Iga kord kui keegi räägib, kuidas nad lapsena pidid ise raha koguma asjade jaoks, mida nad soovisid, või läksid kooli kõrvalt tööle, et hakkama saada ja on saavutanud kõik tänu sellele, et asjad on raskelt kätte tulnud, aga nii peabki, sest vaid siis on asjadel õige väärtus, vaatan ma kohmetult maha.
Ma ei ole kindlasti mitte jõukast perest, ja jumala eest, mina ei tea, kuidas mu ema ja tädid-onud-vanaema seda tegid, aga mul oli lapsena kõik olemas, mida hing ihkas. Okei, asja teeb tiba lihtsamaks see, et sel ajal kui ma laps olin, polnudki väga midagi saada, selles mõttes, et ma ei osanud pooli asju tahtagi, küll aga ka hiljem, juba täiskasvanuna ei pidanud ma väga vaeva nägema.
Aga hea sport on, eks? Mina nt täna ka kaks korda lund lükanud – kell 7 et laps kooli viia ja nüüd, et saaks auto hoovi sisse sõita ka. Meil tuli tubli 25cm maha, nii et trenni ma täna ei lähe.
noh, kas ma seda nüüd teha tahaks pidevalt, on iseasi, eriti kui PEAN. Aga jah, pean tunnistama et asjal oli oma võlu
Marek ilmselt arvas töölt tulles, et sul on armuke.
see oleks isegi loogiline järeldus olnud