Kui keha otsustab minu eest

Me peaksime täna olema kontserdil. Ja homme Marimellide supiköögis. Ja laupäeval kahel sünnipäeval, kontserdil ja kohvikutepäeval. Esmaspäeval peol. Ühseõnaga korralik programm oli kokku pandud ja ilmselgetel põhjustel tekitas mure- ja mõttekohti kõige rohkem, kuidas laupäeval kõikidele nendele neljale üritusele jõuda.

Üldiselt on selliste asjadega lihtne. Lähed sinna, kuhu esimesena kutse saad, aga meil oli kokku üks paras segapuder. Juba kunagi kuid tagasi lubas Marek Peipsi äärde minna ühel kindlal kuupäeval (plaan oli paigas ja lukus, aga kes see siis kuupäeva mäletas), edasi avastasime me ühel hetkel, et võiks Prodigy kontserdile minna (hea on, et pileti ostmisega tiba viivitasime), siis tuli kutse ühele sünnipäevale, mille ma panin kalendrisse, teadmisega, et läheme, ja siis tuli teise sünnipäeva kutse. Vajutasin automaatselt, et läheme, kuigi kuklas oli mingi tunne, et 17.08 meil olid juba mingid plaanid. Aga no ei tulnud meelde. No muidugi selgus hiljem, et kõik need neli asja olid täpselt sel laupäeval ehk 17.08. Kuhu siis minna? Nii, et keegi ei solvuks ja ei tunduks, et valime ühe ürituse teise asemel? Vaid Prodigyga oli lihtne. Pileteid polnud ja vaevalt nad solvuks. Aga edasi?

Leave a Reply