Kas teil on kuulsusi, kellest te rohkem midagi kuulda ei taha? Minul on. Narva tank.

Ma nõustun Andrei Hvostoviga, et kas 2022 aastal ei ole tähtsamat asja kui Narva tank. Mulle meenub Baskini heeringalugu – seisis see Venus 2000 aastat ilma heeringata, seisab ka 20 minutit heeringaga. Sama ka Narva tankiga. Seisis seal (sisesta õige arv aastaid, ma hetkel ei tea ja ei viitsi guugeldada), seisab natuke veel. Kuniks mäsu raugeb selle tanki ümber.

Sest ärge saage minust valesti aru. Mu meelest EI OLE punamonumentidel Eestis kohta mujal kui kalmistul või sõjamuuseumis, aga kas siis lapsena ei õpetatud, et palavat putru ei ole vaja süüa? Ukraina sõja valguses oleks pidanud tankid ja muud nõukaaja jäänused eemaldama KOHE, mitte tooma sõda ettekäändeks nüüd. 173 päeva hiljem.

Või siis juba 2019.aastal kui selgus, et Narva tahab 2024 Euroopa kultuuripealinn olla. Juba siis oleks pidanud vaatama ja mõtlema, et kuulge, kas ikka on hea mõte, et kesklinnas (eeldan, et on kesklinnas) on punamonument, mida kohalikud venelased kummardavas käivad.

Aga okei, minema viidud ta on. Nüüd ma loodan küll, et rohkem sellest paganama tankist ei kuule mõnda aega. Mulle meeldis, kuidas president Alar Karis asja kommenteeris.

Ta teatas pressiteate vahendusel, et langenute mälestamiseks pole vaja tanke, selleks on kalmud. “Soovitan tänasega tanki-loole joon alla tõmmata. Narva on väärikas linn, mille elanikega vaatame koos ühise tuleviku poole ja ei põrnitse seljad vastamisi erinevat minevikku,” kirjutas ta. “Tegelikult ei ole meil mitut ajalugu, on erinevatel pooltel langenud, kelle mäletamine ja mälestamine on loomulik osa meie tänapäevast. Ka Narvas nagu kogu Eestis. Selleks ei ole vaja tanke, sest selleks on kalmud ja kalmistud.”

Üks küsimus siiski jääb. Mis saab sellest kohast edasi?

“Pronkssõduri kummardajad käivad kalmistul, kuid kas sellest tühimikust kujuneb Ida-Virumaa palverännaku koht või rajatakse sinna puhkeala ja välikäimla? Lootus, et kõik unustavad?” (Twitter)