Kuna ma seekord tahtsin Mesi Taresse ja Varnjasse minna nii, et ei peaks jälgima ega kartma, kas (või millal?) Dexter jälle mõnest pisikesest aknast välja murrab, moosisin ma oma tuttava Dexterit hoidma. Ootamatult tuli ka üks airbnb päring ja kuigi ma olin selle ära kinnitanud, hakkasin ma pärast kahtlema ja kõhklema,et kas mu tuttav ikka tahab võõra mehega metsas olla koos. No aga nad ei puutu ju kokku, mõtlesin ma, mu tuttav ütles, et tal ei ole selle vastu midagi, et ta saab hakkama ja nii mina reedel Varnja poole suuna võtsingi.
Oi, kuidas me eksisime, et nad ei puutu kokku. Nüüd saab öelda, et selle aastane maasikas on meil külas ära käinud.
:-). Vaat see on alles üks lahe lugu. Mul pole kunagi sellist Airbnb külalist sattunud. Samas neil pole kunagi minu juurde asja ka.
No me saime paris palju naerda ta kulul, ikka sürr kuidas mõnel pole taktitunnet ega piire
Appi kui tüütu, ebaviisakas ja mitte üldse naljakas 🤣🤣🤣
Tüütu ja ebaviisakas 110%, aga siiski ka naljakas. Ma imestan, et mu tuttav suutis tõsise näoga neid jutte kuulata.
Appikene, see on veits nagu õudusfilm. Hea, et nii ei lõppenud.
Mu arvates kohe päris hirmutav. Ma ei taha mõeldagi, kui oleks pidanud üksi sellisega majas/õuel olema.
Veidike tõesti, olen nõus. Õnneks meil kodus on turvameetmed üsna korralikud, et ei pea väga kartma, kuid siiski vägagi ebameeldiv kogemus. Muidugi distantsilt ja praegu on pigem naljakas, saime väga palju naerda kui aus olla, aga rohkem sellist kogemust ei tahaks