Laada külalised ei hinda käsitööd, vaid tahavad ainult õlut?

Lugesin nädalavahetusel laatadel osalevate käsitööliste kommentaare, et külastajad ei hinda enam käsitööd ja ühelt poolt saan ma nende murest aru, kuid asi ei ole ikka päris nii ka, et käsitöö eest ei raatsita raha välja käia, küll aga õlle ja suhkruvati eest.

Kindlasti on inimesi, keda käsitöö tõepoolest üldse ei huvita, ent kõikidele ei saagi see meeldida. Nii lihtsalt on. Ongi inimesi, kes lähevad laadale õlle ja meelelahutuse pärast. Teised lähevad otsima unikaalseid tooteid ja põnevaid uusi maitseelamusi. Ja kolmas grupp pigem väldib laatasid. Mina ise kuulun kolmandasse gruppi. Ja mitte sellepärast, et mulle need ei meeldiks.

5 thoughts on “Laada külalised ei hinda käsitööd, vaid tahavad ainult õlut?

  1. Olen ise käsitöös tugev,valmistan omatarbeks ja kingin vaid lähedastele.
    See on ju väga õige,et eelistad osta seda,mida rahakott võimaldab. Isegi toidupoes on nii.

    • Kadestan sind, tahaksin ka osata, aga tean juba eos, et pole kannatust selleks, et õppida:D
      Aga käsitööga kahjuks tõesti on nii, et kuigi ma näiteks ostaks keraamikat kokku lademetes, kahjuks lihtsalt ei saa seda nii endale lubada ja nii pigem hoian eemale:(

  2. Ma ei tea, kust sa neid arvamusi lugesid või kes need käsitöölised on, kes kurdavad, aga minul on tunne, et laatadel pole ammu enam seda “õiget ja korralikku” käsitööd leidagi. Asi ei ole selles, et ma käsitööd ei hindaks, hindan väga, olen ka ise üsna usin õmbleja-kuduja, mu lähisuguvõsas on mitu ehtekunstnikku ja võib-olla olen siis veidi ära hellitatud, aga n-ö professionaalselt käsitööliselt, kes oma loomingut/toodangut müüb, ootakski just midagi originaalset ja ehk ka tehnilise teostuse mõttes keerukamat, mis oleks ikka nõks kõrgem klass kui kõige tavalisem värvimuutusega lõngast heegeldatud müts või paar traadile aetud pärlit, millele kõrvarõngakonks külge pandud. Kahjuks suur osa lette on just sellised – mingid nunnud asjad, mille puhul näed kohe peale vaadates, et “ise tehtud”, aga umbes samasuguseid asju on igal teisel laadal igal kolmandal letil – ei teki mingit tahtmist sellist nodi osta kui ise suudan originaalsem olla. Ja rahalise poole pealt ka (mitte et see seis minulgi kiita oleks), mul ei oleks kahju käia raha välja tõesti kõrgtasemelise käsitöö eest – nt tiheda mustriga käsitsi kootud sokid või kindad, mida ma ise sellisel kujul kududa ei viitsiks või kohati isegi ehk ei oskaks, aga mul on kahju käia raha välja kolm korda odavamate lihtsalt villaste sokkide eest, mis pole muud kui poelõngast sokid, jah, kellegi poolt käsitsi kootud ja puha, aga sorry, sellised lihtsad sokid koon ma ise endale kui tahan. Teine pool lettidest on mingi ilmselgelt Hiinast tellitud kräpp, mida miskipärast ka “käsitöölaatadel” pakutakse… ja siis ostangi juustupatsi ja astelpajujooki, sest neil on minu silmis vähemalt mingi väärtus – saan maitseelamuse, mida tavapoest igapäevaselt ei leia. Seega nõus kurtjatega, minagi kõnnin enamasti tuimalt mööda ja ei osta midagi, samas laatadel käia meeldib, sest kusagil kuklas on ikka see mõte, et äkki seekord leian midagi päriselt originaalset ja ägedat, aga enamasti kahjuks pettun – pole seal midagi osta enam 🙄

    • ehk need kurtjad-käsitöölised on kuhugi nende sarnaste tegijate ja hiina kräpi vahel peidus ja ei hakka silma enam?
      ses môttes olen sinuga nõus, et palju on olnud sarnast ja isegi kui nunnu, siis palju seda nunnut ikka jaksad osta, ja kuigi ma tôesti hindan käsitööehteid (mul üks lemmik oli kaua üks puhutud klaasmuna paela otsas – lihtne aga omamoodi ja efektne), siis hetkel jätaksin ka need kahjuks laadale.
      aga vat hiina kräpi jaoks vôiks lausa omaette laadad olla, üldse ei taha neid näha… samas minu traagika, sest ongi ju nö laadakaup🤷‍♀️
      ühesônaga tahan öelda, et ei saa öelda, et tarbija ei hinda käsitööd – mônel ei hakka sellele hammas peale (nt haapsalu salli ei raatsi ma osta kuigi tahaks) ja môni näeb, et pole seda oiget kvaliteeti ja originaalsust.

  3. Ma ka ei osta laatadelt käsitööd (nii vähe kui sinna satun, eraldi ei lähe, aga Tartu kesklinnas elases Hansa päevadelt ikka jalutan läbi). Sest mulle meeldib kui mul on võimalikult vähe asju, ei taha endale niisama nodi kodu ja asjad, mida tahaks on tõesti kallid (haapsalu sall, kindel keraamika) ja käsitöölised müüvad neti kaudu ka, seega selliseid asju ostaks juba endale sobival ajal läbimõeldult. Ka kingitusena eelistan viia raha, kuna inimene saab endale ise sobiva eseme valida, pole vaja inimesel ehteid, mida ta kunagi ei kanna, kuna pole tema stiil või kümmet graveeringuga lõikelauda. Seega ostangi pigem juustu ja pähkleid, mõnda huvitavat käsitöösiidrit/õlut ka, kuna need on asjad, mille tarbid ära ja ei tekita elamisse kasutut nodi.

Leave a Reply