Ma avastasin, et kõige lihtsam on mitterahul olla. Noh, et võtad kogu negatiivsuse ja probleemid ja upud enesehaletsusse. Mitte miski ei toimi, kõik on valesti, hakkama ei saa. Kurdad ja soiud ja loodad, et keegi patsutab õlale ning ütleb, et ei, ei, sa oled ikka väga tubli tüdruk.

Nagu te aru olete saanud, siis ma olen siin viimasel ajal olnud üsna ummikuks oma asjadega. Rahulolematu. Mul on endale seatud mingid eesmärgid ja siis kui asjad pole läinud nii nagu peaks, olen siin istunud ja mõelnud, et mida kuradit ma siis valesti teen ja natuke on tekkinud käega löömise tunne.