Natukene paneb mind alati muigama, kuidas kõige süütumad ja tavalised teemad ajavad inimesed keema. Ühtepidi on ju tore, et tekib diskussioon ning saab teada ka teiste inimeste arvamusi, aga alati leidub grupike inimesi, kes vindi üle keeravad ning oma kommentaaridega mõjuvad lihtsalt õelad või kibestunud. Ma ei saa aru, kust inimestel see tuleb?

Kui ma nüüd enda peale mõtlen, siis mul on omajagu põhjuseid, et olla elus pettunud ja kibestunud, kuid ma ei ole seda. Mõnikord olen kurb ja teinekord isegi sisimas kellegi peale kade, aga need ei ole tunded, mis mind igapäevaselt kannavad. Need on lihtsalt inimlikud tunded, mida me kõik aegajalt tunneme, aga siiski kui ma vaatan asjadele suuremas pildis, siis elu on ikkagi nii palju ilus, et mitte olla kibestunud.