimejaga platsi, et aidata. Jumala eest, kas see on minu perekond? Mis neil ometi viga on? Mingid koristusfriigid? Ma ei mõista neid. Meil on ju isepuhastuv maja, for crying out loud.

Maja koristatud, uus lamp laes, mõtlesime, et vaataks vahelduseks telekat. Suvel on meil üldiselt nii, et telekas ei paistaks tolmukorra alt suve lõpuks väljagi kui Ida ei tahaks oma multikaid ja laule vaadata. Pole lihtsalt aega teleka ees vedelemiseks. Patt suve maha magada diivanil. Telekast oli kohe algamas “Malluka suvi”. Saadet ma näinud ei olnud, reklaamklippide järgi ei tundunud väga saade, mida ma tahaks/viitsiks vaadata, olin lugenud teiste arvustusi ja kommentaare ning ilmselgelt ma midagi head telekast ei oodanud. Ootasin Maxima reklaami ja mingeid allavööd nalju. Pean aga tunnistama, et vaatasime saate lõpuni. Täitsa vahva oli, midagi labast ja koledat polnud. Pigem ma isegi sain aru, miks inimestele see saade meeldida võiks. Minust saate vaatajat ei saa, puhtalt juba kellaaja tõttu, ma kas magan juba või nokitsen arvutis tööasju ja blogin sel ajal või olen kusagil üritusel, sest suvi ikkagi, aga saade ei olnud üldse paha. Isegi Ida püsis vahelduse mõttes teleka ees, sest telekas näidati ju samavanuseid lapsi. Ilmselt pakkus huvi. Ja näitas Vembu-Tembumaad. “Tahan ka sinna!” nõudis Ida. Karta oli. Eks me siis peame püüdma suve jooksul sinna jõuda. Õnneks pole kauge maa. Ilma selle saateta ma “Vembu-Tembu maad” külastada ei plaaniks, ma olen alati arvanud, et see on täiega jama koht. Vot siis.