Kui ma ütlen, et kõik oli nagu muinasjutt –värskelt abiellunud, väike lossitaoline taust, “armastus võidab” vibe, siis teate täpselt, millest ma räägin. Loomulikult oli tegu ühe glamuurse pulmaga, mille fotod ilmusid justkui otse unenäos. Kõigil oli nägu päikeseline ja kleidid voogasid, mõnel vähem, mõnel rohkem. Aga üks kleit… üks konkreetne rõivakomplekt püüdis mu pilku sellise intensiivsusega, et ma pidin veenduma, et ei vaata ekslikult Ikea kataloogi.

Ma tean, ma tean. Alles eile kirjutasin uhkusega, et tänapäeva blogimaastik on arenenud, nam ei tee me nalja teiste välimuse üle, sest me oleme ju küpsed, mõistvad ja empaatilised inimesed. No mis sa teed, olen nagu tuulelipp – eile eetiline, täna kellegi üle nalja tegemas. Puhub tuul ja muutub meel.