Kuidas seda nüüd kirjutada nii, et poleks hihihii-hahhaaa- tahate-teada-mida-ma-kuulsin või et poleks selline võltsvaga manitsus, et vaat, mis juhtub sinuga kui armud valesse inimesse?
Õige vastus ilmselt on, et siis polegi vaja kirjutada, aga mis sa teed kui ei suuda mõtteid vaid endale hoida.
Mulle on paar korda õhtuti, kui ma unetuna tiktokki rullin, ette jooksnud mingid täielikud kolmanda Eesti TikTok Live’id ja too suunamudilane on seal ikka väga aktiivne. Keel veidi pehme ja jutt kummaline. Ja ma jään neid alati vaatama ja mõtlema, et no kus see tee nüüd nii võssa tal tõmbas ning miks mitte keegi ta lähedastest teda rajale tagasi ei tõmba. Ilmselt on küll üritatud aga ei õnnestu. Samas – kes saab santi sundida, kui sant ei taha kõndida, nagu meie kadunud Mamma ikka ütles 🤷♀️
Ma arvan ka nagu su Mamma. Kahju on justkui, aga samas kui inimene ise ei taha kôndida, siis nii ongi…