Et kõik ausalt ära rääkida pean ma alustama veidikene kaugemalt. Nimelt puhkuse ajal juhtus paar korda, kus mul tekkis selline tunne nagu ma oleksin ära minestanud. Seda on kuidagi isegi raske kirjaldada, aga ma tundsin, kuidas korraga käis kehast üle nagu kuum laine, järgmine hetk oli pea paks ja selline tunne, et see plahvatab ning hetk hiljem oli silme eest must. See kõik toimus kiiresti ja läks kohe ka üle, aga see oli üks neist hetkedest, kus ma jõudsin mõelda, et ah nii need inimesed siis autoga teelt välja sõidavadki.

Olles juba piisavalt vana lubasin ma pühalikult arstile minna, aga läks meelest see helistamine, kuniks siis eelmisel nädalal hakkasin tundma kaelas ja peas valusid, siis tuli meelde, et peaks igaks juhuks perearstil käima. Paningi aja kinni ja sel esmaspäeval sinna minema pidin. Kahjuks läks nii, et mind tabas peavalu ning ma ei olnud võimeline liikuma, lükkasime aja edasi järgmisse reedesse. Just nagu kiuste läksid peavalud hullemaks. Laupäeva öösel valutas mõõdukalt, pühapäeva öösel nii, et suurema osa ööst olin magamata ning esmaspäeva öö oli nii õudne, et kaalusin kaks korda kiirabi kutsumist ning kell kuus otsustasin EMO-sse end vedada.