Lugu sellest, kuidas ma meie elu justkui Ameerika seriaalina nägin

Ma olen oma elus vaadanud päris palju jõulufilme, ma olen fännanud “Meeleheitel koduperenaisi” ja täna kui me Ida kooli jõuluõhtule suundusime kangastus mulle silme ette üks neist sadadest kümnetest jõulufilmidest, kus stsenaarium kordub. “Suburban living” iga pere isiklike ja/või perekondlike draamade, murede ja raskustega, laste jõululaat ja jõuluetendus, naeratavad vanemad, lõbusad lapsed varjamas argipäeva tegelikke muresid ja väljakutseid ja siis jõuluime, totaalne plot twist. Või kas see ikka on ootamatu pööre? Igas seriaalis järgneb mõõnale tõus.

Meie elu oli täna õhtuks üks selline meeleheitelkoduperenaistelik hooaja viimane osa.

8 thoughts on “Lugu sellest, kuidas ma meie elu justkui Ameerika seriaalina nägin

    • Aitäh❤️ ma ise utlen ausalt, et olin üsna meeleheitel ja eile kui see meil tuli, olin heas mõttes šokis. (Saaga pole muidugi veel lõppenud, aga vähemalt ei saa ikka nii, et lähen, ütlen, nõuan ja keegi ei uuri ega anna enne teada meile)

  1. Oh issand, kuidas ma oma südames marutasin ja kaasa elasin! Kui oleksin pidanud ennast verbaalselt väljendama, oleks sealt tulnud “piiks-piiks-piiks”!
    Kui kogu Teie pere armastus üksteise vastu ja kogu Teie eluenergia on “õiges laines”, siis sellised jõuluimed juhtuvadki! Kallistused!

Leave a Reply