Aastalõpp. Kokkuvõtete aeg. Vanasti tegin ma kokkuvõtteid oma lemmikutest hotellidest, brändidest, raamatutest ja muust sellisest, aga suures pildis ei ole need lemmikud muutunud, nii et sel aastal teen ma kokkuvõtte (pigem vahekokkuvõtte) oma kaalulangetusest.

Alustame algusest. Septembrist. Kaal näitas 77,8 kilo. Kui üdini aus olla, siis ma tegelikkuses nägin end väikesemana kui ma ilmselt olin. Selles mõttes, et riiete suurust pole ma juba aastaid taga ajanud – noh et pean mahtuma 36 suuruses pintsakusse, muidu suren, aga kui riided, mille suurus oli 42, enam seljas ei istunud, siis kerge aimdus tekkis, et äkki on kehakaal ikka lappesse läinud. Siiski olin ma aastatega õppinud oma kehaga rahu tegema, nii et 40kraadises suvekuumuses burka seljas ei istunud ja silkasin ka oma kõhupekiga koduhoovis ringi bikiinides, aga sisemas ma teadsin, et see ei ole see, mida ma tahan. Olla nö võlts-kehapositiivne. Ja lõualotiga.